No
nii, nüüd me siis oleme jälle kord sealmaal, et arvame, et riiklike hindadega
on võimalik kõiki maailma hädasid ravida (a`la riik on targem kui inimene?).
Viimasel ajal on märgata just seda tendentsi, et mitte meie oma tegude ja
käitumisega muudaks maailma (mõjuta turgu), vaid dr Riik jäikade kehtestatud
hindadega sekkuks konkureerivatele turgudele. Riiklik hind (miinimum- maksimum-,
piir-, kooskõlastatud hind) on ettevõtja vastutuse ülekandmine riigile, koos
sellele järgneva kalli riikliku järelvalvega. Selline vastutuse ülekandmise
suuremastaabiline ja pretsedenditu samm oli mõningate kommunaalteenuste (vesi,
kanalisatsioon, soojus) hinna kehtestamise üleviimine KOV-st keskvõimu tasandile
(a`la riik on targem kui KOV/inimesed). Menetluses on Ühistranspordiseadus, mis
teeb ettepaneku kehtestada taksoteenustele miinimumhinnad, nüüd siis ka naivistlik
ettepanek alkohoolsetele jookidele. Alkoholi mõistliku tarbimise kasvatusega
tuleb kindlasti tegelda, kuid miinimumhindadest küll kasu ei ole. Mille me
järgnevalt "head tehes" piirhinnad kehtestame? Leivale? Piimale? Ja
niimoodi jõuamegi sinna kuhu jõudis vanariik, et riiklikke hindu kehtestati
kiluvõileibadele , jahuussidele ja puruvanakestele. Tupik. Turu surm.
Läbimõtlematud "heateod" nagu näiteks ka apteekide asutamispiirangute
kehtestamine, toovad meile pikemas perspektiivis vaid kahju. Oeh! Kahju on
tühja kulutatud sadadest tuhandetest ametniktundidest. Ja muide ettevõtja tahab
vaid konkreetseid, kindlaid lahingureegleid, mitte pidevalt muutuvat ...
sik-sakitamist. Hindade kehtestamise, kontrollimise ja karistamise aja, raha ja
mõistuse peaksime rakendama hoiakute kujundamisele. Kasutades kuulsa tšehhi
publitsisti väljendit "inimesed olge valvsad": Riiklike hindade
kehtestamine on kurjast. See on oma olemuselt totalitarismi ja korruptsiooni kasvupinnas
ning muudab ühiskonna uskumatult aeglaseks ja ebatõhusaks.
Mõned lihtsad
probleemid on aetud nii keeruliseks, et neist arusaamiseks tuleks need lõhkuda
algosakesteks lahti … ja siis ilmneb, et need ongi lihtsad küsimused.
Lihtne
majandusregulatsiooni küsimus apteekide asutamispiirangutest on muudetud
tõeliseks segapuntraks. Lausa selliseks segapuntraks, et sellele peab
Põhiseadusega kallale minema. Ehk, siis küsimus, mille meie seadusandja ehk
Riigikogu on raiunud seadusesse on justkui, mingil imelikul moel, muutunud/väändunud
turul toimivate suuremate firmade vastaseks rünnakuks. Justkui nemad oleksid
selle piirangu kehtestanud ja nüüd on selle kaotamise vastu? Muide ega nad seda
piirangut ei tahtnud ka, seda otsustasid riigikogulased (a`la riik on targem,
kui ettevõtjad/inimesed) paari initsiaatori algatuse, et inimestele „head
teha”. Selline heategemine haises juba algusest peale populismi järgi mistõttu
nii VV kui ka asjaomased ametid (sh. Konkurentsiamet) asjale vastu olid. Aga ei
kuulatud, sest ilmtingimata oli tarvis tormata „head tegema” . Selge see, et
asutamispiirangu kehtestamine täistuuridel toimivale konkureerivale turule oli
lauslollus: suured kohanesid olukorraga, väikeste manööverdusvõime lõi kiduma.
Tulemus oli oodatav, toimus turu tehislik kontsentratsioon. Nojah, pele selle
mõeldi välja veel terve rida lollusi nagu apteegikohtade avamise õiguse
loosimine. Loosimisega – see on ikka täielik mõttepausi tipp!!! Olukord on kurb,
kuid mis puutuvad siia ettevõtjad? Reeglid on ju kehtestanud dr Riik.
Õiguskantsleri büroo ettepanekud tühistada asutamispiirangud on tänases päevas
ajast ja arust, ütleme lausa välja, see lihtlahendus viib järjekordse
rahvusliku kapitali põletamisele ehk suured muutuvad veelgi suuremaks ja teised
… muutuvad kompostiks konkurentsi viljapõllul. Kogu ravimituru regulatsioon
tuleks ükskord läbi analüüsida, üle rehitseda ja vaadata, mida me homseks
tahame saada (pole ju tõsiseltvõetav idee ravimibussidest ja automaatidest),
mitte jälle kord otsustamatult pöörduma
arameelsete lihtlahenduste poole. On lausa piinlikkust tekitav, et
Õiguskantsleri büroo peab seadusandja tegemata tööd katsuma parandada läbi
Põhiseaduse. Tühjagi see põhiseaduslik küsimus on, see on põhiseaduslikuks
küsimuseks konstrueeritud tavavaidlus. Seda enam konstrueeritud mulje jätab
argumentatsioon, et tegemist on ettevõtlust liialt piirava kitsendusega, mis ei tööta. Mnjah, siis võiks Õiguskantsleri
büroo Põhiseadusele toetudes muuta kehtetuks ka mõningad teised piirangud,
näiteks Liiklusseaduse parema käe reegli. See ju ei toimi. Tegelikkuses toimib
otsetee seadus või suurema auto õiguse seadus. Kui te püüaksite oma
põhiseaduslikku õigust mõnel kaupluse parkimisplatsil realiseerida, siis olete
esimesel käänakul avariis. Nii, et … paluks tühistada! Nii, et iga majandusregulatsiooni külge
Põhiseadust siduda ka pole kohane, selline priiskamine võib olla ohuks
Põhiseadusele. Nagu see muinasjutt, kus karjapoiss küla appi hüüab hundihirmus,
lõpuks kui häda käes ei võtnud enam keegi hoiatust tõsiselt, sama ka iga prügi
koristamisel Põhiseadusega. Oma kogemustest tean, et advokaatide viimane liin,
kui mitte mingeid argumente ei ole, siis tullakse kaitseliinil välja
toetumisega Põhiseadusele, kuid see on sama nagu toetuda hea ja kurja
äratundmise puule. Mnjah, hea asja raiskamine, ja administratiivse ressursi
raiskamine.
Teeme oma
otsuseid läbikaalumatult, arvestamata oma tegelikku olukorda, tegelikke
võimalusi ja eksiotsusteist tulenevaid kahjusid. Enne teeme, siis üllatume,
siis teeme … järjekordse … läbikaalutlemata teo, nagu … hädatapmise. Ja siis
üllatume jälle.
Ja muide
ärakeelamise ärakeelamisest ei muutu regulatsioon /loe: turuolukord/ paremaks,
muutub lihtsalt teistsuguseks. Kui me tahame olla edukas ettevõtlusmaa, siis
peame me kehtestama kindlad reeglid, mille järgi ettevõtjad saavad oma sihte
seada ja investeeringuid teha. Niisama lihtne see ongi, pidev reeglite muutmine
on vaid rahvusliku kapitali põletamine … isegi siis kui see on tehtud headel
eesmärkidel jääb see ikkagi … põletamiseks. Tahaks ikkagi näha, et
ravimipoliitika oleks kõiki osapooli arvestav, süsteemne ja tulevikkuvaatav.
Või olen ma millestki valesti aru saanud?
Targutusi:
-I.
Shaw „Noored lõvid” Eesti Raamat 1969
Lk
569 „Koidikul nägid nad vange. … Mõni hetk hiljem ilmus nähtavale kolonn umbes
kuuekümne ameeriklasega. Mehed liikusid aeglaselt lohakat vabasammu kuue
automaadiga relvastatud saksa sõduri saatel. Nad möödusid Noah`st kümne jala
kauguselt. Noah nägi selgesti vangide nägusid. Nende Ilmed kõnelesid häbist ja
kergendustundest, kas tahtmatust või tahtlikust juhmist ükskõiksusest.. Vangid
ei vaadanud ei üksteise, ei konvoi ega ka ümbritseva maastiku poole. Niiskes
koidueelses udus lonkisid nad aeglaselt mingis totras mõtiskluses …”
-Indrek
Hargla Rataskaevu viirastus Varrak 2010
Lk
144 Apteeker Melhiorile Kohtufoogt Dorn „Mõnikord mina arvan, et sina lihtsalt
tahad asju niimoodi näha, et need imelikud paistaksid.”
-
Tim Harford „Kohanemine”. Kirjastus Hermes 2012
Lk134
„Tundub, et probleem on selles, et valitsusel meeldib toetada kaotajaid. Piisab
kui meenutada kõiki neid suurpanku ja autotööstureid. Paistab, et valitsuse
toetuse saamisel on eelisjärjekorras ettevõtted, kes on väga suured ja äris
äärmiselt ebaõnnestunud. Sel viisil taastoodetakse ebaõnnestumist. Võib-olla
seetõttu ongi enamik selliseid projekte äpardunud.”
Lk
142 „Ta näitas, et on asjaga hästi kursis, aga ometi ei saanud millestki aru. …
Ta ei suutnud vahet teha probleemi olemusel ja lahenduse lihtsusel”
Lk156
„Esimeses peatükis avastasime, et ka majandus on evolutsiooniline keskkond, kus
detsentraliseeritud katse-eksituse meetodi abil tekib hulk leidlikke kasumile
orienteeritud strateegiaid. … Evolutsioon on meist targem. Majanduslik
evolutsioon kavaldab üle kõik reeglid, mis tema ohjeldamiseks luuakse.