Järjejutt Vol 10: Meie Paristajapojad Tasakaalupunkt

Mõeldes tulevikust vol1 Tehnika/tehnoloogia

Tehes oma tänaseid toimetusi, ei mõtle me tihti homsetele /tehnilis-tehnoloogilistele/ arengutele ja nende mõjust inimese käitumisele. Kui mõelda kümmekond aastat ettepoole, automaat ja robotautodest, bussidest, siis … muutub meie tänane maailm täielikult. Tarbijakäitumine muutub totaalselt. Mõelge vaid ajale paarkümmend aastat tagasi telekommunikatsioonis. Enne olid lauatelefonid (kellel vedanud oli),  telefoni keskjaamad, kuhu mindi kaugekõnesid tegema. Tänapäeval tundub see uskumatu, noorem rahvas arvab, et siis polnudki võimalik elada. Tänapäeva moto võiks olla: kui helistad - järelikult elad. Isegi helistamine on juba minevikulugu, varsti … Täna läheme kas magamistoast või kemmergust maailmaavarustesse ja kui räägitakse kommutaatoritädist, siis … ei saa enam keegi aru, millest jutt käib. Maailm meie ümber muutub metsiku kiirusega igas eluvaldkonnas.  Hispaania uued põlluviljad on päikesepatareide põllud, Hiina töötab välja värvi millega (õlg)katuseid värvides muudetakse see „elektritootmiskatuseks”, Deep Space planeerib kaevandustegevust alustada  … asteroidimaardlates. Usun, et samade murrangute lävel on transport sh. ÜT.

Soomlased, velled, unelevad juba järgmisel aastakümnel lahendada tänase raske koormana ühiskonda painava hajaasustuse automaatautode autopanga kaudu. Vahva mõte. Autopangad ja muud mutukad muudavad tõesti elu. Kuidas …? Mina ei tea, kuid muudab kindlasti. Osaliselt automaatjuhtimisega autod tulevad kasutusse 2020  ja robotautod 2025 järel. Rootsi autotootja Volvo arendab praegu tootmisküpseks lahendust, mis võimaldab juhil saata oma auto iseseisvalt parkimiskohta otsima.

Tehnika areng muudab olukorda ja võimalusi ka ÜT-s. Näiteks enne olid vanad ja noored need, kes ei saanud individuaaltransporti kasutada, pidid kasutama ÜT-i. Kas ka robotautode ajastul? Miks? Tänapäeval sõidetakse teatrisse bussiga, kuna autot pole kuskile parkida, kas ka siis kui on olemas parkimisotsinguga auto? Mnjah.

Mõeldes tulevikust vol2 Statistiline tõsiasi

- Statistikaameti prognoosi kohaselt väheneb  Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul  125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest

- 2040. aastaks rahvastiku soo-vanuskoosseis muutub.  Rahvastik vananeb tunduvalt. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (18,0%) 2040. aastaks 27,6%-ni.

-Laste (alla 15-aastaste) osatähtsus väheneb 15,5%-lt 13,6%-ni.

- Kokku tõuseb ülalpeetavate määr (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus tööealistega võrreldes 50,9%-lt 70,2%-le

-Praegu on iga ülalpeetava kohta kaks tööealist, siis 2040. aastal on kahe ülalpeetava kohta kolm tööealist.

- 327 Eesti külas elab kolm või vähem isikut ning 102 külas pole püsielanikke üldse.

Arvud arengus („Megamuutus 2050”):

        -2050 aastaks elab maailmas üle ÜHEKSA MILJARDI inimese ja see arv kasvab

-Aastaks 2100 on Nigeeria ja Tansaania  maailma rahvaarvult kolmandal ja viiendal kohal.

 -2050 aastaks on Aafrika Euroopast pea kolm korda suurem.

 -„Aastal 2050 pole maailmas rahvastik üksnes suurem, vaid ka märkimisväärselt vanem: 65 eluaastast vanem segment kasvab üle kahe korra

- 2050 aastaks on linnaelanike osakaal ligi 70%, linnades elab umbes 6,5 miljardit inimest.”

Mull

     -Sündivuse langus tekitab põlvkondliku mulli

-Esialgu „mullipõlvkonna” lapsepõlves, peavad riigid kõvasti investeerima haridusse ja lastele vajalikesse ressurssidesse. Tavaliselt on see riigi elus suurte perekondade ajajärk: ringi sebib palju lapsi. Ent vanavanemaid on vähe.

- Põlvkonna  sirgudes, asub see tööle ning umbes 40 aasta jooksul (töövõimeline iga)  naudib riik „demograafilisi dividende”.

      -Seejärel muutub kuldne põlvkond hõbedaseks ning läheb pensionile. Korraga saab dividendidest võlg. Vanu inimesi, kes vajavad neile järgneva väiksemaarvulise põlvkonna tuge, on ebaproportsionaalselt palju.

Vanade šokk

- Pole kahtlust, et ilma valitsuse sekkumiseta põhjustab demograafiline muutus riigi rahanduse kaose.

-Reitinguagentuur Standard & Poor`s (S&P) tehtud prognoosid  arenenud riikide kohta näitavad, kuidas vananemisest tingitud surve eelarveile alates 2020 aastast tugevneb.

- 2010-2050 kasvab vanadusega seotud avalike kulutuste määr keskmises arenenud riigis umbes 10% võrra SKP-st. Nagu ka Ameerikas, mängivad pensionifondid teist viiulit, panustades neist kümnest protsendist kolm. Tervishoid on kõige suurem probleem, mis moodustab poole kogu kasvust. Sellele lisab pikaajaline hooldus veel 1,3%.

         -Eeldades, et maksud jäävad samale tasemele, muutuvad suured defitsiidid püsivaks ja valitsuse netovõlg paisub 65% tasemelt SKP-st 2010 aastal 329%-ni aastal 2050, millega suurem osa riigivõlakirju langeb rämpsvõlakirja tasemele

-Kasvavate kulude ja aeglasemalt kasvavate tulude vahel tekkinud lõhe tekitab ohu, et riik hakkab hülgama mõningaid oma põhifunktsioone, nagu näiteks julgeolek, kuna tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ampsavad pirukast üha suurema tüki. (…)

-London Scool of Economicsi avalike tulude spetsialist Tony Travers: „NHS //riiklikud tervishoiuteenused// sõi ära kaitse-eelarve ja võtab nüüd ette suure osa ülejäänud eelarvest.”

-Äärmuslikul juhul varisevad liiga ahned riigid kokku: oma fiskaalvõimekust üle hinnates õõnestavad nad seda. Sedamööda, kuidas maksumaksjatele langev koorem muutub üha raskemaks, nõrgeneb ettevõtlus, erakapital lahkub, välismaine usaldus kaob ja riik põrub koos majandusega.”

Kes maksab tulevikus

-Niisiis on meil siinkohal tegemist väga tõsise süsteemi piirajaga. Riik ei jõua kõiki oma kohustusi enam täita. Milliseid kohustusi? Kaitsekohustusi? Sisejulgeolek? Haridus, kui tuleviku looja? Tervisekindlustuskohustusi?

Tasakaalupunkt.

Me peame neid kaht piirajat teades arvestama, kus asub meie võimaluste ja vajaduste tasakaal ÜT ja kaitsekulude vahel, kus asub tasakaal ÜT ja hoolduskulude vahel. Kus asub tasakaal ÜT ja õpetajate palk. Vähenevate ressursside puhul saame me iga päev kaaluma seda tasakaalupunkti

Järgneb …

Targutusi:

Ristisõjad kuiseiklus. Pühakud, patused ja narrid” Kurt Frischler Olion 2007 Tallinn.

Lk 172 „Keisri heldekäelisus, kes oli kogu aeg puistanud enda ümber kingitusi, pistiseid ja autasusid, osutus nüüd postuumselt finantskatastroofi põhjuseks: Riigikassa oli tühi, selle tähtsamad sissetulekuallikad – maksud, tollid ja monopolimaksed – olid panditud aastateks ette Genova, Veneetsia ja Pisa pankuritele. Suur riik ei kosunud enam. Mõne napi aastaga langes ta suurriigi uhkest kõrgusest mängukanni tasemele uute jõudude käes.” Jutt käib Bütsansi keisrist Manuel I kes suri 1179 aastal

Saatuslikud valikud Ian Kershaw kirjastus Varrak 2011

Lk 329 „ … pöörati ümber traditsiooniline rõhuasetus süvakaitse kiirelt üleminekult pealetungiks ja hakati rääkima rünnakust kui kaitsetegevuse liigist.”

Tass on volitatud teatama Tallinn „Eesti Raamat” 1981

J Semjonov

Lk 54 „Hemingway on meil tõepoolest ära unustatud. Teine asi kui ta oleks eelmisel sajandil sündinud, aga ta on ju meie kaasaegne. Me olema teda näinud, temaga koos viina võtnud, ja eided on meile rääkinud, kui nõrguke ta oli, ja lapsed on talle peavalu valmistanud, ja naised on intervjuudes rääkinud kui ablas ta oli … Kahekümnenda sajandi klassikuid pole olemas ega saagi olla , kuna massimeediavahendid on oma õigustesse asunud. Tolstoi päevil olid kuulujutud, oli suusõnaline klatš, praegu on see kõik aga vormistatud ajaleheveergudel silmatorkavate pealkirjadega, katsu siis autoriteeti luua, proovi mitte uskuda kogu seda sõnnikut, mida me ära trükime … Siis veel telefon … Suhtlemine inimeste vahel on näotuseni lihtsustunud. Kas oli võimalik varem Jasnaja Polinasse helistada ja intervjuud saada – võta näpust. Tuli enne luba paluda, siis kohale sõita … See aga kohustas juba millekski, tõmbas mingisuguse joone tema ja meie vahele … Nüüd aga muudkui helista: „Krahv, kommenteerige „Sõda ja rahu” …”