Järjejutt Vol 3: Meie Paristajapojad " Bussiisti" märkused ökosüsteemist

No kes on minu postitusi lugenud, siis need teavad, et olen alati läinud väga „karvaseks” ühise raha raiskamise peale, nii ka seekord. Kuid seekord pean selgus mõttes mainima et, olen rongivõõras  „bussiist”, nii, et kes tahab see kuulab, kes tahab see usub. Kes ei usu … Sellekohta võin vaid tsiteerida Vanaema Mariet: „Kennegi tege nagu kennegi näge.” Ehk igaüks teeb nagu targemaks peab. Minu jaoks jääb esmatähtsaks siiski laiem süsteem, mida me saame endale oma ühise raha eest lubada, mida mitte, ÜT on vaid üks näide paljudest vananenud mõttemaailmadest. Samas olen ma kaugel sellest, et olla raudtee või rongiliikluse vastane, vastupidi mul on hea meel, et me ostsime oma sisevedudeks uued reisirongid, kuid … sellega on niimoodi, et ka head tegemisega peab piiri pidama (vaata Marsi näidet). Tasakaalu säilitama. Majandus on ju üks iselaadne ökosüsteem, kõigi selle tasakaalu rikkumisest tulenevate tagajärgedega. Kui raudteed liialt arendada, siis mis juhtub, kes turult lahkub? Ülepingutamisel on alati tagajärjed. Ka valearvestustel on tagajärjed. Süsteemitutel lihtlahendustel on kindlasti tagajärjed. Mis on selle hind ühiskonnale? Te ei tea? Pole mõelnud?

Mittemunakanast ja vereringest

Lihtne kananäide. Teadlased arvutasid ka kunagi välja, et kui kana ei raiskaks oma energiat sulgede kasvatamisele, siis võiks ta muneda kaks korda rohkem mune. Mõeldud, tehtud. Aretasidki sellise sinikiila kana, ainult, et … mune ei tulnud üldse. Ilmnes, et ilma sulgedeta läks kogu kana energia enese soojuse säilitamisele ja munemiseks ei jäänud enam midagi. Eh, täitsa untsu läks see kanategu, lihakanaks ka ei kõlvanud, sest sellel on jälle hoopis teistsugused omadused. Vaat niimoodi on nende lihtloogikatega. Mis juhtub meie ühise transpordiga, kui me arendame vaid rongindust (munemist), mis siis bussindusest saab (sulgedest)? Ühine transport on midagi muud kui ühistransport, ühine transport on ühendatud anumad. Võtad kommertssektorist võimalusi sügavkahjumis ronginduse kasuks ja saad topeltdotasioonid, nii rongile, kui ka järelejäänud bussidele. Niisama lihtne see ongi. Kui te võrdleksite maanteevõrgustikku ja inimese veresoonkonda, siis leiate seal palju sarnast. Arteri toidavad kapillaare ja vastupidi, nagu peenhäälestatud transpordisüsteem oma peamagistraalide ja kõrvaliste külateedega. Kui arterite surve ei jõua sõrmeotste või varba kapillaarideni, siis on kuri karjas. Täielik kärbumine. Sama on ka transpordis. ÜT kehtib sama põhimõte mis lennunduses, iga minut, mida transpordiühik ei veeda liinil on puhas kulu. Buss peab olema pidevas liikumises. Niimoodi on see kõige tõhusam. Kui nüüd arterid antakse administratiiv/regulatiiv/dotatsiooniliselt raudtee käsutusse, siis jäävad kapillaarid hapnikunälga ja tuleb sulgeda. Ehhee, vaid rong saab endale lubada vaikselt tossutada päevas vaid 8x peamagistraalil, sel ajal, kui busse käib samal marsruudil 47 väljumist. Kui bussid liikleksid sama loiult, siis peaksid kõik bussifirmad olema välja surnud või dotsatsioonivooliku küljes. Aga ei ole, vastupidi võistlevad ja arenevad sindrinahad. Arenevad koostöös reisijatega. Viinakuul tuleb vähemalt kümmekond väljumist juurde, kuid kui arvestada busside mahutavust, siis pigem paarkümmend . Vaat selline on tõeline elu. Elu ilma sentigi ühise raha pabulata.

Mineviku taastootmine

Raudteest on meil loodud mingi müüt. Ma saan aru, et raudruun oli pea paarsada aastat  tagasi maailmas imeasjaks, ka Eestis on raudtee arengu algusest mööda ca 150 aastat, kuid juba 113 aastat tagasi muutsid vennad W-d maailma, ….  tõstes õhku esimese lennuki ja pool sajandit tagasi lendas Inimeseraasuke kosmosesse. Miks siis nii kiivalt kinni hoida sellest möödanikust? Miks me tahame panna maastiku täis rauda ja betooni, selle asemel, et vaadata tulevikku ja panna see rauaraha ajudesse? Imelik, kuidas me püüame ikka uuesti ja uuesti luua … eilset. Sealjuures hirmkallist eilset. Ikka uuesti ja uuesti.

Alibi loomine

Et endale põhjust anda eilse loomiseks toodame usinasti dokumente, mis üksteisele toetavad. Kuid see on vaid mäng, bürokraatiamäng. Näide. Üleriigiline planeering „ Eesti 2030+” on suurejooneline uurimustöö, kuid … kuidas seal arve interpreteeritakse on veidi kummastav. Või eluvõõras?  Raudteetrasside lähikonnas elab väidetavalt 80% elanikkonnast. No ja siis? Keskkonnamõjude hindamise kokkuvõte väidab, et üle 80% Eesti elanikest elab raudtee lähiümbruses ja see lähiümbrus (20 minuti sõiduulatus raudteejaamast) hõlmab 55% Eesti territooriumist. Veelkord: No ja siis? Mina neljanda põlve tallinlasena elan peaaegu, et raudteede ristpunktis. Ikka: No ja siis? No ja siis, selles mõttes, et mina rongiga ei sõida. Minu jaoks on rongisõit raiskamine. Teate miks? Ei tea? Mul pole rongiga lihtsalt … mitte kuhugi sõita. Minu suvekodu asub ilusas mereäärses külakeses, millest ei lähe mööda ükski raudtee, isegi buss käib vaid naaberkülla. Minu sõbrad elavad kohtades, kuhu pole rongil asja ja minu hõimlased/sugulased on samuti rongivabal alal. Nii, et ma võiks naljaga pooleks öelda, et ma ei sõida põhimõtteliselt rongiga. Seega kuidas suhtub see uurimuse 80% rongireisijate potentsiaali? Tuletab veidi meelde vana vimkalugu, kus esitatakse küsimus: „Majal on neli korrust, igal küljel on 8 akent, esimesel korrusel on kaks ust, kui vana on kojamehe vanaema?” Ei rongireisijate arvul, elanike asukohal ega kojamehe vanaemal ei ole ülejäänud jutuga mingit põhjuslikku seost.

Saladokumentidest ka

Muide kui paljud teist teavad sellist dokumenti nagu Üleriigiline planeering „ Eesti 2030+”? Kui paljud teist on seda dokumenti lugenud? Mõttega lugenud? Püüdnud aru saada? Ei ole? Kuidas siis niimoodi? See on meie aja üks tähtsamaid dokumente, mis määrab ära meie transpordi, energeetika ja rahvastiku paiknemise arengu. Soovitan soojalt - lugege. Lugege tähelepanelikult. Mõttega. See "saladokument" (seepärast sala, et te ei tea sellest mitte midagi) paneb paika nii rahvastikupoliitika, kui  regionaalpoliitika, rääkimata transpordipoliitikast ja enereetikapoliitikast. Nagu pealkiri ütleb aastani 2030 ja + ka veel. See on märkimisväärne visioonidokument, ainult et … eee … eluvõõras. Kuid see ei sega Bürokraatiamaailmal sellele üha uuesti ja uuesti toetumast. Näide:

Bürokraatia anatoomia: dokument toetab dokumenti

. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+”  põhialused:

- tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”,

-„VASAB pikaajaline perspektiiv ruumiliseks arenguks Läänemere regioonis 2030+”,

- üleriigiline planeering „Eesti 2010”,

-Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21”

- „Eesti Kasvuvisiooni 2018” majandusarengu stsenaariumid

Euroopa Liidu uue transpordipoliitika aastani 2050 (nn Transpordi Valge Raamat)

 TAK on otseselt seotud järgmiste planeerimisdokumentidega:

Säästev Eesti 21;

Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“;

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm;

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;

Transpordi arengukava 2014-2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Regionaalarengu strateegia;

Innovatsiooni ja ettevõtlusstrateegia 2014–2020;

Turismi arengukava 2014–2020;

Eesti taastuvenergia tegevuskava 2020;

Eesti infoühiskonna arengukava 2020;

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020;

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030;

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020;

Looduskaitse arengukava aastani 2020.

Lisaks täpsustavad või täiendavad arengukava teised transpordisektori planeerimise dokumendid: „Merenduspoliitika 2012–2020“, „Teehoiukava 2014–2020“, Lennunduse teekaart ja „Liiklusohutusprogramm 2015–2020“. Arengukava koostamisel arvestatakse ka riigile kuuluvate transpordisektori äriühingute äriplaanidega ning vajadusel viiakse need koostatava arengukavaga kooskõlla.

Niimoodi hakkavad üha uued dokumendid üksteis toetama, luues lõpuks murdumatu võrgustiku. Kuid tagasi meie „2030+” juurde: „Käesolev üleriigiline planeering ei asenda ühtegi valdkondlikku arengukava, kuid selles püstitatud ruumiliste eesmärkide elluviimiseks tuleb see siduda valdkondlike ja regionaalsete arengukavade ja poliitikameetmetega. Selleks on asjaomaste riigiasutuste kokkuleppel püstitatud planeeringus hulk ülesandeid. Nende täpsemad lahendusteed ja elluviimine määratakse valdkondlike arengukavade jt riiklike strateegiadokumentidega.”

TAK sedastab, et : Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ käsitleb transporti väga põhjalikult, kuna, nagu öeldud arengukava peamiste põhimõtete alapunktis, on transpordil oluline roll üleriigilise planeeringu peamise eesmärgi saavutamisel. Planeeringu peatükk 4 „Head ja mugavad liikumisvõimalused“ käsitleb toimepiirkondade sisest liikumist, linnapiirkondade liikumist, liikumisvõimaluste tagamist hajaasustuses, toimepiirkondade omavahelist sidustamist, ühendusi välismaailmaga ning erinevate transpordiliikide tasakaalustatud kasutamist.” Ja ongi liikumistee lukku löödud.

Vaat kus lops, meie räägime riigireformist ja haldusreformist ja pole märganudki, et põhimõtteliselt on kõik juba ära otsustatud. Te ei teadnud? Seepärast ma nimetangi sellist dokument „saladokumendiks”. Ehhee, tundub, et PoliitInimesekesed ka ei tea.

Veel üks pisiasi, või siis mitte nii pisiasi:  leiame tiitellehelt väikeses kirjas „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” kehtestas Vabariigi Valitsus oma 30.08.2012. aasta korraldusega nr 368”. Mnjah? Mida see, siis tähendas? Niivõrd tähtis dokument, mis määrab ,meie elu järgmiseks 30 aastaks on kehtestatud VV korraldusega? Parlamentaarses riigis? Appi!. Kas Riigikogu ka sellest midagi teab? Kas Riigikogul üldse tuleviku kujundamisel mingit funktsiooni on?

Järgneb …

Targutusi:

Otto Carius „Tiigrid poris” Grenader

Lk 156 „Igas lahingus on otsustava tähtsusega see, et üksused ei töötaks mitte lihtsalt kõrvuti, vaid ühiselt.”

„Megamuutus: Maailm aastal 2050” Äripäev 2013

Lk 17 „Teaduste seas valitseb bioloogia, seda viljakas koostöös nanoteaduste ja informaatikaga. … Üksikisikule võib tema genoomi järjestamine olla sama tavaline kui vereproov tänapäeva inimesele. Võõrkeele õppimine võib tänu arvutitõlke arengule olla vähekasutatud oskus, umbes samavõrd iganenud kui praegu kalligraafia. Individuaalset intelligentsi täiendab tavapäraselt pideva sotsiaalvõrgustikega ühendatuse tõttu KOLLEKTIIVNE INTELLIGENTS”

Lk 21 „Esimese miljardini jõudmiseks kulus 250 000 aastat, seejärel enam kui sajand, jõudmaks kahe miljardini (1927) , ning 33 aastat, et jõuda kolme miljardini. 2050 aastaks elab maailmas üle ÜHEKSA MILJARDI inimese ja see arv kasvab”.

Lk 21 „Nigeerias elas 1970 aastal 57 miljonit inimest. Kui sündimus ei lange just ootamatult kiiresti, jõuab Nigeeria 2050 aastaks 389 miljonini, mis on peaaegu võrdne selle hetke rahvaarvuga USA-s. Tasmaania kasvab veelgi kiiremini, 14 miljonilt 1970 aastal 139 miljonini aastal 2050. Aastaks 2100 on Nigeeria ja Tansaania  maailma rahvaarvult kolmandal ja viiendal kohal.”

Lk 22 „2050 aastaks on Aafrika Euroopast pea kolm korda suurem.”

G. Hamel, C.K. Prahalad „Võidujooks tulevikku” OÜ Fontes kirjastus  2001

Lk 35 „Tänase liidripositsiooni kaitsmine ei saa asendada homse liidripositsiooni kujundamist”

Lk 42 „ … võidujooks tulevikku seisneb avanevate võimaluste konkureerivas kujundamises ja kehtestamises, uue konkurentsiruumi piiritlemises. Tuleviku kujundamine on hoopis raskem tagaajamismängudest, sest liikumise trajektoor tuleb paika panna ise. Eesmärk ei ole lihtsalt jõuda järele konkurendi toodetele ja protsessidele, tema meetodite jäljendamisele, vaid suveräänse hoiaku kujundamine homsetest võimalustest ning nende kasutamisest. Teerajamine on järelejõudmisest palju tänuväärsem ettevõtmine. Teiste kiiluvees tulevikku esimesena ei jõua.”