Öeldakse, et nutikal on pagasnikus alati susped ja suusad valmis. No igaks juhuks. Eriti nutikad oskavad neid ka vastavalt ilmastikutingimustele kasutada. Meie … kipume suspedega suusatama minema. No võib-olla, et mitte meie teiega (meie oleme ju nutikad), kuid Dr Riigil tundub küll selline kava olevat. No ja kui Dr Riik läheb suspedega suusatama, siis köhime ja aevastame meie teiega kõik sellest tulenevalt.
Kuid midagi pole teha, majandustalv on tulekul, seda ei saa ümber defineerida suspehooajaks. RAMI majandusprognoos on just selline tegelikkuse ümbersõnastamise katse. Nagu öeldakse „pingutasivad välja“ isegi arvestusliku majanduskasvu. RAMI rõõmustab, et majandus on kenasti kohanenud kriisidega ja „Tänavu aprillis prognoosis rahandusministeerium veel Eesti SKP-le üheprotsendilist langust, tulevaks aastaks ootas ministeerium aga 1,2-protsendilist kasvu. Kui me kevadel valmistusime majanduslanguseks, siis praegu näeme, et selle aasta kokkuvõttes ootab Eestit positiivne majandustulemus. Võrreldes kevadprognoosiga näitab värske prognoos ka eelarve paremat seisu," (ERR 23.08.22) Tore. Väga tore, kui … see tõeks osutub. Kui aga liita siia osade poliitinimeste lausa eufooriline tundelaviin, et hindade kasv on tore asi, sest kasvatas maksutulu ja parandas eelarvepositsiooni, siis … Mnjah, meil teiega saab raske olema
Põlise arveametnikuna oleks seda ju päris naljakas jälgida, kuidas osa kulusid „välja unustades“ ja inflatsioonilisi tühitulusid üles kruttides bilansi klappima saab panna, kuid kurbloolisus on selles, et selle suspeprognoosi järgi hakataksegi majandust juhtima, sest „lehed ju ei kuku maha“. Nagu märkis endine RAMI, siis: "Selles olukorras, kus me praegu oleme, me ei saa rääkida eelarvetasakaalust aastal 2023 ilma koalitsioonileppe kuludeta, ilma põgenike kuludeta, ilma täiendavate palgakasvu kuludeta, kaheprotsendiline miinus on ees. Mis tasakaalust me räägime? Muidugi mina toetan igal juhul konservatiivset lähenemist, vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja mitte üle jõu elamist, aga reaalne pilt on midagi muud," (ERR 23.08.22). H. Rosling oma „Faktitäiuses“ on iseloomustanud sellist seisu, kui sõitmist vale linna kaarti kasutades või valesti seadistatud GPS kasutamist. Te küll tegutsete, kuid te ei jõua kohale. Loodetavasti ei lähe vale GPS kasutamine üle ettevõtjate masslanguseks või lihtsalt ülesõitmiseks. Kiired muutused maailma majanduses vajavad kiiret reageerimist meil igaühel eraldi ja Dr Riigil tervikuna. Kes ei reageeri piisavalt kiirelt ja paindlikult, see …Sellest saab ajalugu. Kas Dr Riik saaks siin olla partneriks, toeks ja nutumüüriks? Meditsiinikriisi alguses suudeti näiteks lihtsa palgatoetusmeetmega aidata varisemast tuhandeid firmasid, hoides sellega ära majanduse ahelvaringu. Nüüd … Just nüüd ootab majanduskogukond Dr Riigi lahendusi olukorraga toime tulekuks. Kahjuks kuuleb majandusvaldkond vaid eitust, me ei saa kedagi päästa, sest see oleks ebaõiglane teiste suhtes, me ei saa kellelegi tuge pakkuda, sest seda saaks pakkuda nii vähe, et ei aitaks kedagi (loomulikult on see ka ebaõiglane), me ei saa …. Jne. Dr Riik, kes uhkelt on raporteerinud majandussektorite edust (vaatamata kogu bürokraatia vastuseisule), on nüüd jätmas ettevõtjaid talvekülma. Dr Riik ei paku isegi Nutumüüri teenust vaid ütleb ülbelt – ise sõlmisite lepingud (sõjaeelsed) siis ka täitke neid. Vaat kus lops. Meie teiega ei oota praegu DR Riigilt mariantonetilikke soovitusi, et kui leiba ei ole sööge saia, toppige aknaid ja kütke vähem – seda oskame me isegi – vaid asjalikku plaani: keda päästa (nagu päästepaadi järjekord), millal päästa, kuidas päästa, milliseid vahendeid selleks kasutada, millised ulmeprojektid tuttu panna, millised edasi lükata. Just see on Dr Riigi ülesanna, kohustus, õigus ja vastutus. Õigus, kohustus ja vastutus tegutseda. Mingi lapsik arusaam, et laename raha ja maksame elanikkonnale kõik talvekahjud selle rahaga kinni lootuses, et inflatsioon selle laenu ära sööks on kas teadlik eksitamine, rumalus või lihtsalt pahatahtlikkus. See, kus Läänemaailm praegu on ongi just sellise majanduskäitumise tulemus. Juba Fridrch Suur ütles, et "Kes tahab kaitsta kõiki, ei kaitse kedagi!". Just, kaitstes kõiki jätame kõik hätta. Tore päästestrateegia, et mitte olla ebaõiglane me ei lase päästepaate üldse vette.
Õppetund: ära tee äri idanaabriga, ära tee lepingut … Dr Riigiga
Kogemused on meie õpetanud, et kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis … harilikult see polegi tõsi. Sellel on mingi varjatud viha man. Idanaabriga äri hõõrudes oleme seda korduvalt kogenud ja paljud on sellest oma (kibeda) õppetunni ammutanud, kuid seda et lepingute sõlmimine meie oma Dr Riigiga võiks olla sama toksiline kui Somaalia kirjadele vastamine, seda kogemust meil veel ei olnud. Tundub, et kiire muutuvushäire ja oht saada ajalooks on firmadel, millistel on pikaajalised lepingud just Dr Riigiga. Jäikus on selle haiguse üldnimetus. Kuualgus tõi teate, et Viljandi haigla ja tervisekeskuse (VHT) viiakse läbi uus ehitushange kuna tööde teostaja teatas, et praegust lepingut neil enam täita pole võimalik. Teadagi on ehitustegevust laiemalt mõjutanud sõja puhkemine Ukrainas, ehitus- ja energiahindade kallinemine ja koroonakriisi jätkumine. Hea uudis on, et poolte arusaamisel kehtiva lepingu alusel VHT õigeaegselt valmis ei ehitata, olukord on võrreldes lepingu sõlmimise ajaga kardinaalselt muutunud. Tuleb uus hange, aga …Kui hästi läheb, siis on uue lepingu sõlmimine on plaanis selle aasta lõpus, mis võimaldaks töödega jätkata uue aasta alguses. Seega kõige paremal juhul kaotame pool aastat. Midagi pole teha – reeglid. Kui see oleks üksikjuhtum, siis … ikka juhtub. Kuid tegemist pole enam üksikjuhtumiga, käsitsijuhtimisel võtab lepingute muutmine „tapvalt“ kaua aega. Tegemist ei ole praeguses maailmamajanduses pelgalt muutuse vaid muutuse-muutuse-muutusega
VHT ehitussaaga on omamoodi proovikivi, mida ja kuidas teha edasi. Mingil määral on siin ilmselt teejuhiks ka saartega lennuühenduse teenuse lepingu lõpetamine ja selle uue hanke põhjal taaskäivitamine (üllatus, üllatus sama vedajaga). Need näpuharjutused on küll tervitatavad, kuid pööraselt kohmakad. Meie regulatsioonisüsteem on nii jäigalt lukustatud, et sellega saab sõita vaid sirgeteel, kuid nii nagu isegi IMF tõdes, siis edasist majanduskulgu võiks võrrelda pigem künklikkurvilise rajaga. Jäiklukustusega sõidame kraavi. Teadlik valik? Kas sellist teenust me Dr Riigilt tellisenigi? Ega praegused katsetused, et enne igat kurvi jätame masina seisma, kruvime sillad/rattad alt ära ja peale pööret tagasi ning igas kurvis niimoodi nõksutada eriti tõhususepõhisena ka kõla.
Heameel on selle üle, et Dr Riik ei põruta osades valdkondades enam tuima jäiklukustusega seina, igatahes on VHT uushankes olulise muudatusena lisatud hanketingimustesse ehituslepingu maksumuse indekseerimine vastavalt ehitushinnaindeksi muutusele, mis maandaks hinnakõikumiste ja sellest tulenevate tööde hilinemise/katkemise riski. Väga hea. Administratsioon õpib. Eee … loodetavasti
Nii nunnu jäämäe tipp? Põmaki!
Kuid nii VHT, kui lennundus ja bussindus on vaid üksikud näited lepingute uuendamise vajadusest, nende kohaldamiseks ja kaasajastamiseks nii, et kriisiaeg saaks üle elatud kõige vähemate kadudega (Ühisruumi jaoks). Käsitsijuhtimisega kogu seda lepingute müriaadi ümber ei kohenda, sest tänase taktiga on iga kohenduse lõpuks see juba vananenud. Vahel aitab ka väikesest muutusest jäiksüsteemis, et see vastu silmi tagasi ei kargaks.
Majandus on väga voolav elunähtus, see vajab pidevat korrigeerimist. Jah, on teatavad kindlaks määratud mängureeglid, kuid mõistlik liikuvus peab jääma. Isegi mehhaanikas on kasutusel tolerantside ja istude süsteem , ikka selleks, et jäikus ei purustaks mehhanisme. Naabrimees tegi nii kindla ja sooja pidava ahju, et … Mnjah, kui üks tegur muutus, siis lendas ahju küljest kolm kivi välja. Ahi mokas. Miks? Sest peale kütmist pandi koldesse malmpott liha ja köögiviljadega, et mõnus pajaroog jääksoojuses valmis küpseks. Tore ju. Hea mõte. Kasulik ka – ühe kütmisega kaks tulemust, aga … Kuna ahi oli nii soojapidavaks ehitatud , et mingi soojuskübemekenegi asjatult ei hajuks, siis ei hajunud ka pajaroast tulenev aur, mis selle ahju ära lõhkuski. Noo naabrimees töökas ja tark inimene tegi järeldused (ahhaa-efekt) ja ka ahju korda, tegi juhtunust ka järeldused ja puuris siibrisse augukese. Nii, et tihe/tihke regulatsioon/leping võib ju olla hea standardtingimustes nagu mööda sirget teed sõites, kuid kui läheb käänuliseks, siis lukustatud rool pole parim abimees. Seda enam, et jätkuv inflatsioon mõjutab tugevalt palgakomponendi survet hindadele ja vastupidi. Seda ainult käsijuhtimisega ära ei lahenda. Muide, kui Dr Riik oma lõputus tarkuses seob „abimeetmed“ kõik riigiabi konteksti, mis on juriidiliselt mõistetav, siis meie tingimustes on tegemist korstna kinnitsementeerimisega. Ära lämmatab. Pigem nagu katastroofi manuaal. Võib arvata, et kuuendas suurkriisis on tekkinud juba tunnetus, miks, mida ja kuidas teha.
Vahelugu: Minu kriisid
1.1 Taassünnitus 1990-1993 (eraldumine NLst, hinnatõusud, ressursikriis, üleminek turupõhisele majandusele, omandisuhete muutumine) + tollikriis Venemaaga 1994 (kiirus, paindlikkus, improviseerimine, usaldus, hajutatud juhtimine)
1.2 Aasia kriis ja Vene kriis1998 (Aasia kriisi tõttu vähenes oluliselt nafta ja värviliste metallide hind maailmaturul, mõjutades see rängalt Venemaad. Rubla devalveerimine. Suur „väikeste“ alahindamine, tiigrite kriis mõjutas Venemaad puudutas meid. Vene skp sama mis Hollandil . oh, see on vaid finantskriis, see ei puuduta reaalmajandust.)
1.3 Dot.com kriis 2001
1.4 Ülemaailmne rahanduskriis 2007 … (kriisi vallandumiseks on vaja vaid mingit väikest sammu. kuivõrd habras, seotud ja läbipõimunud on üleilmne majandusarhitektuur)
1. 5 Meditsiinikriis 2021 …
1.6 Energiamuundamise hinnakriis võimendatuna VF sõjast Ukrainas kõige sellest tuleneva ja kaasnevaga.
Kokkuvõtteks: Iga kriis on mingite pisikeste valeotsuste kokkusattumuse tulemus. Nüüd on kõige tähtsam aru saada, mida me parandama peame (mitte mida poliitimesed tahavad). Kas tõesti on kriisi lahendus inimestele energiahindade tõusu kompenseerida … nende samade inimeste maksurahaga? Selline mannetu „lahendus“ siis? See on näilik lahendus, sest kui juurpõhjusele tuumlahendust ei taheta/viitsita/osata leida, ja majandussektorid jäetakse mingigi toeta, siis: esiteks muutuvad kaubad nii kalliks, et neid ei jõua tavatarbija enam osta või teiseks jäädakse alla maailmaturu konkurentsile, mille tulem on sama kehv. Energiahindade kompenseerimine elanikele on nagu vammi ülevärvimine, mitte juurprobleemi lahendamine, kuid … Juurprobleemide lahendamine läbi tuumlahenduste on ebapopulaarne, aeganõudev ja töömahukas, pealegi … Valimised on tulemas. Maalime edasi ehk nagu värske seitung teada andis (PM 29.08.22): „Haapsalu raudtee projekteerimisega minnakse edasi“ Mnjah, selline tark rahapaigutus siis. Kurb. R W Sykes´il „Hõimlased“ (ÄP 2022 Lk 400) on selline vahva peatükk, mille pealkirjaks on „Koopast välja mõtlemine“ . Just seda soovitan ka Dr Riigile – koopast välja mõtlemise strateegiat ja … julgust otsustada
Eitajate koor ja vetokraatia
Dr Riik põeb sama haigust millele viitab F Zakaria oma raamatus „Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale“ (PM 2022 Lk 41/42): „Paul Light, teadlane, kes seda teemat kaua aega uurinud, märgib, et president John F Kennedy ajal oli valitsuskabineti osakondade hierarhias 17 ametisse määratud „kihti“. Selleks ajaks kui Trump ametisse astus, oli neid vapustav 71. Enamik neist vahele segavaist volitustest olid mõeldud täitma mingit väärtuslikku eesmärki.“ //bürokraatlike kontrollide taga on head kavatsused, kuid need kuhjuvad sadadeks nõudmisteks, mis on üksteisega vastuolus, iga kuritarvitamisega kehtestatakse uus, täiendav reeglite kogu, ametnikel on vähe tegevusvabadust – odavaim pakkumine isegi siis kui nad saavad aru, et töö tehakse ära viletsalt ja viivitustega.//
„Kuid tegelik põhjus on märksa sügavam. USAst on saanud Francis Fukuyama terminit kasutades „vetokraatia“. Kontrolli- ja tasakaalusüsteem, mida kopeeritakse igal valitsuse tasandil, tagab, et keegi kuskil saab alati igale positiivsele tegevusele pidurit tõmmata. Ameerika Ühendriikidest on saanud vastuhääletajate riik“
„…, et iga pingutuse puhul leidis mõni huvigrupp viisi, kuidas projekt seisma panna. „Olukorras, kus nii paljudel tegijatel on võimalik panna peale veto, on peaaegu võimatu projektiga edasi liikuda,“ (…) „Mitte kellelgi ei ole tänapäeval selliseid hoobasid, mille abil teha ära midagi, mis näib olevat New Yorgile tervikuna kõige parem. Ja lõpuks muudetakse valitsus ebapädevaks.“ (Penn Stationi renoveerimisest)
Lammutagem need vahekihid ja vetokraatia ja majandus pääseb liikvele kogu oma jõus ja hiilguses. Ressurss nagu maast leitud
Järgneb ...
Targutusi:
J Belfort „Hundi kombel.“ NGU Solusions
Lk 192 „Muide, ärge kunagi unustage, et raha pole sisuliselt midagi muud kui talletatud energia. Põhimõtteliselt kulutate energiat mingisugust tööd tehes, mille eest saate vastu raha. Osa sellest rahast läheb muidugi põhiliste elamiskulude peame – toit, peavari, riided, ravikulud. Üldine arvete maksmine – ja ülejäänu hoiustate panka, kus see esindab talletatud energiat, mida võib valla päästa ükskõik mil moel teile meeldib, hetkelise etteteatamisega.
Selle tulemusena, kui palute kellelgi tegutsema hakata ja endale nende raske vaevaga teenitud raha sata, palute neil kulutada oma talletatud energiat. Seega peaksite veenduma, et hüvitate selle energiakulutuse seeläbi, et toote välja kõik väärtuslikud kasud, mida ta vastutasuks saab.
Sisuliselt peaksite tegema kristallselgeks fakti, et niipea kui ta ütleb jah, saab ta tohutul hulgal väärtuslikke kasusid ja energia hulk, mida ta peab kulutama, on tunduvalt väiksem.“
R G Hagstrom „Warren Buffett. Ülim rahavaim“ ÄP 2022
Lk 50 „Charlie hoiatab, et inimese käitumine muutub ülemäära lihtsaks, kui ta „automaatselt mõtleb ja teeb seda, mida ta näeb teisi enda ümber mõtlemas ja tegemas“. Seega teiste tegevusega tekib oht, et meid tõmmatakse kaasa valesti tegutsema. Või mis on samavõrd ohtlik – uinutatakse tegevusetusele just sel ajal, kui on tarvis tegutseda. Vastumeede on lihtne: „Õppige ignoreerima teiste eeskuju, kui nad eksivad. Vähe on sellest veel väärtuslikumaid oskusi“.“
Lk 93 „On tähelepanuväärne, kui tõrksalt mõni inimene õpib,“ ütles Charlie. „“Eriti hämmastav,“ lisas Warren, on nende tõrksus isegi siis, kui ometi oleks ilmselgelt nende endi huvides õppust võtta.“ Warren jätkas mõtlikumal toonil: „Mõtlemine ja muutumine tekitavad uskumatut trotsi. Tsiteerisin kunagi Bernard Russelli ütlust: „Enamik inimesi pigem sureks, kui peaksid mõtlema. Paljud ongi surnud.“ Rahaasjades peab see igati paika.““
Lk 36 „Üksikolija on definitsiooni järgi enamasti nonkonformist. Ja nagu Emerson meelde tuletab, on „ühiskond kõikjal vandenõu iga oma liikme inimlikkuse vastu“, eriti aga nonkonformisti inimlikkuse vastu. Ta kirjutab: „Ühiskond on aktsiaselts, mille liikmed lepivad iga aktsionääri leiva parema kindlustamise nimel kokku, et loovutavad sööjale oma vabaduse ja kultuuri.“ Et ei tekiks mingit arusaamatust, sedastab Emerson lihtsalt: „Enim nõutud voorus on konformism“ ning „iseseisvus on sellele tülgastav.““
Lk 139 Warren ütles: „Ma panen suurt kaalu kindlale teadmisele. Kui sa seda teed, siis muutub kogu riskifaktori idee mõttetuks. Risk lähtuv sellest, et sa ei tea, mida sa teed.““
Lk 139 „Me lihtsalt püüame teha olemasoleva kapitaliga midagi võimalikult arukat2, ütles Warren. „Me mõõdame kõike alternatiivide vastu,“ lisab Charlie. „Sinu enda alternatiivid on need, mis loevad.“
Lk 141 „Warren on sageli öelnud: „Parem ligikaudne tabamus kui täpne eksimus.“
