Maksumaksjate
konverentsi jälgedes …..
Seega
(tegelikud) probleemid on teada, mõned demineerimisvõtted ka, aga puhkelaagri üleslöömiseks
on veel varavõitu. Hallo! Demineerimist
pole ju veel alustatudki. Oleme alles kõhklevalt kavatsuste juures, tegelikult
segases sõjasudus. Kui nüüd ära väsime ja jalga puhkama asutame siis …Siis teeme küll „Titanicut“. Kuid me ei pidanud
ju „Titanicut“ tegema, vaid Noa laeva ehitama. Mäletate? Nii, et valikus on: pingutada
veel natukene ja saada üle koera sabast
või minna kogu arengu(peetuse)ga kassi saba alla, kui kasutada kauneid
eestikeelseid väljendeid.
Praegune
poliitinimeste primitiivne mõttepojukene, alustada keset deaktiveerimata
miinivälja maksudebatti, pole mitte kuhjunud probleemide lahendamise ega demineerimise
kava, vaid asendustegevus – kütuse hankimine järjekordseteks Valitsemishankeks
(Riigikogu). See on kava kuidas aktiveeritud
miine ühest kohast teise tõsta. Parem veel, kui miinid saaks tõsta konkurendi
põllule. Õhinapõhiselt. Õhinapõhisus miiniväljal lõppeb teadagi millega (eriti
ümbertõstetud, kaardistamata, miinide
puhul). PÕMM!!! Nojah, muidugi on seegi miinide kahjutuks tegemise viis, kuid
kaasnevad kahjud on ebaproportsionaalselt suured … Meie teiega kulud on liiga
suured, sest millalgi tuleb asuda tegelike probleemide lahendamisele: haridus/teadmised,
tootlikkus, majanduse eksponentsiaalse kasvu keskkonna loomine.
Rahandusminister
A Mellon. Ta üritas Kongressis läbi suruda konkreetsete väärtpaberitega
teenitud tulu maksuvabastuse kaotamist, see tal aga ei õnnestunud. Seepärast
taotles ta hoopis maksumäärade langetamist tasemele,
kus need hakkaksid tegelikult rohkem maksutulu tootma. „
„Ametlikult langetati 1920 aastatel
kõige kõrgemate sissetulekurühmade maksumäära 73%-lt 24%-le, tegelikult aga tõusis seni maksuvabade
väärtpaberitega teenitud tulu maksumäär nullist 24%-ni. See viis selleni, et
suure sissetulekuga inimestelt saadud maksutulu kasvas tohutult nii
absoluutarvudes kui ka kogu
tulumaksutulust.
See
suure sissetulekuga maksumaksjatelt kogutud tulumaksutulu kasv tulenes lihtsast
tõsiasjast, et 24% millestki on rohkem kui 73% mitte millestki.“
„… nii, et 1929 aastal moodustas neilt
laekunud maksutulu kogu tulumaksutulust
65%.“
„Enne seda, s.o kõrge sissetulekuga inimeste kõrge
maksumäära ajal moodustas kuni 5000dollarilise aastasissetulekuga inimestelt
laekunud maksutulu kogu 1020 aastal kogutud tulumaksutulust 15%, vähemalt
miljonidollarilise aastasissetulekuga inimestelt laekunud maksutulu aga alla
5%“. 1929 a alla poole protsendi ja 19%.“
„Ka ühes 21 sajandil president Calvin
Coolidge´i kohta ilmunud raamatus on väidetud, et tol ajal tehtud maksukärbete
tõttu „jäi riigikassa rikastele jäetud raha tõttu ilma rahast, mida oleks
võinud kasutada millekski muuks“. Ja nii oligi president Coolidge`i ajal saavutatud rekordiline eelarvejääk
kõigest mõne sõnaga rahapuuduseks tembeldatud.“ Muidugi on selles
majandusalases eduloos peidus veel teinegi õpetus – ole valvel, milliseks teie eduloo võivad „kirjutada“ teie vastased või
kadestajad.
Üks on aga selge, me peame põhimõtteliselt
muutma meie Ühisruumi hoiakuid. Meie teiega peame ise hakkama saama. Meie
rahvastiku struktuur ei pea vastu sellele, et kulud koonduvad üha rohkem, üha vähemate
netomaksjate kanda ja kasusaajate ning ümberjagajate ring üha laieneb. See ei
ole jätkusuutlik. Te ei usu? Aga palun …
Üks huvitav tulevikuvisioonidekogumik on „Megamuutus:
Maailm aastal 2050” (Äripäev 2013 Lk 169-175),
mis käsitleb mitmeid võimalikke arengstsenaariume, sh ka maksundust. Eraldi
käsitletakse Läänemaailma rahvastiku
vananemisega seotud kulude/tulude vahekorda, nimetades seda vanade šokiks: „Vanade šokk.
Pole vähematki kahtlust, et ilma valitsuse mingisugusegi sekkumiseta põhjustab
demograafiline muutus riigi rahanduse kaose.”
” Reitinguagentuur Standard & Poor`s
(S&P) tehtud prognoosid kuni aastani 30 arenenud riigi kohta on sama
ebameeldivad. (…) Need näitavad, kuidas vananemisest tingitud surve eelarveile
alates 2020 aastast tugevneb. Ajavahemikul 2010-2050 kasvab vanadusega seotud
avalike kulutuste määr keskmises arenenud riigis umbes 10% võrra SKP-st. Nagu
ka Ameerikas, mängivad pensionifondid teist viiulit, panustades neist kümnest
protsendist kolm. Tervishoid on kõige suurem probleem, mis moodustab poole kogu
kasvust. Sellele lisab pikaajaline hooldus veel 1,3%. Eeldades, et maksud
jäävad samale tasemele, muutuvad suured defitsiidid püsivaks ja valitsuse
netovõlg (st koguvõlg miinus vähem likviidese finantsvarad) paisub 65% tasemelt
SKP-st 2010 aastal 329%-ni aastal 2050, millega suurem osa riigivõlakirju langeb
rämpsvõlakirja tasemele”
„Kui
kasvavate kulude ja aeglasemalt kasvavate tulude vahel tekib lõhe – milles
vananemise põhjustatud fiskaalne kahju olemus seisnebki – tekkib oht, et riik
hakkab hülgama mõningaid oma põhifunktsioone, nagu näiteks julgeolek, kuna
tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ampsavad pirukast üha suurema tüki. (…) Nagu
seda olukorda kirjeldas London School of Economicsi avalike tulude spetsialist
Tony Travers: „NHS //riiklikud tervishoiuteenused// sõi ära kaitse-eelarve ja
võtab nüüd ette suure osa ülejäänud eelarvest.”
„Äärmuslikul juhul varisevad liiga ahned
riigid kokku: oma fiskaalvõimekust üle hinnates õõnestavad nad seda. Sedamööda,
kuidas maksumaksjatele langev koorem muutub üha raskemaks, nõrgeneb ettevõtlus,
erakapital lahkub, välismaine usaldus kaob ja riik põrub koos majandusega.”
Ja
ometi oleksime meie teiega ja poliitikus meiega selle kurbloolise asjaolu vältida
tühise 1%lise SKT kasvuga. Eks ole põnev. Olekime võinud vältida suveräänsuse
hüpoteekimist C.Clark „Uneskõndijad” Varrak, 2015 Lk 49
„Teiste sõnadega võisid niisugused kahtlased laenajad nagu Serbia (sama kehtis
ka teiste Balkani riikide ja Osmanite impeeriumi kohta) saada mõistlikel
tingimustel laenu üksnes siis, kui nõustusid tegema järelandmisi ja leppisid
teatud rahandusliku kontrolliga, mis tähendas suveräänse riigi funktsioonide
osalist hüpoteekimist.” Niisiis vale majandusmudel viib riigi suveräänsuse hüpoteekimisele. Peame küsima
neilt Valitsemishankel osalejatelt kellel meeldib õhinapõhiselt rääkida maksude
tõstmisest ja lisamisest, selle asemel, et pühendada kogu energia suunatult ja
sihipäraselt loovuse ja kõrge tootlikkusega majanduskeskkonna loomisele, milliseid riigi
suveräänse riigi funktsioone olete valmis hüpoteekima?
„Paraku ei ole kuskil kivisse raiutud, et
inimesed peavad saama alates kindlaksmääratud vanusest , milleks on tavaliselt
65 aastat, riigipensioni ka siis kui nad elavad üha kauem. Samuti pole
pensionäridel konstitutsioonilist õigust nõuda, et maksumaksjad tagaksid enam
kui vaid baaspensioni. Riigid saavad oma kohustusi ümber defineerida ning
tulevasi kulutusi kokku tõmmata. Seda tehakse kas ennetavate reformidega või surve all olles. Nii või teisiti
sõlmitakse uus leping, mis piirab nõudmisi maksumaksjatele pensionide ja
tervishoiu finantseerimisel.”
„2050
aastal keskendub riik minimaalsete maksete tagamisele, vältimaks vaesust kõrges
vanuses. Paremal järjel olijailt eeldatakse, et nad kannavad enda eest hoolt
isiklike vahendite abil. Austraalia on läinud juba üsna kaugele. Sealsed
maksudest rahastavad pensionid on vajaduspõhised, välistades vajaduse maksta
pensioni 20%-sele jõukamale osale elanikkonnast, kusjuures eraviisiline pension
on kohustuslik.”
„Pikendatakse
tööiga, et aeglustada pensionäride ja töötajate suhtarvu suurenemist. Samas
nõuab inimeste pikem tööiga muutusi nii töötajatelt kui juhtidelt. Viimased
peavad loobuma ealistest eelistustest, esimesed jällegi arendama oma oskusi.”
„ Isegi
kui pensionikulud püsivad aastal 2050 riigi kontrolli all, tundub
tervishoiueelarvete taltsutamine rahvastiku vananedes üha raskem. Keskmiselt on
kulud üle 65-aastastele kolm kuni neil korda kõrgemad kui noortele
täiskasvanutele. Suurbritannias maksab üle 85-aastasne NHS-ile kuus korda
rohkem kui 16-44 aasta vanune.”
„Eakate
eest hoolitsemine maksab palju, kuid mitte selle pärast, et nad on vanad, vaid
seetõttu, et nad palju suurema tõenäosusega surevad. Lähem pilk eluaja
meditsiinikuludele näitab, et suur osa neist kantakse umbes aasta enne surma,
olenemata vanusest. Tegelikult kipuvad väga vanade arved olema isegi väiksemad
kui noortel ja keskealistel. Kui inimesed elavad kauem, siis nood elulõpukulud
lükatakse lihtsalt edasi.”
Vaat selline …tegelikkus. Kuhu te sellises
situatsioonis kirjutate maksutõusu? Kellele? Noortele, ikka noortele. Eelmine „astmeline
maksuküürakas“ tegi just seda, karistas noori peresid. Noori peresid, mitte „vastikuid
vanasid rikkureid“. Nojah maksuküürakal oli veel teinegi lisamõjur –
poliitmaailm sai hakata maksma peredele … toetust. Tekitati uus sõltlaste
klass. Valijad? Valijad, kes valivad edaspidi vabaduse asemel toetused, almuse.
Nende enda raha eest. Jälle tehtud? Kuid oleks ju võinud olla niimoodi, et
noored ja pered oleksid ise võimud hakkama saada oma tuludega, mitte olles
almusepaluja. Iseseisvus maksab kallist hinda igas asjas.
Mitte ainult rahast …
Raha rahaks, kuid siinkohal on vanade šoki üks
eripära see, et … inimesi ei jätku. Ei jätku selleks, et kogu Ühisruumi
vajadusi katta, kõiki vajalikke töid teha ja ka vanadega puht füüsiliselt
tegeleda. Näiteks: „Soome töö- ja majandusministeeriumi novembris avaldatud tööturu
ülevaade näitas, et Soomes on praegu enim puudu õdesid, hooldajaid ja
erivajadustega inimeste tugiisikuid. Rahvastiku vananedes suureneb sellise
tööjõu defitsiit veelgi. Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda vajatakse Soomes
2030. aastaks juurde ligi 200 000 töökätt, nende leidmiseks soovitab Soome
ministeerium alustada värbamisi kolmandatest riikidest. «Vähemalt kümme
protsenti puuduvatest töötajatest on kavas katta rahvusvaheliste värbamistega“
(PM 29.11.22) Arvestades meie rahvaarvude erinevusi, siis kas see oleks meil
50-60 tuh? Soomlased juba võitlevad, meie … Kümned tuhanded välisriikidest
värvatud õed/hooldajad pole mitte ainult rahaline küsimus, see on ka korterid,
sotsiaalsfääri sulandumist, koolitused jne. Kogu Ühisruumile nii tulu kui kulu.
Keeruline. Muide a 2030 on juba ülehomme, nii et …
„Hundid plaanivad oma rünnakuid nagu
sõjaväeüksus, sest teavad, et ilma plaanita jahile minek pole mitte ainult
energia raiskamine, vaid ka ohtlik. Seepärast on plaani oluline koostisosa
riskide hindamine. Hundid peavad ju tapma ilma ise surma saamata.“ (E H.
Radinger „Huntide tarkus“ Tänapäev 2018 lk 126/114). Eks ole? Kas meie teiega
oleme siis riskide ja olukorra
hindamisel kehvemad kui hundid? Ise oleme hundirahvas.
Tõsiasi
on, et meie poliitturg positsioneerib ennast maailma suhtes pidevalt valesti,
teeseldes, et oleme rikas, varusid omav ja suur riik. Aga ei ole. Oleme (või
olime?) heal juhul parema poole pürgiv käbe ja kiirele arengule orienteeritud
süsteemikogum. Vastavalt sellele peame ka riske hindama, tegevusi planeerima. „Vanaema
Marie ütles ikka, et: „Suu tuleb seada säkki mööda!” Vana ja väärikas on uhke
olla, kuid sellega kaasnevad ka haigused. Sama lugu on ka ühiskondadega, kus
tekivad vana ja jõuka ühiskonna haigused: ambitsioonitus, ideede erksuse puudus
ja mentaliteet, et mina pean saama. Meil pole heaoluühiskond veel saabunud,
kuid on meid juba uimastanud ja meie tahet aheldanud. Kõik on ju
lõppkokkuvõttes vaatepunkti küsimus, kui ameeriklane ütleb, et aasta oli
kohutav, pere kolmest autost tuli üks ära müüa, siis filipiinlane rõõmustab,
oli hea aasta, sain osta endale teise T-särgi.“ („Bürokraat, võim ja Vanaema
ehk konventsionaalse bürokraatia lõpp“ 2012). Elementaarne.
Meie poliitturg püüab maksudebatti tekitada algklasside nagamannide
põhiõigustusega: „“Aga teised tegid ka …“ Kõik see mida teised teevad (oma
süsteemi piires õigesti või vähemalt mitte fataalselt): maksustavad kõike ja
kõiki, annavad laustoetusi, käsivad/keelavad/reguleerivad on nende süsteemi
eripära, mis põhineb raudkindlalt nende kõrgel tootlikkusel (meie 80% EL
keskmisest) ja mastaabil. Mastaabil, millega meie kogu riigina oleme umbes ühe
linnaosa suurune. Kogumis. Just seepärast tuleb huntide kombel tegutseda „. Selleks peab täpselt teadma oma kohta
selles olukorras. Mitte seda, kus me tahaksime olla, vaid kus me hetkel oleme.
Alles siis saame plaanida, kuidas asjale läheneda ja olukorrast välja tulla.“
Praeguses kriisijadas on poliitturul lihtne põhjendada Dr Riigi
laenukoormuse kasvu (tõesti, on olemas ekstrakulutusi, mida tulebki ühekordselt
rahastada krediidi arvel), kuid tasakaalukus kadus juba enne kriisilainet, siis,
kui ainukene kriis oli (ja jätkub) administratiivkriis – kõikide kriiside ema.
Trikitamine eelarvega algas juba varem, seda tasakalutust püüti ümber nimetada
küll nominaalseks tasakaaluks, küll struktuurseks tasakaaluks, küll … Eh, kui
autovargus nimetai kunagi ümber auto ärandamiseks, siis ega nimetusest midagi
ei muutunud, auto omanik oli autost ilma. Tema auto varastati. Ärme eksita
iseennast tõsiasjade ümbernimetamisega.
mõte, eesmärk ja ainuke siht on aidata meid kõige kiiremal moel ülesse
ehitada oma konkurentsivõimelise rammusa supi katlad, mitte selleks, et
eelarvetega trikitamisega lisada kodusel poliitturul oma pidukonna
võidušanside tõstmiseks kõikvõimalikke toetusi. Toetused on kütus, mis
pööritab valimisveskit. Meie tulude-kulude bilanss ei ole jätkusuutlik ja selle
rammusamaks tegemine maksukulbiga on vaid rammusama leeme tõstmine pidukondade
valimislubadustemootori molli, mistõttu kogu vähene supp väheneb ja lahjeneb
veelgi. Nii, et oludes, mil me niigi
jätkusuutlikult ei majanda (oleme allpool „waterline“ ja tänu teiste lahketele abidele
sorgeldame kunstipäraselt), oludes mil peame toetama kriisi- ja sõjameetmeid on
igasugune elumahla lisaväljavõtt majandusest ja inimeste isiklikust eelarvest
selge pöörasus.
Mitte maksude ega toetusega ei pea poliitturg tegelema, vaid sellega,
et luua keskkond, milles inimesed (ja ettevõtted) ei vaja toetust. Parafraseerides
Taani printsi: iseloov paindlik Ühisruum
või almust ootav Ühisruum – selles on küsimus.
Kõik oleneb
eesmärgist. Kas meie eesmärk on võimalikult rohkem toetusi /oodata/saada/lunida?
Oleme toetusrahvas? Kuid toetus on kihvtine, see tekitab omakorda tunnet
ebavõrdsusest, ebaõiglusest ja sellest, et tahaks rohkem, et siis muutuda toetuse
saamine „inimõiguseks“, kärehäälseks nõudmiseks, et mul on õigus saada, saada
rohkem. Mõelge kasvõi praegusele trallile laste- ja peretoetuste valdkonnas. Prr.
Mis siis on eesmärk? Toetuste süsteem on vaid sümptom eesmärgitusest.
Paanikast.
Küsimus sellest kas inimestele tuleb raha kätte jätta või see
ära korjata ja siis laiali jagada näidates seda poliitinimeste järjekordse
tööviduna, siis selle koha peal tuleb olla pigem tagasihoidlikult kestlik kui õhinapõhiselt
ülevoolav. Kuna Valitsemishange (Riigikogu valimised) on tulekul, siis püüavad
pidukonnad jätta mulje nii toetuste, kui pensionide järsust tõusust, kuid …
Tõusu ju reaalsuses pole. Ei saagi olla, kui inflatsioon on 20+%, aga võib-olla
ka 500%. See viimane number tuleneb asjaolust, et inflatsioon ei taba meid
teiega ühetaoliselt, see sõltub meie tarbimise ja sissetulekute struktuurist.
Erinevalt. Inflatsioon sööb meie toimetulekuvõimet väga erineval moel, väga
erinevalt. Näiteks käisin kord kevadel juuksuri juures ja juttu tuli … muidugi
elektrihindadest. El hindadel polnud sel ajal veel väga vigagi, kuid kõrbelõhn
oli juba õhus. Juuksur oli üpris rahulik, sest tema (tänapäevase kahetoalise
korteri) arve oli ja u 6 EUR kuus. Sügiseks oli see kerkinud 30 EUR kuus ehk
hind oli tõusnud 5x. Tarmukas proua jäi rahulikuks, sest 30 EUR on küll märgatavalt
suurem väljaminek, kuid see ei mõju veel fataalselt tema tulu-kulu süsteemile.
Kannatab välja. Kuid on ka teistpidi olukordi – fataalselt mõjuvaid. Trehvasin
hiljuti kokku ühe õpetatud sõbraga, kes on ikka saanud korralikku pensioni (no
nii 1000 EUR ringi kuus). Tal on oma maja, mis Dr Riigi lahkel soovitusel on
mõni aasta tagasi ümber ehitatud gaasiküttele … Puhas, keskkonnasõbralik ja … No
te saite juba aru, … Selle soovituse järgimine oli ekslik. Tegelikult oli see
oli järjekordne valearvestus, sest üheksakümnendate algul ehitas ta maja Dr
Riigi hüva nõu põhjal … elektriküttele, mille peale elektrihind tegi sama, mida
praegu gaasihind. Ups, siis pidi ta selle ümber ehitama söeküttele. Nüüd siis
gaasiküttel … Õnnetul kombel lõppes tal just nüüd fikshind ja uus „soodushind“
on 4x kõrgem. Ups! Niisiis, kui selle uue hinna juures tuleb samasugune talv
nagu möödunud, siis oleks tippkuudel vulgaar-primitiivsel meetodil küttekuulu
2000 EUR ringi kuus, mis eelolevat arvestades oleks tema kahe kuu „kõrgpinsi“
raha. Karm värk. Siis ta küsiski, et kuidas ma hindan, milline on tema isiklik inflatsiooni
tase? Eh, ei taha kohe arvata. Oskasin vaid küsida poliitkorrektse, kuid rumala
küsimuse, et ehk on Sul „sammastest“ abi? Parem, kui ei oleks küsinud, sest II
samba kuine väljamakse on tal napilt üle 55 EUR. Pole just suureks abiks. See
näide sai toodud spetsiaalselt, et aru saada – paljudel, väga paljudel - inimestel on tunduvalt kitsamad olud ja
võimalused, kui keskmine statistika näitab. Arvata võib, et südatalvel leiab
arvestatav määr inimesi, et nad ei suuda oma küttearveid tasuda, kui sellele
lisandub firmade dominoefektiline langemine koos koondamisega, siis … Keskklass
vaesustub. Pettub ja kibestub ka. Mnjah, ka maksutulud vähenevad. Ehhee, need
võivad küll numbriliselt suureneda, kuid inflateerununa on nende reaalväärtus
tunduvalt madalam. Mida siis selle peale kosta? Vast seda, et hea et teada
saime. Sest: „Äärmiselt ebameeldiv on endale tunnistada, et olukord selline on, aga
ma olen veendunud, et kui me tõsiasjadele näkku ei vaata, jäämegi lolliparadiisi
edasi elama.” (F Forsyth „Šaakali päev” Lk 28). Nn toetused, palgakasv ja
pinsitõusud on olemuslikult miraaž, kuid võib ajutiselt pakkuda mõnelegi (poliitinimesele)
hea tunde. Meile teiega …
Et seda ei juhtuks …
Kuid inimlik väsimus kisub meid maha istuma ja arutama, mida me kõike head teeksime, kui me oleksime juba teiselpool miinivälja, mitmed poliitinimesed tahaksid kohe praegu lüüa ülesse oma maksudebatilaagri keset miinivälja ja ennastunustavalt arutada maksude üle. Milliste maksude üle, kellele maksude üle, kelle maksude üle? Hm, mis peaks keegi püstitama laagri miiniväljale? Eks ole? Hea küsimus. Kuid maksudebati viimine Valitsemise hanke (Pilvepiiri valimised) põhiküsimuseks on just selline vastutustundetu tegevus, sest laagri püstitamiseks on kõigepealt vaja välja mõelda kuidas probleemimiinid kahjutuks teha. Maksudebatt saab alata vaid siis, kui meil on olemas selge strateegia kuidas riiki rekombineerida (Riigireform), millist riiki me tahame, millist suudame ülal pidada. Põhitähtis on … Jah, põhitähtis on meelestatus ehk nagu ütles MT: „Tulin ametisse ühe tahtliku kavatsusega – muuta Suurbritannia ülalpeetavast ühiskonnast ennast usaldavaks ühiskonnaks, anna-mulle-rahvast tee-seda-ise-rahvaks, tõuse-ja-mine-suurbritanniaks istu-ja oota-Suurbritannia asemel.“ (Dale, G. Tucker „Margaret Thatcheri tsitaadiraamat“ Ersen 2013). Eks ole, kui MT tuli ametisse sellise kavatsusega, siis peame igalt Pilvepiiti kandidaadilt küsima, milline on nende kavatsus? Üksnes rekombineerimise mahtu ja hinda teades on võimalik välja arvutada, kui palju meil on optimaalselt vaja maksuraha, selleks et Ühisruumi jaoks mõistlike kulutuste ja mõistlike pingutuste najal seda saavutada. Maksudebatt ei ole edasiminek, see on arutu pidu miiniväljal. Põmm!!!
Majanduskasv
on eduka Ühisruumi alus ja edukas Ühisruum on eduka majanduse alus. „Majanduskasv
on tähtis, kuna see võib aidata
lahendada palju muid probleeme. Kui Ameerika Ühendriikide SKT kasvaks igal aastal pragu prognoositavast
1% kiiremini, oleksid ameeriklased 2033 aastakse viis triljonit dollarit
rikkamad. Kui see kasv oleks vaid 0,5%
kiirem, laheneks USA eelarvepuudujäägi probleemid ilma, et poliitikat oleks vaja muuta. Mõistagi raskendaks
aeglasem kasvutempo puudujäägi vähendamist, rääkimata raha eraldamisest uutele
algatustele või maksude alandamisest.“
-Esiteks
tootlikkuse kasvu keskkonna tagamine
„ Riigi tegelik heaolu tuleneb tööviljakusest
ja selle saavutamiseks tehtud töö mahust. Seetõttu on sama tööviljakusega
ühiskondadest rikkamad sellised, kus tehakse rohkem tööd. Eriti rikkad on
ühiskonnad, kus tööviljakus on suur ja tehakse ka palju tööd, nagu Šveits ja
USA. Eriti vaesed on ühiskonnad, kus tööviljakus on väike ja tööpuudus eriti
suur.“
„Heaolu
suur kasv viimasel 200 aastal ei ole aga tulenenud töömahu kasvust, kuna
rahvastiku kasvuga oli ka vaja rohkem suid ära toita, ning tööhõive määra kasv
pärsib keskmise tööaja lühenemine. Heaolu kasvas pigem tööviljakuse kasvu
najal.“ (Thilo Sarrazin „Soovmõtlemine“ EKSA 2017 lk 240)
-Teiseks, eksponentsiaalse kasvule üleminek
„Erinevalt lineaarse kasvu +1
progressioonist, kus ühest saab kaks, kahest kolm, kolmest neli ja nii edasi,
seisneb eksponentsiaalsne kasv algosade kahekordistamisest :ühest saab kaks,
kahest neli, neljast kaheksa na nõnda edasi. Siin tekibki probleem; see
kahekordistamine on erakordselt petlik. Kui ma võtan kolmkümmend lineaarset
sammu (ütleme umbes meetripikkused) oma Santa Monica elutoas, jõuan kolmekümne
meetri kaugusele ehk umbes üle tänava. Kui ma võtan kolmkümmend
eksponentsiaalset sammu samast lähtepunktist, lõpetan miljardi meetri kaugusel
ehk olles teinud kakskümmend kuus ringi ümber maakera. „ (P. H. Diamandis, S.
Kotler „Julge“ OÜ Küppar & Ko 2015 Lk 23
-Kolmandaks,
loomingulise risttee käivitamine:
„Selle raamatu idee on lihtne: kui sa astud
valdkondade, distsipliinide või kultuuride ristmikule, võid olemasolevaid
kontseptsioone kombineerides saada erakordseid uusi ideid. Nimetus, mille ma
sellele nähtusele olen andnud – Medici efekt -, on pärit 15. Sajandi Itaalias
toimunud silmapaistvast loomingupurskest.
Medicid
olid Firenzes elav pankuriperekond, kes rahastas erinevates valdkondades
tegutsevaid loomeinimesi. Tänu sellele ja mõnele teisele sarnasele perekonnale
koondusid Firenzesse skulptorid, teadlased, poeedid, filosoofid,
rahandustegelased, maalikunstnikud ja arhitektid. Seal leidsid nad üksteist,
õppisid üksteiselt ja lammutasid maha kultuuride ja distsipliinide vahelised
barjäärid. Koos rajasid nad uue maailma, mis põhines uutel ideedel – selle all
tunneme renessanssi. Selle tulemusel muutus linn loovuspahvatuse epitsentriks,
kus käivitus üks ajaloo kõige uuenduslikum periood.“ (F Johansson „Medici
efekt“ Pegasus 2008 lk 2)
-Neljandaks,
teadmiste rohkendamise keskkond
„Tavaarusaamade
järgi maailmast kui kindlaksmääratud suurusega pirukast on maailmas vaid kaht
liiki allikaid – toormed ja energia. Kuid tegelikkuses eksisteerib kolme liiki
allikaid – toorained, energia ja teadmised. Toormed ja energia ammenduvad: mida
rohkem neid kasutada, seda vähem neid alles jääb. Teadmised seevastu kasvavad:
mida rohkem me neid kasutame, seda rohkem meil neid on. Mida rohkem oma
teadmispagasit suurendada, seda suurem on tõenäosus, et see aitab leida ka
täiendavaid tooraineid ja energiat.“
„Suurimaks
teadusavastuseks oli rumaluse avastamine. Kui inimesed mõistsid, kui vähe nad
tegelikult maailmast teavad, tekis neil väga hea põhjus otsida uusi teadmisi.
See omakorda avas teadusele tee arengu poole.“ (Y. N. Harari „Homo Deus. Homse
lühiajalugu“ PM 2018 Lk 223)
Vaadake,
üldiselt on nii, et: „Suur osa sellest, mida me kutsume juhtimiseks, kujutab
endast inimeste tööga hakkama saamise raskeks tegemist – Peter Drucker“
Mis
tähendab, et kui administratsioonid ei suuda regulatsioonidele anda ajaliselt
ja ruumiliselt loovat, edasiviivat mõõdet, siis tuleb lasta kari
vabapidamisele, muidu läheb kogu Ühisruum vabalangusesse.
Tuletagem
meelde, et: „ Roland Reagan oli 1980 aasta valimised võitnud retoorilise
küsimusega, mis on USA 13 kõige ohtlikumat sõna. Ta standardvastus oli: „Tere!
Mina olen valitsusest ja ma olen siin selleks, et teid aidata““ („Merkel“
Helios 2018 Lk80) ja Margaret Thatcheri lisas tarmukalt: et „Me ei tohiks
oodata, et riik ilmuks hea haldjana ekstravagantses maskeeringus iga ristimise
juurde, oleks jutukas kaaslane igal eluetapil, tundmatu leinaja igal matusel.“ (Dale, G. Tucker
„Margaret Thatcheri tsitaadiraamat“ Ersen 2013 133). Nojah, kui niimoodi läheb,
siis jääb üle olla vaid tundmatu leinaja igal matusel, et öelda ikka ja jälle 13
kõige ohtlikumat sõna. Prr.
-Iga uus elu koosneb vanadest aatomitest. Sa ei
saa endale uusi aatomeid isegi mitte siis, kui oled imik. Sa saad vanad
aatomid, mis on maailmas eksisteerinud juba ligi 15 miljardit aastat.
-Üllatav on see, et olgugi, et sa oled peaaegu
täielikult tehtud ainult kolme tüüpi aatomitest, oled sa unikaalne. Sinu seitse
miljardit-miljardit-miljardit vesiniku-, hapniku- ja süsinikuaatomit on
identsed minu omadega. Me oleme samad – ainult erinevad.
-Iga uus idee koosneb vanadest ideedest.
Originaalsus ei sõltu millegi loomisest eimillestki. See sõltub ideede ja
materjalide uutmoodi kokkusobitamises. Parimal juhul viib see olemasolevad
vajadused kokku uute ideedega või hoopis loob vanadest ideedest uued vajadused.” (M. McKeown „Kogu tõde innovatsioonist” Äripäev 2009 Lk 28).
Enne
lõikuspidu tuleb pidada künnipidu. Hea, aastatuhandeid järele proovitud tarkus.
Sama kehtib ka maksude kohta, makse saab „lõigata“, siis kui on toimunud külv,
mis tagab majanduse tootlikkuse ja lisandväärtuse. Elementaarne. Meie
maksudebatt tuletab meelde mõttetu lühitee otsimise varianti nagu „Ühe Lõuna-Koreas Soulis asuva kinoteatri
direktor leidis, et „Helisev muusika“ on liiga pikk. Ta lahendas probleemi
nutika montaažiga, mis muusikali režissöörile pähegi polnud tulnud: lõikas
laulud välja.“ (B Fenster „Inimkonna lolluste ajalugu“ Tänapäev 2003 Lk 35).
Poliitturg on iseenese tarkusest … laulud välja lõiganud. Mnjah, igav ja
kurnav, kuid pileti eest peab ikkagi maksma. Meie teiega.
- „Ärge piirduge lihtsalt elamisega, vaid
pühendage oma elu millelegi, mis on suurem kui te ise. Olge vajalik oma
perekonnale, kogukonnale ja riigile.” („Ei ühtegi kerget päeva” Mark Owen As
Äripäev 2013 Lk 341)
„Kõik mida ilma rahata pakutakse, on
ohtlik – tavaliselt peitub selles mingi pettus või varjatud kohustus. Mida
väärtuslikuks peetakse, selle eest tuleb ka maksta. Ise oma arveid tasudes
pääsed tänulikkusest, süütundest ja pettusest. Sageli on kasulik täit hinda
maksta – säästmine ei tarvitse veel kõige
paremat lahendust tähendada. Ära rahaga ihnutse ning kasuta seda
ohtralt, sest heldekäelisus on võimu tunnus ja külgetõmbejõud.“
- „Võimuvallas tuleb kõige üle selle maksumuse järgi otsustada, sest igal asjal on mingi väärtus. Sellele, mida tasuta või väikese hinnaga pakutakse, ripub sageli küljes psühholoogilist laadi hinnalipik – tülikas võlgnikutunne, viletsama kvaliteediga leppimine, kompromissist tingitud kindlusetus ja nii edasi. Võimukad inimesed õpivad varakult kaitsma oma kõige väärtuslikumaid ressursse – sõltumatust ja manööverdamisvabadust. Täishinda makstes hoiavad nad ohtlikest muredest ja enda sissemässimisest.“ (R Greene („48 Võimuseadust“ Ersen 2001 Lk 401/402. 40. Seadus „Põlga tasuta lõunasööke“ )
Just need
soovitused peame (kindlas kõneviisis) võtma oma tegevuste aluseks. Sellisel
juhul on suur võimalus, et saame oma Noa laeva valmis enne … täiskriisi. Saame
endale paindliku start-up tüüpi riigikorralduse. Vaat selline pakkumine.
Targutusi:
R.
Jenkiins „Churchill“ Varrak 2011
Lk
366 C rahandusminister Leedsis Kaubanduskoja igaaastasel dineel riigieelarve
projektist 1926 a „Õitseng, see meie maja ringihulkuv tütar, kes suures sõjas
kaduma läks, on nüüd meie ukselävel. Ta on tõstnud käe koputile. Mida me teeme?
Kas laseme ta sisse või ajame minema? Kas võtame ta uuesti oma kolde juurde või
saadame ta taas uitama maailma rahvaste sekka? See on valik, mis seisab
Suurbritannia rahva ees järgnevatel ärevatel kuudel.“
Lk
371 Baldwin võttis selle kenasti kokku kirjas kuningale, öeldes: „Tema
vaenlased hakkavad ütlema, et selle aasta eelarve põhineb üleannetul
manipuleerimisel ja žonglöörimisel riigi rahaga, sõbrad aga ütlevad, et see on
leidlikkuse meistritöö.“