Kaheteistkümnes
lugu: Ladustada või lahustada
Turg toimib
nii või teisiti, me võime seda kasutada kui pendelust, sellele veidikese järele
aidates ja mõnusalt edasi liikuda või … tagasiliikuvana selle sama uksega vastu
nina saada. Valikud on meie. Valik on kas aktiivmeetmed või passiivmeetmed. Kui
valime passiivmeetmed siis jätame aktiivmeetmed teistele ehk … mustale turule. Just-just, must turg reageerib
alati, kui päristurg midagi ei märka või inimesed oma kõrkuses arvavad et nad
suudavad loodus(majandus) seaduseid eirata. Loodusseaduste eiramine on väga
energiamahukas ja … ajutine. Meie juhtumi põhjal pole võtmesõnaks mitte
ladustamine vaid … lahustamine. Lahustamine ühiskonda ja nende kõige paremas
mõttes ära kasutamine selle ühiskonna hüvanguks. Kõlab suureliselt, kuid turul
see just niimoodi toimibki, ressurssi, eriti sellist, mida teised ei oska veel
kasulikuks pidada, püütakse väärindada,
et saavutada konkurentsieelist.
Kolmeteistkümnes
lugu: Passiivmeetodid ehk kuidas ehitada …. kommi-nommit, mis algab P-ga
Passiivmeetodid
tähendavad seda, et me ladustame pikkadeks aastateks rändarid kolkaküladesse,
omaenese negatiivse energiaga kapselaladesse, kus nad on tänuväärt saagiks kas
mandumisele või kuritegevusele või … kuritegevusele. Pealegi oma olukorra
selgumist „oodates”, kuni ametnikud pabereid liigutavad, kohvi joovad, reede
õhtul klubis tuuritavad ja nädalavahetuse piknikega sisustavad, kaotavad nemad …
oskuse töötada. Need initsiatiivikad, teotahtelised siiajõudnud muteeruvad
abisaajateks, kellel on omandatud agrsessiivse abituse sündroom. Halloo!
Ärgake! Me ei saa ladustada inimesi. Ma
ei räägi moraalist, eetikast ega kaunisõnaliselt väärtustest, ma räägin puht
praktilise majandusinimesena. Kui
ressurss muudetakse jäätmeks, siis tekitab see ohtu keskkonnale ja kulusid
keskkonnakahjude heastamiseks. Jällegi kehv äri. Turg seda ei luba. (Rankin „Rippaed” Varrak 2015 Lk 109 „Ta oli teeninud
Põhja-Iirimaa, näinud lähedalt, mismoodi hävineb usaldus, kuidas hirm asendub
vihkamisega.”)
Neljateistkümnes
lugu: Jätkuvalt turust ja unistustest
Veelkord,
turg on olemas ja toimib: rändarid, kui kliendid on maksnud oodatava teenuse
eest ja tahavad saada selle eest oma makstud teenust. See, et nad maksid ühe
teenuse eest (ülevedu) ja tahavad saada teenust teistelt, kellelt neil ei ole
õiguslikult mitte midagi nõuda, ei muuda asja. Nad on Euroopas. Neil on unistus,
mille eest nad maksid. Unistus, elada ja
ilmselt ka töötada Saksamaal, Inglismaal, Rootsis … eee … See unistus tahab
täitmist. Tundub, et juba valjuhäälset täitmist. (E.Tinn „Lääne tsivilisatsioon
ja Euroopa tupikseisust“ Tammerraamat
2013. Lk 277 „Araabia kultuuri uurijad on märkinud, et „see, millesse usub
rahvas, isegi kui see on fantaasia, mõjutab tema elu täpselt samuti, nagu oleks
see tõde.“) Rootsi suvilad neile majutuseks ei kõlba, Soome koolitoit ka ei
kõlba, kuid Helsingi südalinna oleks vaja ehitada kolm suurt pühakoda ja lääne
ning idatiivale veel kaks tükki. Vajadus palvetada ühiselt tahab täitmist. Vaat
niimoodi.
Lihtne
majandusinimese loogika ütleb, kui sisseveo konveier on ühelt poolt käiku
lastud (Vahemerel on käiku lastud mastaapne suurejooneline ja hästi korraldatud
sisseveosüsteem) siis eeldab see teisel pool ka laialiveo konveieri olemasolu,
muidu tekkib ummistus või uputus. Võite kodus teha lihtsa katse ämbriga, avatud
kraaniga ja voolikuga. Kui te kraani kinni ei keera, või kopsikuga ämbrist vett
ära mingisse teise anumasse ei tõsta, siis on teil varsti ämber täis, ajab üle
ja põrand on lige ja libe. Ettevaatust, võite kukkuda. Sama ka rändaritega, kui
kraani kinni ei keerata või ämbrist vett ümber ei tõsta, siis oleme varsti
märjad ja libedal.
Kuigi laialivedu
juba toimib, esialgu suurtesse ja edukatesse riikidesse ja seejärel … Nagu öeldud, tegemist ei ole pagulastega.
Pagulased paluksid enese aitamist, praegused tulijad nõuavad … enese aitamist (kuigi sõna „aitamine“
siinkohal ei pruugi olla õige vaste). Nõuavad ikka valjuhäälsemalt. Ikka
nõudlikumalt. Nad ei taha, et neid
abistatakse Kreekas, Ungarist tormaksid nad heameelega läbi ja ega isegi mitte Austria ei sobi hästi
abistajaks. Rändarid tahavad, et neid aidatakse Saksamaal, Inglismaal,
Rootsis.
Solvumusmäng
Solvumusäng
on kohati vägagi tõhus vahend enese eesmärkide saavutamiseks. Seda on
lähiminevikus kasutanud mitmedki meie poliitinimesed. Kuid see on väga peen
mäng, siin tuleb olla väga ettevaatlik emotsiooni doseerimisega. Doseerid üle
ja kõik saavad aru, e oled tobu, näitlejameisterlikkusest tuleb puudu. Solvud
liiga tihti - oled … äpu. Ebaõnnestuja noh! Saisolvuja. Samad reeglid kehtivad
ka rändarite solvumiste suhtes. Kohati jääb mulje, et EL on püsti pandud vaid
selleks, kuidas oleks võimalikult effektiivne solvata rändareid: solvab Soome
koolitoit, teiste majutuspaigad. Rändareid solvab … Me nõuame … Sellised
pagulased siis. Abivajajad. Seepärast ongi tegemist rahvasterändega, rahvasterände
uuetüübilise ilminguga, mis põhineb mitte Atilla või Tsingise ratsaväe mobiilsusele ja
teotahtele, vaid relvaks on lääne demokraatia toimemehhanismide ärakasutamine
ja sellesama demokraatliku korralduse pikameelsus ning sageli otsustamatus.
Viieteistkümnes
lugu: juhitamatud laojäägid
Majanduselus muutub turg iga päev ja me teame, et turg ei eksi ja turuga ei
vaielda. Turuga vaid kohanetakse või lõpetatakse pankrotiga. Mida teha? Muidugi
ütleb iga majandusõpik, et laojääk ei tohi olla ebamõistlikult suur, see viib
kulud ülesse ja tulud alla, parem kui seda üldse ei ole, mis toodetakse läheb
kohe komplekteerimisse ja sealt ringlusse. Mnjah, ületootmisega ehk laojääkide
põhjusega tuleks ka midagi ette võtta. Kuid meie ei tee ületootmise peatamise
suunas mitte mingeid samme. Me ei ole viitsinud kraani isegi sutsuke koomale keerata, kuigi seisame juba põlvini … eee …
vees. Vist. Mina üksi ei küüni kraanini, nii et seda teemat pole minul mõtet
arutada. Tegelikult tundub mulle, et osad riigid olid lausa õnnelikud rändarite
tulekust, uus ja värske tööjõud vananevas Euroopas ajab ikka kihevile, kuid …
Kuid loodeti ilmselt protsessi juhtida, sellise tasase kanalite süsteemi kaudu,
kuid must turg mängis neile vimka ja ujutas turu produktiga üle. Vaat niimoodi.
Nüüd ei pääse ka nemad ise kraani ligi, et seda kinni keerata. Rämps lugu.
Kihvti lugu
Selline on tegelikkus ja selline on turu
objektiivne olukord. Meil on laod täis, kuid juurdevool/tootmine jätkub. Just
sellise turusituatsiooni peamegi praegu lahendama. Ületootmise probleemi.
Valmis kaubaga tuleb midagi teha. Mida? Keelduda laialiveost? Muidugi võime me
keelduda, ladustagu need kelle manu on tuldud kogu sisseveo maht ja kõngeda
ülejõu käivasse laojääkidesse ning mürgistesse laguaurudesse. Mis see meie asi?
Kuid see laguaur ei jää vaid lõunasse
või läände, tänapäeva läbipõimunud maailmas mõjutab see paratamatult kõiki. Ka
meile lööb pikapeale kihvt sisse. Kas see on lahendus? Vaevalt. Üks on küll
täiesti kindel, tootmine tuleb peatada, kraanid korralikult sulgeda ja turule
tuleku võimaluste parameetreid tuleb muuta. Mina ei tea mida me peaksime
tegema, kuid üks on selge, selleks et üldse millegagi tegeleda tuleb tammid
pidama saama, vannikraanid kinni keerata ja ületootmise puhul laojäägid
kiiresti realiseerida. Kui see esmane elementaarne süsteemikaitse tegu on
tehtud, vaid peale seda saame midagi „teha“.
Tööjõuturust
Tööjõu turg
on teatavasti kiirelt muutuv turg. Alles äsja arvati, et Euroopale läheb
lähiajal vaja 42 miljonit lisatöötegijat. No selles mõttes, et kes tööd teevad
ja ühiskonnas väärtust kasvatavad. Ega Euroopas ühtlaselt tööjõudu vaja pole ja
igasugust ka mitte. Just lugesin ÄL, et“ Prantsusmaa
tööministeeriumi numbrite kohaselt lisandus Prantsusmaa töötute ritta oktoobris
42 000 inimest. Kokku on riigis ilma tööta 3,59 miljonit inimest“ . PM kirjutas, et Saksamaal enamiku ettevõtete silmis on põgenike võimalused
isegi lihttööd saada väikesed – nii arvas neist 59 protsenti, oskustööde osas
on see protsent juba 78 ning juhirollide puhul suisa 97%. Suvine „majandusime“
eufooria on kadumas, kuid maandamata energia kuhjuv.Samas Hispaania oli masu
ajal mures asjaolu pärast, et kehvadel aegadel oli neil 40-50% noori mehi
tööta. Mure oli see arusaadav. Noor energia vajab rakendaamist, mitterakendamine … on juba
korduvalt maailma sandistanud. Kuid kui nüüd vaadata ladustatud rändarite
probleemi, kus ekraanipildi järgi on enamus 20-30 aastased noored täies elujõus
mehed, siis … Mnjah, kui nad saaks sulandada/lahustuda meie ellu, siis on see
üks asi, kuid kui meile, Euroopasse, tekkib 80-90% töötuid rändareid, siis võtab
küll kõhedaks. Ilmselt on just sellest tingitud põliskodanike geneetilisest
koodist lähtuv ärevus uue olukorra ees. Just seepärast, et ei tekkiks sellist
kergeltsüttivat massi ei tohigi rändareid ladustada. Seda enam ladustada
mingisse kolkakülla. Arusaamatu, täiesti arusaamatu.
Targutusi:
R.Stark
„Outfit – kättemaks maffiale” Ersen 2015
Lk
126 „Nad olid väitnud, et püüdlevad isetult maailma parandada ning Salsa oli
noorusrumaluses neid uskunud ja aktiivselt aidanud. Ta oli tõepoolest üritanud
isetult maailma parandada, kuni sai aru, et enamik mehi, keda ta oli järginud,
üritasid parandada ainult iseenda maailma. Edaspidi mõtles Salsa iga kord, kui
keegi väitis, et ta üritab maailma parandada, kelle maailma ta parandada
üritab.”
S.
Weir „Ajaloo halvimad otsused” Koolibri 2009
Lk
142 Uhkuse ja laiskuse kombinatsiooni, valesti mõistetud vaenlase põlgamise ja
ettenägelikkuse täieliku puudumise tõttu ületab Singapuri langemine tublisti
tavalisi sõjalisi prohmakaid.”