No
kes on minu postitusi lugenud, siis need teavad, et olen alati läinud väga
„karvaseks” ühise raha raiskamise peale, nii ka seekord. Kuid seekord pean
selgus mõttes mainima et, olen rongivõõras „bussiist”, nii, et kes tahab see kuulab, kes
tahab see usub. Kes ei usu … Sellekohta võin vaid tsiteerida Vanaema Mariet:
„Kennegi tege nagu kennegi näge.” Ehk igaüks teeb nagu targemaks peab. Minu
jaoks jääb esmatähtsaks siiski laiem süsteem, mida me saame endale oma ühise
raha eest lubada, mida mitte, ÜT on vaid üks näide paljudest vananenud
mõttemaailmadest. Samas olen ma kaugel sellest, et olla raudtee või
rongiliikluse vastane, vastupidi mul on hea meel, et me ostsime oma
sisevedudeks uued reisirongid, kuid … sellega on niimoodi, et ka head
tegemisega peab piiri pidama (vaata Marsi näidet). Tasakaalu säilitama.
Majandus on ju üks iselaadne ökosüsteem, kõigi selle tasakaalu rikkumisest
tulenevate tagajärgedega. Kui raudteed liialt arendada, siis mis juhtub, kes
turult lahkub? Ülepingutamisel on alati tagajärjed. Ka valearvestustel on
tagajärjed. Süsteemitutel lihtlahendustel on kindlasti tagajärjed. Mis on selle
hind ühiskonnale? Te ei tea? Pole mõelnud?
Mittemunakanast
ja vereringest
Lihtne
kananäide. Teadlased arvutasid ka kunagi välja, et kui kana ei raiskaks oma
energiat sulgede kasvatamisele, siis võiks ta muneda kaks korda rohkem mune.
Mõeldud, tehtud. Aretasidki sellise sinikiila kana, ainult, et … mune ei tulnud
üldse. Ilmnes, et ilma sulgedeta läks kogu kana energia enese soojuse
säilitamisele ja munemiseks ei jäänud enam midagi. Eh, täitsa untsu läks see
kanategu, lihakanaks ka ei kõlvanud, sest sellel on jälle hoopis teistsugused
omadused. Vaat niimoodi on nende lihtloogikatega. Mis juhtub meie ühise
transpordiga, kui me arendame vaid rongindust (munemist), mis siis bussindusest
saab (sulgedest)? Ühine transport on midagi muud kui ühistransport, ühine
transport on ühendatud anumad. Võtad kommertssektorist võimalusi sügavkahjumis
ronginduse kasuks ja saad topeltdotasioonid, nii rongile, kui ka järelejäänud
bussidele. Niisama lihtne see ongi. Kui te võrdleksite maanteevõrgustikku ja
inimese veresoonkonda, siis leiate seal palju sarnast. Arteri toidavad
kapillaare ja vastupidi, nagu peenhäälestatud transpordisüsteem oma
peamagistraalide ja kõrvaliste külateedega. Kui arterite surve ei jõua
sõrmeotste või varba kapillaarideni, siis on kuri karjas. Täielik kärbumine.
Sama on ka transpordis. ÜT kehtib sama põhimõte mis lennunduses, iga minut,
mida transpordiühik ei veeda liinil on puhas kulu. Buss peab olema pidevas
liikumises. Niimoodi on see kõige tõhusam. Kui nüüd arterid antakse administratiiv/regulatiiv/dotatsiooniliselt
raudtee käsutusse, siis jäävad kapillaarid hapnikunälga ja tuleb sulgeda.
Ehhee, vaid rong saab endale lubada vaikselt tossutada päevas vaid 8x
peamagistraalil, sel ajal, kui busse käib samal marsruudil 47 väljumist. Kui
bussid liikleksid sama loiult, siis peaksid kõik bussifirmad olema välja surnud
või dotsatsioonivooliku küljes. Aga ei ole, vastupidi võistlevad ja arenevad
sindrinahad. Arenevad koostöös reisijatega. Viinakuul tuleb vähemalt kümmekond
väljumist juurde, kuid kui arvestada busside mahutavust, siis pigem paarkümmend
. Vaat selline on tõeline elu. Elu ilma sentigi ühise raha pabulata.
Raudteest
on meil loodud mingi müüt. Ma saan aru, et raudruun oli pea paarsada
aastat tagasi maailmas imeasjaks, ka
Eestis on raudtee arengu algusest mööda ca 150 aastat, kuid juba 113 aastat
tagasi muutsid vennad W-d maailma, …. tõstes õhku esimese lennuki ja pool sajandit
tagasi lendas Inimeseraasuke kosmosesse. Miks siis nii kiivalt kinni hoida
sellest möödanikust? Miks me tahame panna maastiku täis rauda ja betooni, selle
asemel, et vaadata tulevikku ja panna see rauaraha ajudesse? Imelik, kuidas me
püüame ikka uuesti ja uuesti luua … eilset. Sealjuures hirmkallist eilset. Ikka
uuesti ja uuesti.
Alibi
loomine
Et
endale põhjust anda eilse loomiseks toodame usinasti dokumente, mis üksteisele
toetavad. Kuid see on vaid mäng, bürokraatiamäng. Näide. Üleriigiline planeering
„ Eesti 2030+” on suurejooneline uurimustöö, kuid … kuidas seal arve
interpreteeritakse on veidi kummastav. Või eluvõõras? Raudteetrasside lähikonnas elab väidetavalt 80%
elanikkonnast. No ja siis? Keskkonnamõjude hindamise kokkuvõte väidab, et üle
80% Eesti elanikest elab raudtee lähiümbruses ja see lähiümbrus (20 minuti
sõiduulatus raudteejaamast) hõlmab 55% Eesti territooriumist. Veelkord: No ja
siis? Mina neljanda põlve tallinlasena elan peaaegu, et raudteede ristpunktis. Ikka:
No ja siis? No ja siis, selles mõttes, et mina rongiga ei sõida. Minu jaoks on
rongisõit raiskamine. Teate miks? Ei tea? Mul pole rongiga lihtsalt … mitte
kuhugi sõita. Minu suvekodu asub ilusas mereäärses külakeses, millest ei lähe
mööda ükski raudtee, isegi buss käib vaid naaberkülla. Minu sõbrad elavad
kohtades, kuhu pole rongil asja ja minu hõimlased/sugulased on samuti
rongivabal alal. Nii, et ma võiks naljaga pooleks öelda, et ma ei sõida
põhimõtteliselt rongiga. Seega kuidas suhtub see uurimuse 80% rongireisijate
potentsiaali? Tuletab veidi meelde vana vimkalugu, kus esitatakse küsimus:
„Majal on neli korrust, igal küljel on 8 akent, esimesel korrusel on kaks ust,
kui vana on kojamehe vanaema?” Ei rongireisijate arvul, elanike asukohal ega
kojamehe vanaemal ei ole ülejäänud jutuga mingit põhjuslikku seost.
Saladokumentidest
ka
Muide
kui paljud teist teavad sellist dokumenti nagu Üleriigiline planeering „ Eesti
2030+”? Kui paljud teist on seda dokumenti lugenud? Mõttega lugenud? Püüdnud
aru saada? Ei ole? Kuidas siis niimoodi? See on meie aja üks tähtsamaid
dokumente, mis määrab ära meie transpordi, energeetika ja rahvastiku paiknemise
arengu. Soovitan soojalt - lugege. Lugege tähelepanelikult. Mõttega. See "saladokument" (seepärast sala, et te ei tea sellest mitte midagi) paneb paika nii rahvastikupoliitika, kui regionaalpoliitika, rääkimata transpordipoliitikast ja enereetikapoliitikast. Nagu pealkiri ütleb aastani
2030 ja + ka veel. See on märkimisväärne visioonidokument, ainult et … eee …
eluvõõras. Kuid see ei sega Bürokraatiamaailmal sellele üha uuesti ja uuesti toetumast.
Näide:
Bürokraatia
anatoomia: dokument toetab dokumenti
. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” põhialused:
- tööhõive ja majanduskasvu
strateegia „Euroopa 2020”,
-„VASAB pikaajaline perspektiiv
ruumiliseks arenguks Läänemere regioonis 2030+”,
- üleriigiline planeering
„Eesti 2010”,
-Eesti säästva arengu riiklik
strateegia „Säästev Eesti 21”
- „Eesti Kasvuvisiooni 2018”
majandusarengu stsenaariumid
Euroopa Liidu uue
transpordipoliitika aastani 2050 (nn Transpordi Valge Raamat)
TAK on otseselt seotud järgmiste planeerimisdokumentidega:
Säästev Eesti 21;
Konkurentsivõime kava „Eesti
2020“;
Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm;
Üleriigiline planeering „Eesti
2030+“;
Transpordi arengukava 2014-2020 keskkonnamõju
strateegilise hindamise programm
Regionaalarengu strateegia;
Innovatsiooni ja
ettevõtlusstrateegia 2014–2020;
Turismi arengukava 2014–2020;
Eesti taastuvenergia
tegevuskava 2020;
Eesti infoühiskonna arengukava
2020;
Rahvastiku tervise arengukava
2009–2020;
Eesti keskkonnastrateegia
aastani 2030;
Eesti metsanduse arengukava
aastani 2020;
Looduskaitse arengukava aastani
2020.
Lisaks täpsustavad või
täiendavad arengukava teised transpordisektori planeerimise dokumendid:
„Merenduspoliitika 2012–2020“, „Teehoiukava 2014–2020“, Lennunduse teekaart ja
„Liiklusohutusprogramm 2015–2020“. Arengukava koostamisel arvestatakse ka riigile kuuluvate transpordisektori äriühingute
äriplaanidega ning vajadusel viiakse need
koostatava arengukavaga kooskõlla.
TAK sedastab, et : Üleriigiline planeering
„Eesti 2030+“ käsitleb transporti väga põhjalikult, kuna, nagu öeldud
arengukava peamiste põhimõtete alapunktis, on transpordil oluline roll
üleriigilise planeeringu peamise eesmärgi saavutamisel. Planeeringu peatükk 4 „Head
ja mugavad liikumisvõimalused“ käsitleb toimepiirkondade sisest liikumist,
linnapiirkondade liikumist, liikumisvõimaluste tagamist hajaasustuses,
toimepiirkondade omavahelist sidustamist, ühendusi välismaailmaga ning
erinevate transpordiliikide tasakaalustatud kasutamist.” Ja ongi liikumistee
lukku löödud.
Vaat kus lops, meie räägime riigireformist ja
haldusreformist ja pole märganudki, et põhimõtteliselt on kõik juba ära
otsustatud. Te ei teadnud? Seepärast ma nimetangi sellist dokument „saladokumendiks”.
Ehhee, tundub, et PoliitInimesekesed ka ei tea.
Veel üks pisiasi, või siis mitte nii pisiasi:
leiame tiitellehelt väikeses kirjas „Üleriigilise
planeeringu „Eesti 2030+” kehtestas Vabariigi Valitsus oma 30.08.2012. aasta
korraldusega nr 368”. Mnjah?
Mida see, siis tähendas? Niivõrd tähtis dokument, mis määrab ,meie elu järgmiseks
30 aastaks on kehtestatud VV korraldusega? Parlamentaarses riigis? Appi!. Kas
Riigikogu ka sellest midagi teab? Kas Riigikogul üldse tuleviku kujundamisel mingit
funktsiooni on?
Järgneb
…
Targutusi:
Otto
Carius „Tiigrid poris” Grenader
Lk 156
„Igas lahingus on otsustava tähtsusega see, et üksused ei töötaks mitte
lihtsalt kõrvuti, vaid ühiselt.”
„Megamuutus:
Maailm aastal 2050” Äripäev 2013
Lk 17
„Teaduste seas valitseb bioloogia, seda viljakas koostöös nanoteaduste ja
informaatikaga. … Üksikisikule võib tema genoomi järjestamine olla sama
tavaline kui vereproov tänapäeva inimesele. Võõrkeele õppimine võib tänu
arvutitõlke arengule olla vähekasutatud oskus, umbes samavõrd iganenud kui
praegu kalligraafia. Individuaalset intelligentsi täiendab tavapäraselt pideva
sotsiaalvõrgustikega ühendatuse tõttu KOLLEKTIIVNE INTELLIGENTS”
Lk 21
„Esimese miljardini jõudmiseks kulus 250 000 aastat, seejärel enam kui
sajand, jõudmaks kahe miljardini (1927) , ning 33 aastat, et jõuda kolme
miljardini. 2050 aastaks elab maailmas üle ÜHEKSA MILJARDI inimese ja see arv
kasvab”.
Lk 21
„Nigeerias elas 1970 aastal 57 miljonit inimest. Kui sündimus ei lange just
ootamatult kiiresti, jõuab Nigeeria 2050 aastaks 389 miljonini, mis on peaaegu
võrdne selle hetke rahvaarvuga USA-s. Tasmaania kasvab veelgi kiiremini, 14
miljonilt 1970 aastal 139 miljonini aastal 2050. Aastaks 2100 on Nigeeria ja
Tansaania maailma rahvaarvult kolmandal
ja viiendal kohal.”
Lk 22
„2050 aastaks on Aafrika Euroopast pea kolm korda suurem.”
G.
Hamel, C.K. Prahalad „Võidujooks tulevikku” OÜ Fontes kirjastus 2001
Lk
35 „Tänase liidripositsiooni kaitsmine ei saa asendada homse liidripositsiooni
kujundamist”
Lk
42 „ … võidujooks tulevikku seisneb avanevate võimaluste konkureerivas
kujundamises ja kehtestamises, uue konkurentsiruumi piiritlemises. Tuleviku
kujundamine on hoopis raskem tagaajamismängudest, sest liikumise trajektoor
tuleb paika panna ise. Eesmärk ei ole lihtsalt jõuda järele konkurendi
toodetele ja protsessidele, tema meetodite jäljendamisele, vaid suveräänse
hoiaku kujundamine homsetest võimalustest ning nende kasutamisest. Teerajamine
on järelejõudmisest palju tänuväärsem ettevõtmine. Teiste kiiluvees tulevikku
esimesena ei jõua.”
No comments:
Post a Comment