Järjejutt Vol5: Meie Paristajapojad Illusioon on illusioon

   Illusioon tasuta transpordist

Lugesin mullu, et pensionäride arv ületas (maagilise?) 400 tuh piirimaa ja moodustab üle 30% elanikkonnast.

Õnnitlen,

elu on läinud paremaks, pikemaks. UK teadlased on välja arvestanud et tänane UK mees peaks töötama 80 eluaastani, et olla samades tingimustes , kui oli mees pensionisüsteemi käivitamise ajal. Nojah, suure tõenäosusega ta ei elagi selleni. 20 saj alguses elasid ka vähesed pensionini. Meil on pension kujunenud mingiks palgata puhkuseks kõigile ja ca 20, paremal juhul30+ aastaks. See et iInimesekeste eluiga tõuseb, sealhulgas tervena elatud eluiga on tore. Samas on need inimesed suures osas maksuraha juurdetootmise tsüklist väljas. Nad ei ole enam tulupool, nad on kulupool Prantsusmaal on viimastel aastakümnetel märgatavalt suurenenud 100 aasta ületanute klubi ja seda mitte niimoodi nagu ennesõjaaegses Eestis, kui Leedu tahtis aastapäevaks laenata Eestilt kahureid, siis sai vastuseks. „Muidugi, kas soovite pooli või mõlemat?”. Seal toimub sajaste kasv ikka tuhandetes.

Neetud statistika, ei lase uneleda

See pani mind mõtlema süsteemis "kes maksab". Vaatasin statistikaameti andmetest ja meil on 0-25 aastaseid inimesi ca 362 tuh, 60-85+ 320 tuh inimest, kokku seega ca 682 tuh inimest. Kõik need Inimesekesed saavad mingil või täiel määral kasutada tasuta/soodussõidu võimalusi. Siia lisandub ca 98 tuh töövõimetuspensionääri ja 431 tuh Tallinna elanikku. Lisaks kõik avaliku teeninduse liinide kümned tuhanded  kliendid maksavad vaid 20-30% sõidu maksumusest. Nüüd  "suure ringi" küsimus:

Kui palju ca 1,3 milj inimesest maksavad otseselt ÜT eest?

 Saame soodustusi ja saame „tasuta”, kuid ei märkagi seda. Kes maksab? Eelarve maksab? Mis loom see veel on? Kes selle kõhu täis on nuumanud? Kes siis maksab?  Õige, naabrimees maksab. Muide mitte ainult üks naabrimees, selleks, et rongiga sõita, peavad neli naabrimeest raha kokku panema, et näiteks mina saaksin rongiga sõita, st. osta pileti. Peale seda peavad naabrimehed muidugi leidma järgmised neli ullikest, kes nende sõidu kinni maksaks või oma autodesse kobima. Vaat niimoodi, me isegi ei tea, et naabrimees, õilishing, minu rongi või bussisõidu kinni maksab. Tänust rääkimata. Me isegi ei tea, et naabrimeest või Lepiku Juulat tänada.

Kokkuvõtteks, kõik need kategooriad saavad kas täielikult "tasuta" või soodustustega sõita. Neid ei saa küll summeerida, kuid kui arvestada, et osa kategooriaid saavad tasuta sõita,  osa allahindlusega vedajate endi äriplaanist lähtudes näit vanurid ja noored (50%) siis olukord on üpris omapärane ja seda vaid pileti ostmise korral. Siia tuleb lugeda lisaks nn baasdotatsioon: raudteel 80% ja maakonna-valla liinidel kohati 60-70%.

Seega …. Natukene veel ja meil ongi tasuta ÜT. Mnjah, küsimus on ainult siis kas ühine transport on ja kas see on nauditav. Kui niimoodi vildakalt edasi läheb  on suur tõenäosus, et mingi aja pärast on … individuaalautod kõik üle võtnud. Miks? Doteeritav hankesüsteem ei suuda kunagi piisavalt hästi kohaneda turuga. Sel puudub side kliendiga. See ainult imiteerib turgu. Sõiduautod võtavad ÜT kliendid üle,  kui graafikud ei ole piisavalt tihedad, sõit ei ole piisavalt kiire ja sõit ei ole nauditav. Kui hinnasignaalid on valed, siis on ka tegevussuund vale. Kas te sõidaksite Tallinnast Tartusse rongiga, kui peaksite maksma kogu sõidu maksumuse eest täishinda? Küsite palju see olla võiks? No umbes 40-50 EUR! Hallo? Mis on, jäite tummaks? Ehmatasite ära? Luksusrong oleks ilmselt kallimgi veel. Kas siis tahame endale lisaronge? Kes nendega sõidaks? Võib-olla 60-70 EUR eest? Nojah, see hind meenutab juba enam odavlennufirma pakkumisi (Easyjet oktoobris Londonisse 25.84 naela).

Hinnasignaalid ja Valge raamat.

VR: „21. Õigete hindade kindlaksmääramine ja moonutuste vältimine

 Paljude selliste otsuste tegemisel, mis võivad mõjutada transpordisüsteemi pikka aega, on tähtis osa hinnasignaalidel. Transporditasud ja -maksud tuleb ümber kujundada nii, et rohkem kohaldataks põhimõtteid „saastaja maksab” ja „kasutaja maksab”. Kõnealuste tasude ja maksudega peaks tugevdatama transpordi rolli Euroopa konkurentsivõime- ja ühtekuuluvuseesmärkide saavutamisel ning sektori üldkoormus peaks kajastama transpordi kogukulusid, sealhulgas infrastruktuuri- ja väliskulusid. Suurem sotsiaal-majanduslik kasu ja positiivne välismõju õigustavad mõningast riiklikku rahastamist, kuid tulevikus peaksid kasutajad maksma kinni praegusest suurema osa transpordikuludest. Oluline on kasutajaid, ettevõtjaid ja investoreid õigesti ja ühtsetel alustel rahaliselt stimuleerida. //ega asjata Siim ei räägi teemaksust  AV//

22. . Seepärast tuleb turuvalikute ja jätkusuutlikkusvajaduste vahelise kooskõla tagamiseks (ja nn jätkusuutmatuse majanduslike kulude arvestamiseks) tehtavate jõupingutuste käigus võtta arvesse välismõju, kõrvaldada maksumoonutused ja põhjendamatud toetused ning tagada vaba ja moonutusteta konkurents. Kõnealuseid meetmeid on vaja ka selleks, et tagada võrdsed võimalused otseselt konkureerivatele transpordiliikidele.”

Nonii, selline peaks välja nägema tulevik. Tegelikkus on pehmelt öeldes testsugune.  Kui vaadata tänaseid statistilisi andmeid, siis nii maakonnaliinidel, kui ka rongiliikluses katab piletitulu vaid 20-30% teenuse maksumusest. Inimene ostes pileti mõtleb tõsimeeli, et ta on sellega maksnud sõidu eest, tegelikult on ta maksnud vaid bussi/rongi sisenemise eest ja kolmanda pingireani kõndimise eest, … mitte sõidu eest. Sellest tekkib ka arusaamatus, ma ju maksan, miks mu teenus on nii … kehv, harv.   Miks ei osteta rohkem maakonnaliini busse või ronge. Ehhee, kuid tegemist ei olegi kommertsteenusega vaid sotsiaalabiga ja sotsiaalabil on piirid. Kogu see segadus on tekitanud  olukorra, mil pileti hind ei olene enam sõidu maksumusest . Reisija ja maksja on üksteisest lahutatud. Hinnasignaal, kui tähtsaim turgu reguleeriv mehhanism on tasalülitatud.

Ettekasvatamine

Nüüd tagasi hinnasignaalide juurde. Me saame mõjutada inimeste käitumist mitmel moel, näiteks rääkides neile hea ja kurja äratundmise puust ehk mis on hea ja mis halb. Mõnikord see toimib. Siiski on kaks tööriista, mis mõjutavad tarbija käitumist otsesemalt: kui me tahame millegi tarbimist stimuleerida, siis me alandame selle hinda ja võib-olla sellest kujuneb harjumus, mida on tarbija valmis maksma  ka selle tegeliku hinna juures. See on niinimetatud turu ettekasvatamine. Selline ettekasvatamine saab olla vaid ajutine meede. Muidugi saab ettekasvatamine toimuda vaid siis, kui selleks pidevat tööd tehakse ja tingimused selleks luuakse.

Järgneb …

Targutusi:

G. Hamel, C.K. Prahalad „Võidujooks tulevikku” OÜ Fontes kirjastus  2001

Lk 73 „Sügavalt sissejuurdunud minevikukogemused, mida antakse ühelt juhtide põlvkonnalt edasi teisele, on igale organisatsioonile ohtlikud kahes mõttes. Esiteks võivad inimesed aja jooksul unustada seda, mida usutakse. Teiseks võivad tegevjuhid hakata arvama, et see mida nemad ei tea, ei tasugi teadmist. (…) Eilsest „heast ideest” saab tänane „poliitiline joon” ja homne „käsk”. (näide nalja ahvi ja posti otsas oleva banaanikimbu ning pangetäie külma veega)

Lk 74 „Teine ja ehk suuremgi oht seisneb selles, et üksikisikud ei tea, mida nad ei tea. Mis veelgi hullem, nad ei tea isegi seda, et nad ei tea. See on iga organisatsiooni üks tõsisemaid väljakutseid: kuidas saada teada seda, mida ei teata?”

Lk 77 „ Ainus võimalus kaitstes end leidlikumate konkurentide eest on tulla esimesena alternatiivse väärtuse kaitsemehhanismi peale, lammutada ise esimesena oma tooted ja teenused ning jõuda ise esimesena tulevikku, olgugi et see tulevik kahandab mineviku edu. Nagu Andy Grove Intelist on öelnud: Iseendal tuleb olla oma kõige kangem konkurent.”.”

Lk 106 „Tuleviku ennetamist ei tee ettevõttele sageli raskeks mitte see, et tulevik oleks tundmatu (…), vaid tõsiasi, et tulevik on teistsugune.”

S. Johnson „Kust tulevad head ideed. Innovatsioon läbi aegade.” Äripäev 2013

Lk 155 „ Viga juhatab tihti rajale, mis viib inimese tema mugavatest eeldustest kaugele-kaugele.” „Õiged oletused hoiavad inimesi paigal. Eksimine sunnib inimest avastustele.”

J. C. Maxwell „21 vääramatut juhtimise seadust”  Thomas Nelson, Inc

Lk 77 „Kuid tavapärasele mõtlemisele vastupidiselt usun mina, et juhtimise põhituum ei seisne selles, kui kaugele jõuame meie, vaid kui kaugele aitame jõuda teistel. See aga saavutatakse teisi teenides ja väärtustades nende elu. … Kui oled juht, siis usu mind, sul on inimestele, keda juhid kas positiivne või negatiivne mõju. … Sageli ei saa vähendajad ise arugi, et nad teistelt midagi vähemaks võtavad. Ütleksin, et 90 protsenti vähendajaist teevad seda tahtmatult. Nad ei saa aru, et neil on teistele negatiivne mõju. Ja kui juht on vähendaja ega muuda oma viise, on see ainult aja küsimus, mil ta mõju muutub vähendajast jagajaks ehk killustajaks.

Erinevalt vähendajatest teeb 90 protsenti neist, kes teisi väärtustavad, seda ettekavatsetult. Miks ma seda ütlen? Sest inimene on loomult omakasupüüdlik. Mina olen omakasupüüdlik. Selleks et olla liitja, peab iga päev lahkuma oma mugavustsoonist ja mõtlema, kuidas teisi väärtustada. Kuid selleks et olla juht, keda tahetakse järgida, tuleb mul seda teha. Tee seda piisavalt kaua, ja sa mitte üksnes ei lisa kasu, vaid hakkad seda kordistama.”