Järjejutt Vol 14: Meie Paristajapojad Tarbimise "regull"

Tipud (tiputeritamine ja tipukoormus)

 Tiputeritamine mõistet kasutatakse tühjategemise puhul, jätab innustunud ja tormaka tegevuse mulje, kuid on tulemusetu. Mõiste ise tuleneb pliiatsiteritamisest.  Kui te teritate pliiatsit ja püüate seda „nõelteravaks” ajada, siis jätkate te pidevat teritamist. Krõks. Lõputuks teritamiseks. Krõks. Kogu see tegevus jätab asjastatud mulje, kuid tulemuseks on tulemusetus. Umbes samad lood on meil mõningate majandusarengutega, kui me ei adu nende mõju, me tegutseme palavikuliselt, kuid see ei too edu.

Refrääni koht: Maalilmas on kõik omavahel seotud, edukaks majandamiseks tuleb näha sidusust. Kuidas me ühises transpordis seda sidususust ei hooma, tundub mulle kummaline. Pimesõit. Krõks! Või põmm?

Samal ajal, kui bussivedajad juba aastaid räigetes sisendhindade (sh kütusehinna) tõusu ja uue ÜTS ootuses optimeerivad oma tegevusi, vaagivad igat sent, mis kulutusteks läheb, on suutnud enda kuluprotsessi juhitavana hoida, siis tundub rongivedajatest see konkurentsiolukorra palang külmalt mööda läinud olevat.  ( ATL turg on muutunud „ämmale meeldimise turust” „meeleheiteturuks”). Seda võib tõdeda, kui selle asemel, et ronginduses optimeerida tegevusi, parandada juhtimist, uneletakse uutest luksrongidest. Põhjenduseks tuuakse üpris veider/imelik väide, et praeguste rongide I kl vagunitesse ei jätku kohti. Kas tõesti? Mõningad vaatlused näitavad, et nende täituvus on keskmiselt üpris madal. Teatavasti on põhilised täituvuspäevad reede õhtu ja pühapäev, kõik muu on lahja lurr ja pooltühjade vagunite vedu. Siiani pole mitte keegi maailmas olnud nii rikas, et suudaks ära katta tipukoormuse, ei rongide, elektri, liikluse ega muudel aladel.

Tarbimise reguleerimise mudelid

Tipukoormuse hajutamiseks on olemas tarbimise reguleerimise erinevad hajutuspaketid, kas mittetipuaegadel soodustuste andmine või tipuaegadel kallima hinna kehtestamine. Meie tahame teha „topeltvastupidi”, pakkuda tipuaja mahus  luksuslikku teenust, teenuse hinnast 4-5 korda madalama hinnaga. Uskumatu, kuidas sellise mõttepojukese peale üleüldse tulla saadi.

Hinnasignaalid: tuut-tuut

Selliseid ideis võib tekitada vaid sumbunud hinnasignaal. Muide hinnasignaal muutub lähiajal veelgi hägusemaks mitmel põhjusel. Esiteks tõusevad ilmtingimata riigi kulutused ja oletatavasti ka … vedaja kulutused infrastruktuuri tasud nii enam kui mõne miljoni euroni võrra (arvamusi on erinevaid, kuid kahvli alumine ja ülemine ääre vahe on ca 2X) Teiseks on bussituru omavaheline uuest ÜTS-st lähtuv konkurents ilmselt üle võtmas reisijaid rongilt. Kui rong tahab säilitada mingilgi määral oma sõitjate mahtu, peab see dramaatiliselt vähendama oma piletihindu. Kui bussiturg kujuneb 1 euro turuks, siis rong peab leppima samalaadse piletihinnaga. Midagi pole teha, tegemist on ühendatud anumatega.

Mahukaubandus

Ühistransport on teatavasti mahukaubandus. Mahtu on - elad, mahtu pole - sured ( kui oled ettevõtja). Soome näitel võib öelda, et konkurentsi avanemine mullu ja „punaste” tulek on tugevalt raputanud ka Soome raudteeturgu. Kui Helsingi -Turu vahel oli rong sunnitud tänu konkurentsile alandama piletihinda 5 EUR, siis Kuopio liin naudib VR veel ligi 15x kallimat piletit. Kuigi tuleb tunnistada, Turu liin on läbi aegade olnud konkurentsitihe. Helsingi-Seinajoe liinil viis „punabusside” konkurentsisurve hinnad 40-45-50 EUR-lt  20 EUR-le. Raudtee on viimase aasta jooksul väidetavalt kaotanud ca miljon reisijat. Samas lehelugudest nähtub, et Soome kavatseb vähendada ühistranspordi dotatsiooni ca 15%. Muide niipalju, kui mina olen teadjainimestega konsulteerinud, siis Soomes kaugreisirongide opereerimist ei doteerita. Seega  hinnasurve ka meie ÜT sektoris viib paratamatult: kas reisijate vähenemisele rongides või rongipileti hinnad alla või mõlemad.  Seega peaks meie raudteevedaja  tegelema oma kulude,  logistika ja juhtimise optimeerimisega, mitte kulude kasvatamisega. See on tiputeritamine, mitte konkurents. Oludes kus kõik turuosalised konkurentsisurvest lähtudes viilutavad oma kulusid ja hindasid alanemise suunas on rongivedajate kulude kasvatamine meie ühise raha arvel lihtsalt ajastu vaimule kohatu.

Kui Dr Riik nõuan kõigilt ettevõtjatelt teenust karmis konkurentsiolukorras, siis peaks ta ka ise selle turu reeglitest kinni pidama. Põhimõtteliselt! Muidu on olukord nagu Vanaema Marie jutus, mil talutütar ütles teenijapiigale köögipõranda koristamise asjus, et : „Mina võin, aga sina pead!”.

Seega pole meil mitte mingit mõtet püüda praegu hakata täitma rongide administratiivset mitteturgu lisarongidega (meie ühise raha arvel), päristurg reguleerib selle nende eest ära. Oleks aeg lõpetada tiputeritamine ja tipukoormusele lähendea tänapäevaselt. Krõks! Krõks! Krõks!

Järgneb …

Targutusi:

C.Clark „Uneskõndijad” Varrak, 2015

Lk 170 „ Caboni kõrget enesehinnangut toetas ka usk – mida jagasid paljud staažikamad suursaadikud - , et ta mitte lihtsalt ei esinda Prantsusmaad, vaid kehastab seda.”

Lk 166 „Sazonov oli suhteliselt noor diplomaat, ta polnud töötanud välisministeeriumis kuigi kõrgetel kohtadel ja tal polnud sidemeid ei aristokraatia ega keisrikojaga. Tal oli vähe kogemusi, kuidas Peterburis poliitikat tehakse, ja peaaegu mitte mingit mõjuvõimu valitsuse ringkondades. Tema peamiseks ametissemääramise soodustavad tegurid olid, nagu märkisid kõrvalseisjad, „keskpärasus ja sõnakuulelikkus” ning samuti see, et tema abikaasa oli Stolõpini naiseõde.”

V. Suvorov Murdumine” Tänapäev 2015

Lk 177 „Tark inimene ei saa olla mühakas – lihtsalt sellepärast, et tark, olgugi et kurjategija, saab aru: matslusega teeb ta kahju eelkõige iseendale. Sel reeglil ei ole erandeid: kui mühakas – on ka loll.”

Lk 238 „Eelkõige, Nõukogude Liidus ei nimetatud asju, tõsiseid seda enam, oma nimega. Lennunduses ja kosmonautikas ei olnud meil iialgi katastroofe. Olid mittekoosseisulised situatsioonid. Meil ei olnud sõjaväelaste ja tsiviilelanikkonna radioaktiivset  kiiritust. Meil oli suitsuga töötlemine.”

I Gentles „Cromwell” Kunst 2014

Lk 240 „Lamberti põhiseaduse pealkirjaks oli „Valitsemise vahend” (Instrument of Government) ning selle kehtivusaeg (1654-1658) oli esimene ja viimane ajaperiood, mil Inglismaa elas kirjapandus konstitutsiooni järgi”