Rahvasterände tasuvusanalüüs V3: Tammimurd

Kolmas lugu: Lugu Hollandi poisikesest

Kõik me ilmselt oleme kuulnud hollandlaste visast võitlusest maa eest. Meie rahva kogemus ütleb, et kui maad ei ole, siis tuleb minna  metsa ja seda põlluks raadata. Teadagi metsarahva elutarkus, kuid kui maad ei ole ja metsa ka ei ole … Hollandlased on visa tööga ja meeletu tammide ehitamisega „teinud endale maad juurde”. Raadanud merelt maad. See maa, mida nimetatakse ka Madalmaadeks on pideva ohu tsoonis, sest kui tammid kuskilt järele annavad, siis on tuhandete hektarite ulatuses põllumaad hukas ja külad vee all. Iga pisike nire võib kasvada tammimurruks. Seepärast on läbi aegade üheks tähtsaks tegelaseks selles ühiskonnas olnud tammivahid. Tammide hea käekäik on ühiskonna kõigi ja iga liikme eksistentsi seisukohalt ülioluline. Ka väike nire tammis pole naljaasi, hooletuse korral  murrab nireke tammid ja laastab maa. Eks seepärast ole au sees ka legend poisikesest, kes märgates üht sellist nirekest, ei jooksnud pakku, ei mänginud edasi, ei arutlenud väärtuste üle, vaid pistis näpu auku ja seisis seal kangelaslikult kuni tammiparandajad kohale jõudsid. Vaat selline üllas lugu, mis minu arvates markeerib EL  olukorda ja tegevusvõimalusi paar aastat tagasi.

Põhikonstruktsioonidest

Mina olen väljaõppinud arveametnik ja mul on mitmetes  küsimustes endale asju kergem selgeks teha just läbi majanduslike protsesside, läbi turutoime. Nagu on öelnud targad inimesed – turg ei valeta. Nii, et ärge pahandage. Kui keegi saab enesele protsessid selgeks läbi kantaadi kirjutamise või liblika lennu, olen sellega nõus. Põhiline, et inimesed enesele põhjused, seosed ja tagajärjed selgeks teeksid, siis oskavad nad ka vajalikke abivahendeid kasutada, kas taktikeppi, kärbsepiitsa või liblikavõrku, peaasi, et oleks tulemus. Näiteks olen käsitlenud poliitsüsteemi läbi turuprotsesside ja kõik  sai palju selgemaks. Ka haridusküsimused on eelkõige turuküsimus. Kui kõik muu „mudru” maha koorida, jätta järgi vaid põhikonstruktsioon, toimemehhanism ja siis ongi selgus käes. Muidugi peale seda, kui põhikonstruktsioonist oleme aru saanud,  võib juurde rääkida ka ilujutte, sest …  igat toodet on vaja ju müüa, teha seda atraktiivsemaks. Ihaldusväärseks. Kuid kõik see tuleb vaid peale põhikonstruktsiooni paikasaamist.

Neljas lugu: Turujutt

Teate küll seda ütlust, et „Naised turul (saunas) rääkisid)?“. Nojah ma ei taha teile mitte sellelaadset turuklatši pajatada, vaid turust, kui majanduslikust võistlus (või võitlus) väljast. Kas ka nn põgenike probleemi saaks vaadelda läbi turutoime? Miks mitte! Küsite: Kuidas siis niimoodi miljonid inimesed on hädas ja meie mängime siin turutoime mänge ja tegeleme tasuvusarvetustega? Fui, häbi sul olgu! Mnjah, hurjutate mida te hurjutate, kuid kui me põhilisi toimemehhanisme paika i saa, ei saa me ka abistada. Mitte kedagi. Anarhiat saame muidugi abistada, kuid kas me seda tahame? Loosungit „Tõhustame anarhia abistamist!“ te ka ilmselt ei poolda. Või kuidas?

„Ädade“ turg

 Mnjah, vaadake, tõsiasi on see, et inimeste „ädade” pealt on läbi aegade kõige rohkem teenitud. Meil on „ädade“ turust kujunenud rahvasterände turg. Uue turu, rahvasterände turu, käivitusmehhanismis on mitu komponenti. Muidugi on osade liikvel olevate inimeste olukord oma kodumaal väljakannatamatu. Osa neist on oodanud aastaid naabermaade pagulaslaagrites olukorra rahunemist kodus. Nüüd lootuse kaotanud tagasipöördumisele ja tahavad oma elu sisse seada ja karjääri teha seal, kus see võimalik. Turuloogika ütleb, et seda tuleb teha seal, kus eduks on kõige suuremad võimalused. Pole mõtet ju oma poodi ülesse panna vainude vahele, kolme tee ristile kuuvalgel ööl, ikka suurlinna. Sellisesse suurlinna, kus on jõukas ostuvõimeline elanikkond. Sellised tungid edu saavutada ja paremat paika otsida on kõigile inimestele looduse poolt kaasa antud. Vaid meie Seadusandja arvas apteekide regulatsiooni korraldades, et loodus/majandusseadusi on võimalik eirata ja saate firmad metsakülla apteeke avama. Ei tulnud välja.  Nii, et midagi pole teha, tung on olemas. Tungi vastu aitab harilikult mingi teisesuunaline tung ehk vastumõju. Puhas füüsika. Kuid kui vastumõju ei ole? Või see on väga väike? Siin tulebki mängu uue  turutoime käivitamise  teine ülitähtis  komponent -  EL tegevus  ehk EL liidrid veenavad meid selles, et „põgenikud” on kasuks Euroopale. Mulle see meeldib, et EL liidrite vaatevinklist pole tegemist vaid väärtustega, vaid ka kasuga. Vaid kasumliku äri võib ülesse ehitada nii, et pärast järgitakse väärtusi, kuid väärtustel põhinevat äri, mis ei too kasumit ei ole olemas. See on heategevus. Niisiis polegi ma üksi oma turuloogikaga, vaid targematest targemad on võtnud arvata, et protsess on kasulik, seega  … käsitlemegi ilma ilustamiseta endist põgenike probleemi läbi turuloogika. Vaba konkurentsi tingimustes liigub turg alati, kui mingi toode või piirkond tõotab suurt kasumit. Sellesse sfääri siseneb üha uusi ettevõtjaid, kuni turg küllastub, hinnad normaliseeruvad ja otsitakse uut kasumlikku turgu.

Viies lugu: Sisseveo konveier

Mida on ülalnimetatud poisikese näpul ja Euroopat praegu tabanud rändarite probleemiga ühist? See, mis mõni aastat tagasi oli põgenike probleem, kui väike nire kaitsetammis, kuid kuna ei leidunud karjapoissi, kes oleks selle sulgemiseks näpu auku pannud ja abi kutsunud, on toonane põgenikeprobleem tänaseks (tänu administratiivsele suutmatusele) muutunud rahvasterändeks (tammimurruks). Kusjuures seda toidab hästikorraldatud sisseveo konveier. Just-just sisseveo konveier. Te ei saanud aru? Vastavalt turuloogikale oli olemas algnõudlus (pagulased tahtsid oma hädaorust välja pääseda), oli pakkumine ( inimsmuugeldajad, kes valmistasid ette illegaalsed piiriületused), oli olemas unistuste kaubamaja ( EL, mida samastati Saksamaaga, UK-ga, Rootsiga) Oli olemas ka lõppnõudlus, ehk vananev Euroopa vajas töökäsi. Vajadused ja raha panid turu liikuma. Tekkis uus mitmetasandiline ahelturg: inimeste vedamine ja sisestamine hädasolevatest piirkondadest heaolu piirkondadesse. Alguses oli turg väike, nagu armetu nireke, kuid kui turuosalised hoomasid sellest tõusvat tulu, kasvas turg hüppeliselt. Väikesest nirest tammis, on tekkinud tammimurd, kuid meie arutame ikkagi nagu oleksime Hollandi poisike, kas panna näppu auku või mitte. Vabandage, auku enam ei ole, isegi tammi ei ole. Turg, vajadused ja vajalike meetmete kompleks on hoopistükkis muutunud. Maailm on muutunud.

Iga ettevõtja teab, et kui turg muutub, siis enam vanamoodi edasi toimetada ei saa, see lõppeb kurvalt. Inimesed ei ole mitte midagi muud kui … ressurss. Väga väärtuslik ressurss.

Järgneb …

Targutusi:

J. Ring „Tormijooks Kotkapesale” „Imeline ajalugu” 2015.

Lk 364  Marshalli plaanist „Riikides, mis vajasid hädasti selliseid elementaarseid asju nagu toit, rõivad, ravimid, oli pilgu horisondile tõstmine üsna keeruline.”

J. Webster „Spioon 29 nimega” AS Ajakirjade kirjastus 2014

Lk 11 „Vaenlase spioone puudutav foobia oli niigi kogu riiki haaranud. Levisid kuulujutud tanksaabastes nunnadest, keda langevarjudega Warwickshire´i kohal alla visati, kõrvalistel põldudel kündmas sõnumeid Sakas luurelennukitele ning telegraafipostidele jäetud kriidimärkidest. Üks vanem naisterahvas järeldas koguni, et tema naaber saadab morsekoodiga vaenlasele sõnumeid, kui lühikest ja pikemat pesu kindlas järjekorras õues nöörile kuivama riputab. Kedagi ei võinud usaldada”

M.Rother „Toyota kata” ÄP 2014

Lk83 „Soovitud seisundi määramine on protsessi efektiivseks täiustamiseks ja juhtimiseks sedavõrd oluline, et Toyota tavaliselt ei hakka proovimagi midagi täiustada või edasi viia, enne kui soovitud seisund pole määratud. See tagab, et inimeste jõupingutused on keskendunud tegelikele vajadustele, mitte aga mitmesugustele arvamustele ideedele selle kohta, mida võiks teha.”

Lk 118 „Enamikus olukordades pole hetkeolukorda paraku võimalik kohe täielikult näha ja mõista ning seega ei saa ära defineerida ka väga detailset soovitud seisundit. Kujutleme näiteks, et asume looma või turustama uut toodet. See tähendab, et veel ei tea täpselt, mida kliendid tahavad.

Soovitav on jääda ettevaatlikuks, sest olukordades, kus te hetkeseisundit täpselt hinnata ei  suuda, ehk enamikus olukordadest, võib teil tekkida ekslik enesekindlus. Tihti ei saa me aru oma teadmatuse ulatusest ja võime lihtsalt libastuda, defineerides soovitud seisundi üksikasju, tuginedes pettepildile.”