Uusrahvalaul:
Kes küll maksaks eidelaene?
Niisiis
ma ei ole rongi vastane, kaugel sellest, ma olen sügavalt veendunud, et rongil
on oma kindel koht meie ÜT süsteemis. Ma olen lihtsalt müütilise üleelusuuruse
raiskur-rongi vastu. Sellise arengu puhul jääme me … eee … rongi alla.
Fataalselt.
Alustame
alati justkui õiget asja ajades, kuid …
valest otsast. Refrään: Kõik tahavad teha suuri asju ja uhkeid programme, kuid maailm
algab pisiasjadest. Rahulolu algab sellest, kas inimesed tunnevad neist
tegevustest rõõmu ja kas see on taskukohane. Turvaline. Turvaline selles
mõttes, et homme ei ole tema ukse taga kohtutäitur, kes ta ülejõu võetud
kohustuste katteks oma kodunt välja tõstaks. Alustaks algusest, selleks, et me
ei peaks oma kaunid rahvalikku laulukest „Kes küll maksab eidevaeva … „ muutma
ajastukohaseks „Kes küll maksaks eidelaene …” . Mida inimesed tahavad? Mis on
see meelepärane toode? Mitte ainult meelepärane toode vaid ka jõukohane toode.
Miks jõukohane, aga seepärast, et sõna JÕUKOHANE ise räägib enese eest. Kas
jõudu on või ei ole? Me võime ju tahta, nagu
eelpool märkisime, oma tagaaiast või agulimaja katuselt „helikoperdejaga”
lennata Vaimupealinna, kuid kas see on meile jõukohane? No igaüks teab, et ei
ole, kuid kui me räägime näiteks 30 ++++ milj EUR luksusrongide peale kulutada,
tundub … täitsa „nämma”. Nii see olekski, kui reisirongiliiklus suudaks ise
piletitulust seda rongi osta ja majandada, kuid nii see pole. Kas on ikka
mõistlik ja meile jõukohane suunata raha teenusesse mis toodab 500% kahjumit … aastas.
Ja niimoodi iga aasta? Seda ma nimetangi raiskamiseks, projektiks „Raiskurong”.
Luksuse definitsioon
Luksuse vastet otsides tuleb välja,
et Eesti Entsoklüpeedia ja Vikipeedia sellist mõistet ei tunne. ENE annab
vasteks (lad.) - pillav toredus ja luks on teadagi valgustatuse mõõtühik SI
süsteemis. Vana Võõrsõnade leksikon ütleb, et luksuslik on - tore, toreduslik
ja luksus on - toredus, üle mõistusliku elustandardi ulatuv kulutus,
toretsemine, pillavus. Ilmselt on käesoleva juhtumi puhul kasutatav väljend
"üle mõistliku elustandardi ulatuv kulutus".
Tegelikult on niimoodi, et "luksuslik"
on suhteline mõiste. Kui ameeriklane ütles, et elu on täitsa ...."pannis/pekkis", pidime
maha müüma pere kolmanda auto, siis filipiinlane arvas, et elu on läinud
luksuslikuks, ta sai osta sel aastal teise T-särgi. Luksus kujuneb igas
ühiskonnas, kogukonnas, pidukonnas võrdlusese käigus. Näljasele aganaleiva sööjale
on nisusai luksus. Nisusaia sööjale on punane kalamari luksus, punase kalamarja
sööjale on must kalamari luksus. Seega luksus selgub võrdluses mõistlikkuse ja
üleelustandardi võimaluste vahel.
Nii ka meil, kui me peame
kodanikualgatuse korras, rahva annetustena, ostma vigastatud sõjameestele
kõnniroboteid (muide need on inimesed, kes saadeti missioonile riigi poolt ning
noorte inimeste, mitte ainult sõjameeste aitamine tagasi normaalsesse tööellu
on ühiskonnale prioriteet võrreldes mugava rongiga), kui meil ei ole raha, et
lasteaedu ehitada, õpetajatele, meditsiinitöötajatele jne vajalikele ühiskonda
ülal hoidvatele "tublidikkudele" rohkem palka maksta, siis kolme
laheda esimese klassi pikkrongi ostmise soovimine nädala kahele päevale on
selge luksus ehk üle mõistliku elustandardi ulatuv kulutus
Üle mõistusliku elustandardi ulatuv
kulutus on ühiskonna eksistentsile ohtlik ehk milliseid tegevusvaldkondi on
riik valmis ülekulutamise katteks hülgama?
Muide
käsitleda ÜT vanaaegselt, kui sotsiaalabi teenust on vale, läbinisti vale. Vanaaegne
ja vale. Aeg on muutunud ja vajadused endisaegse krigiseva-haisva-lombaka ühistranspordi
järgi on kadunud, tänapäeva sõitjad vajavad nauditavat ühist transporti, ühisel
reisil. See pole mitte unistus, … vaid
kommertsvedajad on selle juba tõeks teinud. Vaadake kuidas on uuelaadne teenus,
selle kvaliteedi ja prestiiži tõus mõjutanud reisimist linnadevahelises
liikluses nii bussinduses, kui ka ronginduses (meie ühise raha eest). Tähendab on võimalik toota ÜT
kui kvaliteetset toodet. Uus toode, see on nauditav ühine tarnsport.
Sotsiaalteenus on … eee …. sotsiaalteenus. Pigem hädalise aitamine. Mis asi võiks olla hädalise (kes pole hädaline) luksuslik aitamine? Ei tea, kuidas teil, kuid minu silmis on see raiskamine.
Kaks
ühes: kingitud kvaliteetaeg
Tänapäevane
ühine transport on mitte pelgalt vedu, vaid vedaja poolt kliendile keskkonna
loomine. See pole üksnes kulgemine punktist
A, punkti B vaid see, et selleks kulutatud aja jooksul saame me
teha/tunda ka midagi muud. Niimoodi ei ole see tühja raisatud aeg, vaid
reisijale pakutakse topeltaega. Nauditavusega saab reisija kaks ühes teenuse:
sihtkohta jõudmise ja ekstraaja enda või töö jaoks. See on ühise transpordi
sügavam sisu – klientidele müüakse/kingitakse … aega. Kvaliteetaega
Keskkonna
loomine
Töökeskkonna
loomine, lõõgastuskeskkonna loomine. Nauditava keskkonna loomine, et … kõige
limiteeritum ressurss – aeg – kõige paremini kasutust leiaks.
Põhjanaabrid
on juba tükk aega tagasi adunud olukorra sügavaid muutusi, elanikkonna
vähenemine, vananemine ja osade piirkondade tühjenemine ning formuleerinud oma
tegevused nn Transpordirevolutsioonis ja arengukavades. Sellel on paar lihtsat
alustala: vähemaga rohkem ja kõige keskmes on inimene. Inimese vajadusi
püütakse maksimaalselt rahuldad, kaasates teda nii reisijana kui ettevõtjana
uute toodete väljaarendamisse. Just ettevõtjate kaasamine sellesse
päästeaktsiooni, kus luuakse uut Ühise transpordi maailma on põhjanaabrite
dokumentides tähtsal kohal. Ja veel üks teadjamehe tarkus: „Ükskõik kui hästi
firma praeguste klientide sõnastatud vajadusi ka ei rahuldaks, riskib ta väga
paljuga, kui ei hoia sihikul neid vajadusi, mida klient veel ei sõnasta, ent mille rahuldamine talle
ometi meeldiks. Ja olgu praegused kliendid kui tahes rahul, firma kasum võib
jääda toppama, kui ta ei tõmba endale põhimõtteliselt uute klientide
tähelepanu. Ettevõte, kes ei tee enamat kui reageerib olemasolevate klientide
sõnastatud vajadustele, on varsti mahajääjate hulgas.” G. Hamel, C.K. Prahalad
„Võidujooks tulevikku” OÜ Fontes kirjastus
2001
Järgneb
…
V. Suvorov
„Puhastus” Olion” 2000
Lk 82 „Ma
olen alati kahtlustanud endas peituvat hullumeelset: (…). Siin ei ole ju midagi
avastada. Kuid miks mina näen seda kokkulangevust, teised aga mitte?” VIL artikli „Ränk, kuid vajalik õppetund”
kohta, Narva lahing Punaarmee sünnipäev, rahvakomissar Dõbenko
E. M.
Goldratt „Vajalik, kuid mitte piisav”
Goldratt Baltic Network 2001
Lk 60 „ Meie
räägime oma keeles, arvutisüsteemide keeles, mitte aga kliendi keeles. See on
aga korraliku müügitöö kõige põhilisema reegli rikkumine.”
Lk 72 „Me
oleme lihtsalt üks ummisjalu kuristiku poole tormav loomakari, (…) Ja keegi ei
pilguta silmagi; kogu nende tööstusharu käitub nii, nagu ei oleks kuristikku
olemas. (…)
Kas võib asi
olla selles, et nad lihtsalt ei näe, kuhu me tormame? Ei seda mitte. Praeguseks
ei ole see enam loogiline ennustus, vaid igapäevaelu kurb reaalsus, millega me
kõik hädas oleme. Ta oigab. „Nad ei räägi samal põhjusel mis minagi.” (…) Ja
mina ei räägi sellepärast, et hädakella löömisest ei ole kasu, ainult kahju.
(…) Nende põhiturg on küllastunud ja sinna pole midagi parata, et suurfirmade
arv on piiratud.
E.
M. Goldratt J. Cox „Eesmärk” Fontese Kirjastus 1998
Lk
48„Alex, kui sa oled selline, nagu on enamik inimesi siin maailmas, siis oled
sa ilma küsimusi esitamata omaks võtnud nii palju tõdesid, et tegelikult sa ei
mõtle üldse.”
Lk
49 „Mis ma tahan öelda, on see, et efektiivsusel ei ole mõtet, kui sa ei tea,
mis on sinu eesmärk.”
No comments:
Post a Comment