Rahvasterände tasuvusuuring V7: Laomajandus

Kaheteistkümnes lugu: Ladustada või lahustada

Turg toimib nii või teisiti, me võime seda kasutada kui pendelust, sellele veidikese järele aidates ja mõnusalt edasi liikuda või … tagasiliikuvana selle sama uksega vastu nina saada. Valikud on meie. Valik on kas aktiivmeetmed või passiivmeetmed. Kui valime passiivmeetmed siis jätame aktiivmeetmed teistele ehk …  mustale turule. Just-just, must turg reageerib alati, kui päristurg midagi ei märka või inimesed oma kõrkuses arvavad et nad suudavad loodus(majandus) seaduseid eirata. Loodusseaduste eiramine on väga energiamahukas ja … ajutine. Meie juhtumi põhjal pole võtmesõnaks mitte ladustamine vaid … lahustamine. Lahustamine ühiskonda ja nende kõige paremas mõttes ära kasutamine selle ühiskonna hüvanguks. Kõlab suureliselt, kuid turul see just niimoodi toimibki, ressurssi, eriti sellist, mida teised ei oska veel kasulikuks pidada,  püütakse väärindada, et saavutada konkurentsieelist.

Kolmeteistkümnes lugu: Passiivmeetodid ehk kuidas ehitada …. kommi-nommit, mis algab P-ga

Passiivmeetodid tähendavad seda, et me ladustame pikkadeks aastateks rändarid kolkaküladesse, omaenese negatiivse energiaga kapselaladesse, kus nad on tänuväärt saagiks kas mandumisele või kuritegevusele või … kuritegevusele. Pealegi oma olukorra selgumist „oodates”, kuni ametnikud pabereid liigutavad, kohvi joovad, reede õhtul klubis tuuritavad ja nädalavahetuse piknikega sisustavad, kaotavad nemad … oskuse töötada. Need initsiatiivikad, teotahtelised siiajõudnud muteeruvad abisaajateks, kellel on omandatud agrsessiivse abituse sündroom. Halloo! Ärgake!  Me ei saa ladustada inimesi. Ma ei räägi moraalist, eetikast ega kaunisõnaliselt väärtustest, ma räägin puht praktilise majandusinimesena.  Kui ressurss muudetakse jäätmeks, siis tekitab see ohtu keskkonnale ja kulusid keskkonnakahjude heastamiseks. Jällegi kehv äri. Turg seda ei luba. (Rankin „Rippaed”  Varrak 2015 Lk 109 „Ta oli teeninud Põhja-Iirimaa, näinud lähedalt, mismoodi hävineb usaldus, kuidas hirm asendub vihkamisega.”)

Neljateistkümnes lugu: Jätkuvalt turust ja unistustest

Veelkord, turg on olemas ja toimib: rändarid, kui kliendid on maksnud oodatava teenuse eest ja tahavad saada selle eest oma makstud teenust. See, et nad maksid ühe teenuse eest (ülevedu) ja tahavad saada teenust teistelt, kellelt neil ei ole õiguslikult mitte midagi nõuda, ei muuda asja. Nad on Euroopas. Neil on unistus, mille eest nad maksid. Unistus, elada  ja ilmselt ka töötada Saksamaal, Inglismaal, Rootsis … eee … See unistus tahab täitmist. Tundub, et juba valjuhäälset täitmist. (E.Tinn „Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa tupikseisust“  Tammerraamat 2013. Lk 277 „Araabia kultuuri uurijad on märkinud, et „see, millesse usub rahvas, isegi kui see on fantaasia, mõjutab tema elu täpselt samuti, nagu oleks see tõde.“) Rootsi suvilad neile majutuseks ei kõlba, Soome koolitoit ka ei kõlba, kuid Helsingi südalinna oleks vaja ehitada kolm suurt pühakoda ja lääne ning idatiivale veel kaks tükki. Vajadus palvetada ühiselt tahab täitmist. Vaat niimoodi.

Lihtne majandusinimese loogika ütleb, kui sisseveo konveier on ühelt poolt käiku lastud (Vahemerel on käiku lastud mastaapne suurejooneline ja hästi korraldatud sisseveosüsteem) siis eeldab see teisel pool ka laialiveo konveieri olemasolu, muidu tekkib ummistus või uputus. Võite kodus teha lihtsa katse ämbriga, avatud kraaniga ja voolikuga. Kui te kraani kinni ei keera, või kopsikuga ämbrist vett ära mingisse teise anumasse ei tõsta, siis on teil varsti ämber täis, ajab üle ja põrand on lige ja libe. Ettevaatust, võite kukkuda. Sama ka rändaritega, kui kraani kinni ei keerata või ämbrist vett ümber ei tõsta, siis oleme varsti märjad ja libedal.

Kuigi laialivedu juba toimib, esialgu suurtesse ja edukatesse riikidesse ja seejärel …  Nagu öeldud, tegemist ei ole pagulastega. Pagulased paluksid enese aitamist, praegused tulijad nõuavad … enese aitamist (kuigi sõna „aitamine“ siinkohal ei pruugi olla õige vaste). Nõuavad ikka valjuhäälsemalt. Ikka nõudlikumalt. Nad  ei taha, et neid abistatakse Kreekas, Ungarist tormaksid nad heameelega läbi ja  ega isegi mitte Austria ei sobi hästi abistajaks. Rändarid  tahavad,  et neid aidatakse Saksamaal, Inglismaal, Rootsis.

Solvumusmäng

Solvumusäng on kohati vägagi tõhus vahend enese eesmärkide saavutamiseks. Seda on lähiminevikus kasutanud mitmedki meie poliitinimesed. Kuid see on väga peen mäng, siin tuleb olla väga ettevaatlik emotsiooni doseerimisega. Doseerid üle ja kõik saavad aru, e oled tobu, näitlejameisterlikkusest tuleb puudu. Solvud liiga tihti - oled … äpu. Ebaõnnestuja noh! Saisolvuja. Samad reeglid kehtivad ka rändarite solvumiste suhtes. Kohati jääb mulje, et EL on püsti pandud vaid selleks, kuidas oleks võimalikult effektiivne solvata rändareid: solvab Soome koolitoit, teiste majutuspaigad. Rändareid solvab … Me nõuame … Sellised pagulased siis. Abivajajad. Seepärast ongi tegemist rahvasterändega, rahvasterände uuetüübilise ilminguga, mis põhineb mitte Atilla  või Tsingise ratsaväe mobiilsusele ja teotahtele, vaid relvaks on lääne demokraatia toimemehhanismide ärakasutamine ja sellesama demokraatliku korralduse pikameelsus ning sageli otsustamatus.

Viieteistkümnes lugu: juhitamatud laojäägid

 Majanduselus muutub turg iga päev ja  me teame, et turg ei eksi ja turuga ei vaielda. Turuga vaid kohanetakse või lõpetatakse pankrotiga. Mida teha? Muidugi ütleb iga majandusõpik, et laojääk ei tohi olla ebamõistlikult suur, see viib kulud ülesse ja tulud alla, parem kui seda üldse ei ole, mis toodetakse läheb kohe komplekteerimisse ja sealt ringlusse. Mnjah, ületootmisega ehk laojääkide põhjusega tuleks ka midagi ette võtta. Kuid meie ei tee ületootmise peatamise suunas mitte mingeid samme. Me ei ole viitsinud kraani isegi sutsuke koomale  keerata, kuigi seisame juba põlvini … eee … vees. Vist. Mina üksi ei küüni kraanini, nii et seda teemat pole minul mõtet arutada. Tegelikult tundub mulle, et osad riigid olid lausa õnnelikud rändarite tulekust, uus ja värske tööjõud vananevas Euroopas ajab ikka kihevile, kuid … Kuid loodeti ilmselt protsessi juhtida, sellise tasase kanalite süsteemi kaudu, kuid must turg mängis neile vimka ja ujutas turu produktiga üle. Vaat niimoodi. Nüüd ei pääse ka nemad ise kraani ligi, et seda kinni keerata. Rämps lugu.

Kihvti lugu

 Selline on tegelikkus ja selline on turu objektiivne olukord. Meil on laod täis, kuid juurdevool/tootmine jätkub. Just sellise turusituatsiooni peamegi praegu lahendama. Ületootmise probleemi. Valmis kaubaga tuleb midagi teha. Mida? Keelduda laialiveost? Muidugi võime me keelduda, ladustagu need kelle manu on tuldud kogu sisseveo maht ja kõngeda ülejõu käivasse laojääkidesse ning mürgistesse laguaurudesse. Mis see meie asi?  Kuid see laguaur ei jää vaid lõunasse või läände, tänapäeva läbipõimunud maailmas mõjutab see paratamatult kõiki. Ka meile lööb pikapeale kihvt sisse. Kas see on lahendus? Vaevalt. Üks on küll täiesti kindel, tootmine tuleb peatada, kraanid korralikult sulgeda ja turule tuleku võimaluste parameetreid tuleb muuta. Mina ei tea mida me peaksime tegema, kuid üks on selge, selleks et üldse millegagi tegeleda tuleb tammid pidama saama, vannikraanid kinni keerata ja ületootmise puhul laojäägid kiiresti realiseerida. Kui see esmane elementaarne süsteemikaitse tegu on tehtud, vaid peale seda saame midagi „teha“.

Tööjõuturust

Tööjõu turg on teatavasti kiirelt muutuv turg. Alles äsja arvati, et Euroopale läheb lähiajal vaja 42 miljonit lisatöötegijat. No selles mõttes, et kes tööd teevad ja ühiskonnas väärtust kasvatavad. Ega Euroopas ühtlaselt tööjõudu vaja pole ja igasugust ka mitte. Just lugesin ÄL, et“ Prantsusmaa tööministeeriumi numbrite kohaselt lisandus Prantsusmaa töötute ritta oktoobris 42 000 inimest. Kokku on riigis ilma tööta 3,59 miljonit inimest“ .  PM kirjutas, et Saksamaal enamiku ettevõtete silmis on põgenike võimalused isegi lihttööd saada väikesed – nii arvas neist 59 protsenti, oskustööde osas on see protsent juba 78 ning juhirollide puhul suisa 97%. Suvine „majandusime“ eufooria on kadumas, kuid maandamata  energia kuhjuv.Samas Hispaania oli masu ajal mures asjaolu pärast, et kehvadel aegadel oli neil 40-50% noori mehi tööta. Mure oli see arusaadav. Noor energia vajab  rakendaamist, mitterakendamine … on juba korduvalt maailma sandistanud. Kuid kui nüüd vaadata ladustatud rändarite probleemi, kus ekraanipildi järgi on enamus 20-30 aastased noored täies elujõus mehed, siis … Mnjah, kui nad saaks sulandada/lahustuda meie ellu, siis on see üks asi, kuid kui meile, Euroopasse,  tekkib 80-90% töötuid rändareid, siis võtab küll kõhedaks. Ilmselt on just sellest tingitud põliskodanike geneetilisest koodist lähtuv ärevus uue olukorra ees. Just seepärast, et ei tekkiks sellist kergeltsüttivat massi ei tohigi rändareid ladustada. Seda enam ladustada mingisse kolkakülla. Arusaamatu, täiesti arusaamatu.

Järgneb …

Targutusi:

R.Stark „Outfit – kättemaks maffiale” Ersen 2015

Lk 126 „Nad olid väitnud, et püüdlevad isetult maailma parandada ning Salsa oli noorusrumaluses neid uskunud ja aktiivselt aidanud. Ta oli tõepoolest üritanud isetult maailma parandada, kuni sai aru, et enamik mehi, keda ta oli järginud, üritasid parandada ainult iseenda maailma. Edaspidi mõtles Salsa iga kord, kui keegi väitis, et ta üritab maailma parandada, kelle maailma ta parandada üritab.”

S. Weir „Ajaloo halvimad otsused” Koolibri 2009

Lk 142 Uhkuse ja laiskuse kombinatsiooni, valesti mõistetud vaenlase põlgamise ja ettenägelikkuse täieliku puudumise tõttu ületab Singapuri langemine tublisti tavalisi sõjalisi prohmakaid.”