Järjejutt Vol 8: Meie Paristajapojad Riigi roll või troll?

Usaldusökonoomika

Küsisin „Bürokraat, võim ja Vanaema” Usaldusökonoomika peatükis, kas usaldust saab üldse väljendada majanduskategooriates? Kas see on üldse Ökonoomika?  Arvan, et usaldusökonoomika on meile tohutu ressursi panipaik. Nagu puutumatu kullamaardla. Miks? Usaldades peame me vähem raiskama erinevate eluvaldkondade kaitsetehnikatele. Lihtne, ühendatud anumate seadus. Ressurssi saab kasutada arenguks, mitte paigalseisuks. Niisiis usaldus? Me ju usaldame iga päev oma raha pankade või pensionifondide hoolde. Me ju usaldame raha, kuigi see on vaid tükike paberit, tõsi küll kvaliteetset paberit. Me ju usaldame elektroonilist raha, kuigi selles pole enam isegi käegakatsutavat paberitükki. On jäänud vaid hoomamatu impulss mingis infoväljas, aga me usaldame seda impulssi sama andunult nagu vana head kuldmünti. See on ju usaldusel põhinev süsteem. Ja vastupidi, kui me ei usaldaks raha ja ei usaldaks panku, siis kukuks ju usaldusele rajatud süsteem kokku, sest tänapäevasesse majandusmudelisse ongi sisse planeeritud teatud viitajad ja …. ka teatud õhuvaru. Nii juhtuks ka siis, kui me ei usaldataks kaubandussüsteemi võimekust varustusahelas ja tuhanded ostjad tormaks korraga suhkurt/tikke ostma. Usaldamatus tekitaks ajutise kunstliku defitsiidi ja järgnevas usaldamatuse õhkkonnas ostetaks igaks juhuks ka suitsuvorsti ja muudki krämu. Sellistele olukordadele, mil usaldus on kadunud, järgneb harilikult ülereguleerimine administratiivsete meetmete näol. Ühesõnaga, usaldus on paljude protsesside alus ja toimemehhanism. See on nagu pendeluksest läbiastumine, kui uks liigub sinuga ühes suunas: kerge ja kiire. Usaldamatus on jällegi olukord, mil pendeluks suure kiirusega sulle vastu liigub: võid vastu nina saada, pead lisajõudu kasutama, et ukse liikumissuunda muuta ja aega taiskad ka omajagu.

Riigi roll või troll (skandinaavia müütides esinev inimvaenulik tont)

Dr Riigi roll ühise transpordi ülesehituse abistamiseks on ülisuur. See on: 1.kommertstasandil võistlusliku, kuid mitte turgu tapva regulatsiooni kehtestamine ja

 2. selle järgimine ka Dr Riigi enese poolt.

3. ATL olgu  eelkõige ressursside koordineerimise ja rohujuure tasandi kaasaaitamine ühises transpordis.

4. Eriti tähtis on olustiku loomine, mil doteeritavate liinide operaatoreid kehutatakse dotatsioonivajadust vähendama või üleminekut kommertsalustele.

Ja jällegi, ÜT on mahukaubandus: reisijaid on elad, reisijaid ei ole sured (kui oled ettevõtja). Seepärast on ülisuur Dr Riigi roll tekitada olukord, mitte ainult paberlikke loosungeid, mis sunniks turgu pakkuma selliseid teenuseid, mis võimaldavad ühest küljest ettevõtjaid arendada mugavaid teenuseid ja teisalt, et reisijatel oleks mõistlikum/mugavam/tõhusam kasutada ÜT mitte isiklikku autot. See on samamoodi nagu eelpool tõdesime, looduses suured jõed saavad alguse ojadest ja allikatest nii mahukaubanduslik maakonna ja vallatasandi vedu saab alguse just nendest küladest inimeste „kättesaamisest”. Vaid niimoodi, et neil on näiteks „külaringi kasutades” võimalik mugavamalt reisida ÜT-ga kui oma autoga. Koordineerimise all pean silmas teist mahukaubanduslikku elementi, ehk reisijaid jätkub vedajatele täpselt nii palju kui on nõudlust. Üks näide. Virumaa vallakeskuses käib maakonnaliin, vallabuss, koolibuss, „saekaatribuss” ja siis veel mingi firma buss, ning inimesed sõidavad Rakverre …. autoga. Paradoks: viis vedajat, kuid sõita ei saa. Miks? Maakonnaliiniga saaks, kuid ei saa tagasi, vallabussiga saab vaid valla elanik, koolibussiga ja saekaatribussiga saavad sõita vaid kas koolilapsed või saekaatriinimesed. Tulemus on tulemusetus. Üks vedaja võiks inimesed ära vedada, kuid viie jaoks pole lihtsalt ressurssi – inimesi. Kõik toodavad kahjumit. Vaat seda ma silmas peangi, et siin peab olema mingi koordineeritus. Konkurents on tore mehhanism, kuid see on vaid vahend, mitte eesmärk. Eesmärgi ja vahendi segiajamine lõppeb harilikult fataalselt. Pealegi võimaldaks koordineeritus kasutada paremini ära meie ülidefitsiitset ja kallist ressurssi, ehk bussijuhte. Sellisel juhul ei oleks mõeldav olukord, mil juht läheb kell kuus hommikul kodunt välja ja tuleb õhtul kell üksteist koju, saades kirja vaid poolteist tundi tööaega, sest ülejäänud aja seisis ta vallapiiri umbpeatuses suure kivi juures. See on raiskamine. Dr Riik sul on täita oma roll, ära ole troll

Järgneb …

Targutusi:

C.Clark „Uneskõndijad” Varrak, 2015

Lk 80 „Kriisid tulid ja läksid, ilma et oleksid näiliselt ohustanud süsteemi kui niisugust. Olukord oli alati, nagu teravmeelitse Viini ajakirjanik Karl Kraus, „meeleheitlik, aga mitte tõsine.”

Lk 434 Briti mereminister Winston Churchill sai eelnevast võitlusest mõeldes samuti indu juurde. „Kõik kisub katastroofi ja hävingu poole, „kirjutas ta 28 juunil oma abikaasale. „Olen elevil ja õnnelik.””

Lee Child „Tagaotsitav”  Varrak 2014

Lk 91 „Mu meelest särk on välismaine. Aga aluspesu Ameerika oma. Enamik inimesi kannab kodumaist aluspesu.”

„Kas tõesti?”

„Üldreegel on selline. See on nii kaudses kui otseses tähenduses mugavusküsimus. Ja ühtlasi intiimne küsimus. Välismaise aluspesu selgapanek on tõsine otsus. Midagi reetmise või emigreerumise kanti.” //Ameeriklase filosoofia//

Lk 198 Info varjamisest „Nad tegid vastupidi, „ lausus Sorenson,” Nad ei paisutanud seda aatompommiks, vaid kujundasid sellest hoopis mustaks auguks. Nüüd kustutavad nad selle ajaloost.”

F Forsyth „Šaakali päev”

Lk 28 „Äärmiselt ebameeldiv on endale tunnistada, et olukord selline on, aga ma olen veendunud, et kui me tõsiasjadele näkku ei vaata, jäämegi lolliparadiisi edasi elama.”