Pumbajaamast
lüpsiplatsini
Veelkord rahvasterände
turust. „Turu“, kõik komponendid on
valmis, tootmistsükkel ja tarneahel käivitatud. Paljud süsteemid ja
organisatsioonid ( nii heausksed legaalsed, kui ka mitte nii heausksed ja üldse
mitte legaalsed) on panustanud selle uue turu loomisse ja arendamisse. Süsteem
on nüüdseks sisse töötatud, on loodud tarbijate ja teenindajate turg. Pikal
rändeteel ehk tarneahelas on paljud loonud oma pumbajaama või lüpsiplatsi.
Ehhee, miks peaks selle ahvatleva turu
osalised loobuma oma (raha) pumbajaamadest? See oleks üdini naiivne arvamus.
Seda enam, et pumbad töötavad laitmatult.
Ja vaadake, kui esialgu räägiti Süüria kodusõja eest põgenenutest, siis
viimased andmed näitavad, et suur osa rändareid on pigem Afganistaanist,
Iraagist ja Albaaniast. Iga toote ja turu edukuse aluseks on üha uute tarbijate
juurdemeelitamine, sama ka rahvasterände turul. Toimiv turg püüab leida üha
uusi tarbijaid ja ka leiab, … kui turu mingit parameetrit ei muudeta.
Rahvasterände turg kogub vaid tuure. Möödunud aastal veerand miljonit, sell
aastal on see tase juba ületatud seitsmesaja tuhande piiri ja … lõppu pole
näha. Piirivalve/pääste pump pumpab üha uusi kliente Euroopa vetesse ja
mandrile. Kui ühel ööl tuleb „”täiesti juhuslikult 18 SOS signaali, siis pump
isegi tõstab tuure.
Lugu üheks: Hallitusjuustust
ja rahvasterändest
Huvitav on jälgida
kuidas tooted sünnivad. Ajalugu õpetab meid, et mitmed tooted on sündinud
sellest, et algne toode on „nässu“ läinud. Tuntumad tooted selles vallas on
ilmselt hallitusjuustud ja vahuveinid. Mõlemad on klassikaliselt „käest läinud protsessid“, kuid
üllatuslikult said neist turul nõutud tooted. Samuti tekkis ühest „nässu“ läinud
inimsmuugeldamise juhtumist uus toode. Kui te olete jälginud protsessi arengut,
siis oli algne situatsioon selline, et illegaalne piiriületamine põgenike poolt
väga vaevaline, väikesearvuline, aeganõudev
ja ohtlik. Siis nimetatigi neid illegaalseteks immigrantideks.
Inimsmuugeldajatel/salakubavedajatel tuli Euroopa randa imbuda väikeste migrantide gruppidega, öösel, oodata parajat momenti
laadung maha panemiseks ja siis, kui vedas tagasi uue laadungi järgi minna. See
oli umbes samasugune protsess nagu meil kuiva seaduse ajal toimus piiritusevedu
põhjanaabri manu. Ohtlik, kuid kasumlik. Ropult kasumlik.
Toote loomine
Kuid maailm ei seis paigal, turud ei seisa
paigal ja tooted on pidevas arengus, üks veootsa äpardumine andis inimsmuugeldajatele hoopis
uue mõtte. Geniaalse mõtte. Juhtus niimoodi, et kuskil Kreeka ranniku lähedal
kiilus smuugellaeva tüür kinni ja tagasikurss oli võimatu. Vedajad istusid oma
päästepaati ja asusid tagsiteele, rikkis taeva aga lasid mootorite vihisedes
randa sõita. Laevast oli muidugi kahju, see ju puhas kahjumi rida, kuid Euroopa
reaktsioon oli ootamatu. Nimelt võeti need, kes veel pool tundi tagasi olid
illegaalsed immigrandid vastu kui … mereõnnetuse ohvrid. Heureka! Uus toode
oligi sündinud – masstoode. Masstoode, mis oli tootjale ehk ülevedajatele
täiesti riskivaba. Pane vanad paadid/rondid parrasteni rahvast täis, vea need
rahvusvahelistesse vetesse ja pane SOS signaal tööle ja … Ülejäänud teevad juba
ära eurooplased ise. Teevad innukalt. Uhkusega. See näitab, kuivõrd nutikad on
rahvasterände turul toimetajad. Kasutades oma äri kasuks meie väärtusi.
Õigemini oleks öelda, et väärkasutavad meie väärtusi. Ei maksa neid alahinnata.
Meie, EL, oleme muidugi samm maas nii nagu päristurg musta turuga ikka on. Me
arutame meetmete üle, mis oleksid olnud kohased 2-3 aastat tagasi, kuid …. Nagu
ütles kindral McArtur – liiga hilja, liiga vähe. Mnjah, see pidi olema iga
lüüasaamise valem. Praegused EL meetmed, ühise piirikaitse ja Türgi
pagulaslaagrite finantseerimine ei ole enam lahendus. Need on hiljaks jäänud,
rahvas on avastanud uue rändetee ja püsiva raja sisse tallanud, neid peatada …
tsiviliseeritud vahenditega on hilja. EL piirivalve? Mida see võiks anda? Mitte
midagi. See muutuka samasuguseks migratsioonipumba osaks nagu liikmesriikide
piirivalved praegugi. Või hakkavad nad smuugelpaate põhja laskma? Ei usu, see
ei ole võimalik. See ei mahu Euroopalike väärtuste raamistikku. Seega veel üks
pump juures. Türgi laagrid? Juba hilja. Nendesse
ei taheta jääda, sest see on perspektiivitu virelemine. Naguinii lahkuvad tarmukamad sealt, küsimus on
vaid kuhu ja millises meeleolus. Jaa-jah, meeleolu on tähtis. Väga tähtis.
Mis võiks
olla tõeline lahendus? . Süüria kriisi lahendamine? Jah, see oleks ühe
tooraineallika mõningane kokkukuivatamine rahvasterände turu jaoks, kuid teised
allikad ju jäävad ja kuna tarneahel on sisse töötatud, küll siis leitakse
sellele ka tarbijaid. Nii, et tundub, et ka selle meetmega on hiljaks jäädud,
liiga hilja, liiga …
Kümnes lugu:
laomajanduse lugu
Nagu märgitud,
turg on tuurid ülesse võtnud ja terve rida asjatajaid on endale uue
leivateenimise (ja mitte ainult) leidnud. Mõned on alles leidmas oma leivaala
ja projekte kirjutamas, ka nemad ei tahaks oma osast ilma jääda. Meilgi on
konveier käima minemas, oleks tore, kui see oleks aktiivne ja tõhus konveier.
Kahjuks pole meie mudel (või mis mudel see on, pigem tubateater) aktiivne
hõlvamiskonveier, vaid kuidas seda majanduslikus terminoloogias väljendadagi?
Võib-olla lihtsalt …. ladustamine. Juba valmistatakse ette korterite üürimist rändaritele. Ehhee, eriti kummaline
on mõttepojukene paigutada rändarid valdadesse. Valdadesse? Mida nad seal
peaksid tegema? Olema vaikselt ladustatult? Noored, energiat täis mehed? Imelik
mõte või … mõtlematus. Rändarid vajavad
tõlke, abilised jne. Massimeedikud küsivad juba veidi imestunult/nõudlikult, et miks meie
õpetajad ei oska araabia keelt, et rändurite lastega tegeleda? Ja muidugi
arstid, õed, korravalvuris, kohalikud omavalitsejad – kas oskate juba rändarite
keeli? Kujutan juba ette neid sadu MTÜ-sid, millised kribivad kirjutada projekte,
et saada oma tegevuseks abirahasid. MTÜ-de aktiivsus poleks iseenesest halb,
kui … need lähtuksid aktiivmeetmetest, mitte passiivmeetmetest -
ladustamisstrateegiast. Maandamata energeetilise ressursi ladustamine on ohtlik. Väga ohtlik.
Järgneb ...
Targutusi:
H.Bruch, S.
Ghoshal „Tegutsemisvalmidus” Fontes 2004
Lk 39
„Sihikindlad juhid on eneseteadlikumad kui enamik teisi inimesi. /…/ Nad
valivad oma eesmärke – ja lahinguid – palju teadlikumalt kui teised meie
uuritud juhid. /…/ Defineerimata nõudmised ja suured küsimused pakkusid meie
jälgitud juhtidele teretulnud võimalust haarata initsiatiiv, pakkuda välja uusi
lahendusi ja liikuda oma projektidega edasi.
Üks Lufthansa juhtivtöötajai, kes vastutas reisifirmade komisjonitasude
vähendamise eest, ütles meile:” Ma arendasin välja filosoofia, „Kui keegi ei
vastuta, siis mina vastutan. Ma võin seda küsimust enda omaks pidada ja teha
seda, mis tundub vajalik”. Nii ma talitasingi – kui just ja kuni (tegevjuht)
Jürgen Weber mind tagasi ei hoidnud.”
Lk 109
„Sihikindlad juhid võtavad formaalse reeglistiku suhtes aktiivsema hoiaku. Nad
mitte ainult ei sea kahtluse alla kehtivaid norme, mis tunduvad neile aegunud
või kohatutena, vaid rikuvad neid või hiilivad neist mööda, kui see on eesmärgi
saavutamiseks absoluutselt vajalik. Üks Conoco müügijuht ütles meile: „On
hulgaliselt reegleid, mis on absurdsed. Kui ma oleksin neid järginud, ei oleks
ma saavutanud pooltki seda, mis praegu. See on nagu köiel kõndimine – sa pead
olema firmale lojaalne ja mitte pidama sissisõda. Aga nagu ma kuskilt lugesin,
„Mõnikord on parem vabandada kui luba küsida”. Ma elan üsna suurel määral selle
põhimõtte järgi. Keegi ei ütle sulle kunagi aitäh reeglitest kinnipidamise eest
– küll aga tehakse seda fantastilise töö eest.”
M.Rother
„Toyota kata” ÄP 2014
Lk 27 „Kuna
tulevikku me ei näha ei saa, ei pruugi tänased lahendused osutuda tõhusaks
homme. Organisatsiooni konkurentsieelis ei ole mitte lahendustes endis – olgu
need siis kulusäästlikud tehnikad, tänase päeva kasumlik toode või midagi muud -, vaid organisatsiooni
võimes tingimusi mõista ja luua sobivaid, nutikaid lahendusi.”
Lk 29 „Tee
siit, kus me oleme, sinna kuhu tahame jõuda, on hall ala täis ettenägematuid
takistusi, probleeme ja küsimusi, mis ilmnevad alles teele asudes.”
No comments:
Post a Comment