Epiloogi prolo(o)g V1: Kuhjateooria kasulikkusest

 

Hiljuti tõmbas tarneahela juhtimise ühing PROLOG käima oma podcasti sarja. Millest siis? Ehhee, eks ikka tarneahelate tõhususest. nagu Tõnis Hintsov seda tabavalt nimetas - Tarneahela targutusi. Nii me siis targutame ja teie kõik olete ka lahkelt palutud ... targutama.

Mingil kummalisel kombel on logistika, transport ja õigete/tõhusate  tarneahelate valimine jäänud laiemale publikumile kuidagi … märkamatuks. No asjata. Vaadake, kui me teame, et inimese üheks elutähtsaks süsteemiks on vereringe, siis ka majanduse üheks tähtsamaks süsteemiks on raharinglus – vereringe analoog. Kuid  inimese kehas on veel üks süsteem – lümfisüsteem, millest paljud ei tea midagi ja enamus ei aimagi selle olemasolu.  Vaat, majanduses on lümfsüsteemiks tarneahelad. Ilma lümfisüsteemita inimene ei toimiks, täpselt samamoodi kui majandus ei toimiks tarneahelata. Elementaarne.

 Kriisid tuletavad meelde

 Meie teiega ei pea igapäevaselt meenutama, et vereringe vuhiseb meie sees lõputus ringkäigus või on vaja hingata, üksnes eriolukordades tuletatakse meile meelde, et hinga sügavamalt, aeglasemalt või kiiremini. Automaatika, mõned süsteemid toimivad automaatselt vahel harjumuslikult, kuid kriisid muudavad kõike – pisiasjad muutuvad eluliselt tähtsateks.

Eriti ilmseks tuli tarneahela tähtsus majanduse toimimises viimastes  kriisides. Ei mingit automaatikat, ainult loovus, nutikus ja käsijuhtimine (pea kaudu) tagas majanduse toimimise ja tõhususe.

Nii meditsiini suurkriisis kui ka Euroopa poolsaart tabanud sõjalisest konfliktist tulenevad sanktsioonid kujundasid ümber läbiproovitud tarneahelad. Nii ühel kui teisel juhul tuli tarneahelad põhjalikult ümber korraldada. Ümber  korraldada ja kibekähku. Eks ole, mäletate ilmselt „Poola trombi“, kui administratiivsest suvast (ja rahvuslikus julgeolekust) pandi veod ja piirid kinni, jättes lõksu nii inimesed kui kaubad, või see mega „laks“ kui äsjavalminud  tuttuus  „Nord Streami 2“ gaasijuhe sõja ja sanktsioonide nahka läks. Gaasijuhe on, aga gaasi pole, õigemini (kallis) gaas on tänu kiirele reageerimisele, kuid tuleb hoopis teiselt poolt, teise tarneahela ja teise tehnoloogilise skeemi kaudu. Mõlema kriisi puhul päästsid olukorra tarneahela juhtide kiired reageeringud. Seepärast ongi ülitähtis võimalikult tõhusate tarneahelate olemasolu – majanduslik lümfisüsteem päästab päeva ja majanduse, kui see on kiirelt reageeriv ja nutikas.

Sellest ka vajadus koguda laiemalt ideid tarneahelate ja eriti nende juhtimise tõhustamiseks. Lõppkokkuvõttes on kõik see, mida me ostame, tõhusa või kehva tarneahela tulem, kogu ahela tulem. Hästi juhitud tarneahel seob kokku tootmise, transpordi ja logistika ehk kõige mõistlikumal viisil võimalused ja vajadused.

 Läksime liikvele

 Kui minult küsiti, kas sellisel teemal ja formaadil on mõtet, siis … „Kirjanik George Bernard Shaw' (1856–1950) hinnangul on maailmas kahte liiki inimesi. On neid, kes näevad asju juhtumas ja mõtlevad: "Miks?" Ja siis on inimesi, kes unistavad asjadest, mida veel ei ole, ja küsivad: "Miks mitte?" Niisiis … pigem „Miks mitte?“  Tegelikult mitte ainult „miks mitte“ vaid  - kindlasti. Vaadake, üksi kodus istudes ja endale õlale patsutada on ka tore, kuid see muutub ajapikku pelgalt tolmukloppimiseks. Dr Riigi kirumine ilma konkreetsete ettepanekuteta meie teiega heaolu parandada muutub pikapeale moosiseks enesehaletsuseks. Prr. Koos arutades võib täiesti kõrvalisest repliigist või isegi vussiminekust sündida midagi kvalitatiivselt uut. Mõelge näiteks hallitusjuustu, vahuveini või  nende Benediktiini munkade peale, kes omanimelise likööri kokku segasid ja need „eksitused“ ülemaailmseteks edulugudeks muutsid. Tasub ka eksida … kui sul on hea mänguseltskond. Minul on mitmel korral trehvanud hea, nauditava ja kreatiivse seltskonnaga (siiani on trehvanud), kus ideed lennutatakse ühel teisele, see on nagu hästi toimiv jalkameeskond – tribla mis sa triblad ja sööda mis sa söödad (st liigutad ideed ja täiustad seda), lõpuks lööb keegi ikka värava. Vahva. Meeskonnatöö. Just seepärast meeldis mulle mõte mängida tarneahela juhimisväljakul üht eeldatavalt nauditavat söötmismängu. Mänguilu on ka midagi väärt ja kui kohe väravat ei löö, siis lõpuks lööb keegi ikka värava. Ja kuni meil toimivat teleportatsiooni ei ole, on tarneahel parim lahendus vajaduste ja võimaluste kokkusidumiseks.

 Me teeme siin esimesi tantsusamme ega me veel ei tea, kas meil tuleb välja inglise valss või argentiina tango. Nii, et olge kannatlikud meiega ja loodame, et aitate kaasa selle formaadi sünniks, kus mängivad/tantsivad … kõik. Viimased kriisid ja kohatine administratiivne hangumine on viinud majanduse sellesse seisu, et … Hea nõu on kallis

 Soojendusring

 Esimeses arutlusringis (Indrek Luukas, Tõnis Hintsov, Jaanus Krull ja siinkirjutaja) sai vabavestluses vaagitud majandust ja logistikat üldisemalt, et kombata, millised võivad olla valdkonnaga seotud ja külgnevad probleemid.  Pärast vestlusringi "Linti tagasi kerides" sain aru, et tegelikkuses rääkisime (läbisegi) mitmest probleemist üldiselt (regulatsioonid, haridus jne) ning ka logistika valdkonnas "erinevatest logistikatest".

Süsteemianalüütikuna olen koostanud muljetavaldava hulga strateegiaid, visioonidokumente, kokkuvõtteid. Kõik algab prioriteetidest ja minu kui konkurentsinimese jaoks kaubaturu määratlemisest.  Ettevõtjate nõustamine  nende „hingehädas“, kus kõik probleemid on ühes puntras ja tulevik tundub tume, et mitte öelda lootusetu, algab samuti probleemirägastiku korrastamisest. Ladudes probleemid erinevatesse kuhjadesse ilmneb teatud korratatus ja ilmnevad ka uued lahendustee. Minu soovitus ettevõtjatele ongi alati ja püsivalt olnud üks - laduda oma probleemid eraldi kuhjadesse. Kui ma nüüd ise enda soovituse järgi tegutsesin siis jagaksin selguse mõttes ka soojenduringis räägitu eraldi kuhjadesse.

Selgelt joonistus välja kolm valdkonda:

- Esiteks, Eesti kui transiitmaa (koridor), mille kaudu veetakse kaupu. Parim näide oli naftasaaduste transiit idast läände läbi Tallinna sadama. Hea lihtne kaup, hea lihtne äri. Tulus ka. Kogu ahelale. Seda keskkonda kasutati paarkümmend aastat ära tõhusalt, kuid nüüdseks on see voog lõppenud (arvatavasti igavesti). Seega suuremahulist transiiti läbi meie koridori lähiajal ette näha ei ole ja Hommikumaadest lähtuv konteinerkaubandus ei võtnud tuure üles. Liiga keeruline.

 Arutama on hakatud ka ristipidisest suunast, kuid Põhja-lõuna suunalist telge segab asjaolu, et see mida Skandinaavias laevale pannakse, seda veetakse laevaga nii kaugele kui vähegi võimalik, mitte ei veeta seda vaid 90 km meritsi, et see siis (kaheldava väärtusega) raudteele seiklema panna (jätan siinkohal puutumata RB küsimuse, sest see vajab omaette arutlusringi, kui just loodusseadused seda probleemi enne ei lahenda)

Jäävad muidugi kaubad, millele võiks meie koridoris lisaväärtust tekitada, kuid siin on suur oht, et see ei mahu keskkonnakaitse ja kehtestatud standardite raamesse. 

Tänapäeval, mil meie tootmine on pigem kiire väiketootmine (maailma mastaabis) veetakse enamus kaupu autotranspordiga või lausa kuller/cargo teenusena. See on ka põhjus, miks autotransport on eelistatum kui rong. Aeg on raha.

- Teine valdkond on tähtis selle poolest, kuidas juhtida tarneahelaid niimoodi, et meie kohalikule majandusele oleks see kõige optimaalsem nii tooraine, komponentide kui energia osas ja valmistoodangu tarnimisega sihtturgudele. Tõhus tarneahel aitab vähendada meie toodete maksumust muutes need konkurentsivõimelisemaks. Siiski on see piiratud ja väike turg. Me olemegi väikesed, kuid peame olema seda nobedamad ja paindlikumad. Nutikamad ka.

- Kolmas valdkond on tarneahelate juhtimise teenuse pakkumine kogu maailmas. See on kõige põnevam ja perspektiivikam valdkond. Seda valdkonda ei sega suurus ega asukoht. Selles valdkonnas on ka tegutsejaid, kuigi me neid liiga hästi ei tunne. Heameel on, et „vana majandus“ on vargsi sünnitanud väga elujõulise „uue majanduse“. Mõned head näited tulid esile PROLOG´i konverentsil, mil ilmnes, et kuigi me teame rohkem toote disainereid, siis disainereid juhivad tegelikult …. Mõtlete, et muudad? Geniaalsed mõttevälgatused? Mnjah, tegelikult ütlevad mida saab või ei saa teha 3-5 aasta pärast hoopis tarneahela juhid. Miks? Vaadake, kui teie geniaalne toode, mis peaks turuküpseks saama kolme aasta möödudes  sisaldab komponente, mida kahe aasta pärast enam ei toodeta, siis … Siis tuleb geniaalne disain ümber reha. Elementaarne.

Me teame liiga vähe „uuest majandusest“, tihti ei oska me seda „uut“, vajadusest ja visadusest sündinut ära kasutada, et aidata kogu vanal valdkonnal ümber kasvamast homsetele vajadustele vastavaks. Me seisame nende kõrval, kuid me ei näe neid, me vaatame nendest üle kaugusesse. Õnneks vaatavad teised riigid ja firmad tihtipeale kaugusesse ja siis muutuvad meie „edisonid“  nähtavaks ja isegi staarideks (ja meie ei märka neid ikkagi).  

Üks lugu elust enesest. Mootor Grupi AS süsteemi kuulub äriühing Turnit. See uuendud sai alguse kunagisest vajadusest hallata cargosüsteemi pakke ja busside sõiduplaane (ega see lugu kuidas mina seda lugu jutustan neile eriti ei meeldi, kuid ega kognitiivsed nihked tohi head lugu ära rikkuda). Selline lihtne süsteemide korrastamine, mis tänaseks on kasvanud millekski täiesti unikaalseks nähtuseks ja  selle valdkonna IT võimaluste pakkumise teerajajaks. Tore. Tänaseks on Turnit valdkonna  juhtiv reisitehnoloogiaettevõte, mis pakub reisijateveotööstusele missioonikriitilist tarkvaratehnoloogiat ja nõustamist. Turniti platvorm, mida tarnitakse täielikult hallatava SaaS-ina, töötleb igal aastal ligikaudu 40 miljonit reisijatesegmendi tehingut ja selle teenuseid kasutab üle 40 transpordiettevõtte üle maailma Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aafrikas. Turniti põhitarkvaratoode Turnit Ride broneerimis- ja laovarude haldamise lahendus on suunatud transpordiettevõtjatele, kes vajavad kompleksset logistikahaldust, dünaamilist hinnakujundust ja paindlikku reageerimist turuolukorrale, et maksimeerida oma tulusid ja ühtlustada äriprotsesse...

... ja kõik see sai alguse sõiduplaanide korrastamise vajadusest. Arvatavasti oleks mõistlik koguda selliseid näiteid ja proovida neid sünergiliselt kasutada edasistes tarneahelate mudelite "leiutamises". Innustades seeläbi kogu ahelat. Oeh! Kui palju veel on neid "tundmatuid" edulugusid? Pole aimugi, kuid just seal on peidus edu võtmed. Tasub pingutada.

 Külgprobleemid, mis pole kõrvalised probleemid

 Soojendusringist koorus välja  veel mitu külgnevat teemat, mida peab proovima segmenteerida: haridus, regulatsioonid ja liikuvus(võrdsus). Muide hariduse küsimus on selline teema, mis igas arutlusringis (väga erinevate inimeste koosluses, väga erinevates valdkondades) kerkib üha uuesti ülesse. Kui see nii tihti jututeemaks tuleb, siis peab selles ka mingi probleem olema. Ilmselt tunnetame meie teiega, et midagi on muutumas, mis vajab erinevate ahelate läbikaevamist ja uuendamist. Üheks nendest on haridusahel.

Tundub, et selle haridusahela probleemi, mida me küll tunnetame, kuid pole osanud veel sõnastada on tabavalt juba  formuleerinud M. Svensson („Optimisti teekond tulevikku“  ÄP 2013 Lk 317) „Brown annab koos raamatu „The Power of Pull“ kaasautoriga edasi sünge hoiatuse: „Maailm teie ümber muutub. See, mis tõstis teid praegusele kohale, ei aita teil seal enam püsida.“ Seda nimetavad nad Suureks Nihkeks, mis juba praegu mõjutab ühiskonna igat tahku. Üliõpilaste kiiresti muutuvate õpivajadustega on hädas eriti haridusasutused. Nagu Ken Robinson 2006 aastal ütles: „Mõelge hoolega, praegu kooli minevad lapsed lähevad pensionile 2065 aastal. Keegi ei tea sedagi, milline maailm viie aasta pärast välja näeb. Ja ikkagi püüame neid selle tarbeks koolitada.““ Vaat selline lugu.

 „Mälusopist kerkib üles see, mida ütles Vicki Buck, kui Uus-Meremaa Kuninganna Charlotte´i väinas purjetasime: „Kardan, et haridussüsteem võtab loovad, kujutlusvõimelised lapsed ning püüab neisse toppida normide järgimist, kuulekust ja distsipliini. Arvestades, et tõenäoliselt peavad need lapsed omale töökohad ise looma, on see õudne.““

John on nõus „Hariduse andmine ise toimub samuti tehasemudeli põhjal. Te loote oskuste varu. Teile öeldi, et mingil hetkel osutuvad need kasulikuks. Aga mis juhtub, kui te sattute maailma, kus oskuste eluiga on kuuekümne aasta asemel viis? Meie praegused haridusasutused on praeguseks peaaegu mõttetud.“

Ja kuigi tegemist on hoopis teise ahelaga – haridusahelaga – siis jätame selle siiski meelde, sest kui haridusahel ei suuda toota kaasaegseid juhtimisasjatundjaid, siis on ka tarneahelat keeruline tõhusalt/tootlikult juhtida. Kuid tootlikkus ja tehtud töö hulk ongi need kaks komponenti, mis loovad heaolu ühiskonnas.

Kui nüüd tagasi tulla mängulusti juurde, see ideede pallitamine ja söötmise mäng, siis siinkohal on heameel tõdeda, et esimene ideeväravgi on löödud – liikuvusvõrdsuse volinik. Nali või tegelikkus, kuid praegune liikuvusahel hädaohtlikult kaldes ning lahendused … Kaasaja vajadustele vastavaid tehnilisi/tehnoloogilisi lahendusi veel ei ole ja põhiliseks mõjutuseks on keelud/käsud/trahvid. Keelamine/käsutamine on kallis, väga kallis juhtimisvõte ehk nagu oma ala asjatundjad on sedastanud: (N Machiavelli „Valitseja“ Vagapund 2001 Lk 128): „Ütlen niisiis armastatud ja kardetud olemise juurde lõpetuseks seda, et kuna inimesed armastavad omast tahtest ja kardavad valitseja äranägemise järgi, siis tuleb targal valitsejal tugineda sellele, mis on tema, mitte teiste otsustada; tal tuleb vaid näidata üles leidlikkust, et hoiduda vaenust, nagu öeldud.“ Tasub tarvitada.

 Järgneb …

 Targutusi:

 D J Levitin „Valede välimääraja.“ Argo 2018

 Lk 20 „Meie hädad ei teki sellest, mida me ei tea. Meie hädad tekivad sellest, mida me kindlalt teame, aga mis ei vasta tõele“ Mark Twain.“

Lk 63 „Kui arvatakse, et kui üks asi (Y) leiab aset pärast teist (X), siis X on Y põhjus, on tegemist loogikaveaga. Tavaliselt pesevad inimesed hommikul enne tööleminekut hambaid. Hambapesu aga ei ole töölemineku põhjendus. Konkreetsel juhul on mõeldav koguni vastupidine.“