Järjejutt Vol 12: Meie Paristajapojad Lapik maailm

Lapiku maailma sündroom

Enne veel, kui hakkame mõtisklema selle üle, kuidas luua Helge Eestit, peame mõned põhimõtted läbi arutama, et pärast kõhklusi ei tekkiks.

Nüüd räägime rohelisest ilmavaatest. Just, just ilmavaatest, mitte poliitilisest silmavaatest. Mulle roheline ilmavaade meeldib, ise kogun jäätmeid lähtudes nende edasisest kasutusvõimalusest, annan kasutatud asjad (ja ebaõnnestunud ostud) edasi, püüan kasutada ressursse just niipalju kui vaja ja mida annab uuesti kasutada seda ka kasutan. Mul oli üks lauajupp, mille korjasin kunagi ülesse lammutatud maja juurest ( maja ise oli ehitatud millalgi 1900 +). Sel ajal, kui tänapäevased lauad olid nn ühekordse kasutusega ja kui vihma said siis ka kõdunesid, siis see lauajupp teenis mind ehitustel tubli paarkümmend aastat erinevates abifunktsioonides. Teisalt kogesin ka ehitusmehi, kellel polnud mingit südametunnistuse piina saagida 6 m laua otsast 0.6 m jupp, selle asemel, et võtta see jupike mõne juba saetud laua otsast. Tulemus oli see, et majaümbrus oli kokkuvõtteks täis erineva pikkusega lauajupihunnikuid. Puhtalt raisatud loodusressurss, mis kõlbas veel vaid saunapuuks. Kahju. Seega, kui me räägime rohelisest, siis millisest rohelisest me räägime: leherohelisest, mürkrohelisest, hallitusrohelisest … Roheline pole vaid roheline, see on tohutu valikute palett, mille muudab ikka mitmekesisemaks tehnoloogia areng. Veel mõnikümmend aastat tagasi  ei kujutanud me ette, et prügi võib olla hinnatud energeetiline ressurss ja ehitasime üha uusi ja uusi monopoolsetes õigustes prügilaid, tänapäeval … Mnjah, ajale ja rohelisuse võimalustele ei tohi jalgu jääda.

Müüdid ja tegelikkus

Mõned asjad maailmas muutuvad märkamatult. Meie maailmapilt aga jääb vahel eilsesse kuvandisse kinni.  Milline on meie maailmapilt näiteks ühistranspordist praegu? Me kõik mäletame mantraks muutunud väidest, et rong on keskkonnasäästlikum, kui maanteetransport. Kuid kas see vastab tõele ka tänapäeval?

 Kunagi uskusid inimesed kaljukindlalt seda, et maailm on lapik, üle selle ääre võib alla kukkuda ja see seisab kolme elevandi turjal. Tänaste teadmiste juures on meil teadmine et maakera on ümmargune.  Samuti nagu maailm ei ole lapik, ei pruugi enam olla rong kõige keskkonnasäästlikum transpordivahend. Ma saan aru, et see jutt on sama uskumatu, kui keskaja inimesele seletada maakera ümarust, kuid püüame siiski.

1.    Loodusressursside mõttetust kasutamisest

Vaatame natukene probleemi lähemalt. Keskkonnasäästlikkus või mittesäästlikkus algab juba ÜT planeerimisest. Rong on teatud tingimustel väga kasulik ja kindlasti ÜT lahutamatu osa. Rong on mõeldud läbima pikki vahemaid suure arvu reisijatega. Sellisel juhul võib asi olla nii kasumlik, kui ka keskkonnasäästlik. Kuid kui rong ei ole täis, siis tekkib kohe raiskava üledoosi efekt. Kui te kujutate näiteks ette rongi, mille kolmest-neljast  vagunist on täidetud vaid üks-kaks, siis terendub silme ees mahukas ressursside ebaratsionaalne kasutamine. Mõelge vaid, kui palju on kaevandatud maastikku rikkudes maaki, seda taevasse lendavate suitsupilvede saatel sulatatud metalliks, pumbatud, utetud, sulatatud naftat plasti, segatud värve, sulatatud klaasi jne. Puhas mürk. Kõik see tegevus on äärmiselt energiamahukas ja üldse mitte keskkonnasõbralik (ärgem unustagem ka kõigi nende lülide vahel toimuvat transporti, mis samuti on saaste allikas). Kui rongid pole pilgeni täis on tegemist keskkonna kahjustamisega, kuna loodusest on võetud ressurss, mis oleks seal rahulikult edasi võinud olla, või kasutatud mõistlikumalt. Loodusressurss, mis on aheldatud mõttetult, mittetõhusalt, on oma olemuselt raisatud ressurss. Saaste. Keskkonnakahju. Kui vedada tühje vaguneid mööda raudteed on see topelt raisatud ressurss (asjatult kasutatud kütus, raisatud slotid, tühja läinud ühine raha). Arvestades, et reisijatevedu rongidega on täituvus ca 50% ja bussidel 60-70%, siis on busside ressursikasutus tunduvalt painduvam ja parem. Seega reisijatevedu raudteel, selle mahud, vajab väga põhjalikku planeerimist. Lisaressursi tühisõidutamine on vaid lisakoormus keskkonnale ja eelarvele. Kahjumi kasvatamine meile kõigile

2.    Mootorite arengust

Üldlevinud vananenud käsitlus on, et rongide tööst tekib vähem heited, kui bussidel. See on jällegi üks lapiku maailma pildi reinkarnatsioon. Tõsiasi on see, et tänapäeva bussimootorid on hoopis keskkonnasäästlikumad,  kui alles paarkümmend aastat tagasi ja säästlikum kui tänapäeva rong. Sellest aastast on lubatud uutel bussidel kasutada vaid EURO 6 mootorit. Tegelikult on keskkonna mõistes olulised kolm parameetrit: NOx emissioon,  CO emissioon ja kütuse kulu 1 kohtkilomeetri läbimiseks. Need näitajat kinnitavad selgelt kahe parameetri (CO ja NOx) kaudu, et rong on arvestatavalt saastavam, ehk buss ON rohelisem, kui rong. Tegelikult, ka endise lapiku maailma inimesena, tuli mulle üllatuseks, kuivõrd kitsendavad  olid lubatud emissiooni nõuded maanteetranspordile võrreldes mittemaanteetranspordi nõuetega.

3.    Kütusekulust

Teeme järgmise rehkenduse: Diiselrongidega läbiti 2014. aastal ca 2,7 miljonit rongkilomeetrit. Selleks kulutati ca 3,56 miljonit liitrit kütust. Seega 100 km kohta tarbis rong keskmiselt 132 liitrit kütust. Diiselrongidega pakuti teenust kokku ca 500 miljoni kohtkilomeetri ulatuses. Keskmine rong mahutas 185 istekohta. Võrdluseks, tänapäevases heas kaugliinibussis on ca 56 istekohta ning kütusekulu 100 km kohta on ca 26 liitrit.

 Võtame  võrdlusdistantsiks ümardatult 190km. Valdkonnaasjatundjate arvestuste kohaselt kulutab rong selle vahemaa läbimiseks ca 250 liitrit kütust ning buss 50 liitrit. Ühe istekoha liigutamiseks sel reisil kulutab buss seega 0,9 liitrit kütust, rong aga 1,35 liitrit kütust.

Seega saastab rong keskkonda enam kui 50% võrra rohkem tingimusel, et rongi mootori keskkonnanõuded on samakõrged kui bussi mootoril. Nagu eespool tõdesime tegelikkuses see aga nii ei ole. Rongi mootori keskkonnanõuded on madalamad ning buss on keskkonnasäästlikum. Võttes veel arvesse, et rongid (koos samade mootoritega) on valitud 25-30 aastaks ning busse vahetatakse iga 5 aasta järel, siis vahe busside kasvava keskkonnasäästlikkuse ja rongide eilse tehnoloogia vahel üha kasvab.

Kokkuvõtteks: busside saaste emissioonid on madalamad, kütusekulu  1 reisija kohta madalam, täituvus ehk ressursikasutus madalam, kui rongil = buss on rohelisem

Bussindusega on nagu virga koristajaga, keegi ei märka teda, temaga harjutakse, kuni temast ilma jäädakse. Alles siis kui silmini prügis ollakse, küsitakse … kas me sellist keskkonda tahtsimegi. Kui me kõik eeltoodud keskkonnategurid kokku võtame, siis on selge, et buss on tunduvalt rohelisem ja keskkonnasäästlikum, kui rong. Keskkonnasäästlikkusele lisab plusspunkte ka see, et bussindus on paindlikum, nii ajas kui ruumis, mis annab sellele edumaa tõhusalt kätketud loodusressursside kasutamisel. Oleks ükskord aeg lõpetada värisemine lapiku maailma ääre hirmus ja harjuda ümmarguse maailmaga.

NB! Maailm on ümmargune.

Järgneb …

Targutusi:

R.Reagan „Ühe ameeriklase elu” Tänapäev 2012

Lk 55 „FDR ütles, et riiklikud otsetoetused „hävitavad inimvaimu” ja tal oli õigus. Arvan, et kogu oma tarkusele vaatamata ei suutnud FDR mõista, et kui annad bürokraatiale eluõiguse, siis hakkab ta oma elu elama. Pärast bürokraatliku institutsiooni loomist on teda peaaegu võimatu sulgeda.”

Lk 57 „Mul polnud tollal piisavalt teadmisi, et mõista seda, mida hiljem teada sain: bürokraatia esimene seadus on kaitsta bürokraatiat.”

Must kolmnurk Juri Klarov Tallinn „eesti Raamat” 1986

Lk 37 uurija Rõtsalov „Jah kahjuks olime hooletud,” möönis Rõtsalov, „Kahetsusväärne tõsiasi. Oleksime tookord pihta hakanud, poleks me praegu nii täbaras olukorras. Võimalus kukkus meile lausa sülle …”

Parteijuht lahkub surma läbi Bo Balderson  Eesti Raamat Tallinn 1995

Lk 81 „Ja pea meeles, kunagi ei tohi anda konkreetseid lubadusi. Ja ära väljenda mingeid kindlaid vaateid segastes küsimustes. Püsi parteiprogrammi keskjoonel, kui sa suudad mingit keskjoont tuvastada. Ja mingit programmi. … Ja pea meeles, käitu rahvalikult, patsuta neile õlale ja nii edasi. Natuke nalja ja naeru jätavad sinust meeldiva inimese mulje, tee nägu nagu oleks sul hea meel inimestega kokku saada. Naerata. Naerata, kurat võtaks.”

Hasso von Manteuffel „Tankilahingud Teises maailmasõjas. Mälestused” Olion 2011

Lk 86 „… ei olnud Tuneesiasse saabunud ühtegi varustuslaeva. See viis asja niikaugele, et sõjaväel tuli väheväärtuslikkust veinist alkoholi destileerida, et sõidukitele kütust saada.”