Vulkaani vägi Vol2 : +1% hapnikuballooni kolmas sõrm

Mida me ei näe?

No nii, me juba teame, et me tahame hästi elada, et ÜT on mahukaubandus, et ühiskond vananeb/väheneb, et peame toimima ühiskonnale võimalikult tõhusamal moel. Hm? Toredad teadmised, toredad mõtted, mida maalida. Kuidas seda lõuendile maalida? Lõuend on ju suur, millest alustada? Kui me tahaksime oma unistust ette kujutada näiteks inimesena, siis kujutaksin transporti ette kui vereringet. Võtke lahti vereringe kaart ...

 Võtsite?

Ja nüüd võtke lahti maanteede kaart.
Võrrelge neid

 Võrdlesite? Kas pole sarnased? Nii ongi, ka transpordisüsteem koosneb peamagistraalidest-arteritest, maanteedest-soontest ja külavaheteedest-kapillaaridest. Täpselt sama nagu meie meie vereringe.

 

Soonkondade funktsionaalsusest

 

Transpordisüsteem on nagu elava organismiga, kui arterid ei suuda kapillaaridele piisavalt hapnikku transportida siis need kärbuvad ja kui kapillaarid ei suuda tagasitransporti korraldada on oodata tõsiseid probleeme organismile kui tervikule. Kuid kui me teeme niimoodi, et eraldame arterid vaid  ühele inimesele, no teeme kohe eriti uhkelt, eraldame talle lausa kahed arterid ja teisele inimesele ütleme, et sa katsu vaid kapillaaridega hakkama saada. Mis te arvate, mis siis juhtub? No juhtub midagi fataalset. Ah ei saa, kipud ära kõngema? Mis teha? Eluke ongi selline. Ebaõiglane. Ehhee, ega eriti õiglaset artereid saanud arterinimene ka ellu ei jää. Nii, et kunstlik eraldamine on kahjulik nii neile kellelt eraldatakse, kui ka neile kellele eraldatakse.

Sama kehtib ka transpordis, liiklus peamagistraalidel on kui arterid, kui neil toimub mingi muudatus kasumi languse poole (konkurentsi tihenemine, administratiivsed turutõkked või mingi turuosalise ülemäärane doteerimine), siis muutuvad ka külavaheteed ehk kapillaarid verevaeseks ja nendel bussivedu tuleb sulgeda. See on loomulik protsess, iga organism kaitseb ennast, lülitades järjest välja kõrvalfunktsioone, et põhikonstruktsiooni elus hoida. Muidugi, kui niisugune asi juhtub ja mingi funktsioon kuhtub, siis piisava ressursi ja meditsiiniteadmiste juures on võimalik kasutada tehisvahendeid, tehiskeskkonda ja teisi tehisvidinaid, mida majanduses nimetatakse dotatsiooniks. See on nagu hapnikuballooniga ringi liikuv inimene. Kuid võib-olla oleksime hapnikuballoonist pääsenud, kui poleks sellel inimesel enne administratiivselt artereid kinni sooninud ja teda koomasse viinud? Võib-olla oleksime selle inimese päästnud balloonist, kui oleksime teda õigel ajal ergutanud, treeninud ja aidanud, mitte tema raskusi nõrkuseks ja saamatuseks pidanud? Oleks vast ilma administratiivse vahelesegamiseta oma viljakat tööelu elada? Mnjah, mina olen just sellisel arvamusel, transport ja ÜT on elav organism, milles kõik on omavahel seotud ning ühe komponendi muutmine võib hukatuslikuks osutuda kogu süsteemile. Miks me seda, mis meditsiinis on elementaarne ei kasuta majanduselu arendamiseks jääb mulle sügavalt mõistatuslikuks. Kui inimest me vaatame tervikuna, siis me ei vaata ÜT, kui süsteemi tervikuna vaid kui pead, kolmandat sõrme, kaheksandat hammast ja 10 005 juuksekarva.  See ei ole ei süsteem ega inimene, samuti nagu ühistranspordi erinevad osised ei ole ÜT süsteem vaid erinevad sobimatud tükid. Rümbad noh! Meil aga on tarvis hea energiaallikaga terviklikku süsteemi. Taastootvat süsteemi. Nojah, ega inimenegi muud ei ole kui molekulaarsüsteem. Väga eriline molekulaarsüsteem, kuid ikkagi molekulaarsüsteem. Just süsteemusus teeb meist selle, kes me oleme.

 

Mängud mahtudega

Kui me lähtume sellest, et ÜT on mahukaubandus, siis mida meil edukaks majandamiseks vaja on? Õige, meil on vaja mahtu. Geniaalne, eks ole? Mida rohkem inimesi ÜT-ga sõidab, seda odavam teenus on. Kus kohast saada lisamahtu? Õigemini peaks küsima, kui palju seda hõlvamata ressurssi on? Soomes on näiteks olukord selline, et 85% elanikkonnast kasutab sõitmiseks autot. Tundub ju uskumatu? Seda riigis, kus on pikaajalised raudteeveo kogemused, arenenud bussiliiklus ja pikaajaline propaganda ÜT kasulikkusest.

ÜT osakaal Soomes ( 2009 a.): Autode osakaal 85,4% , rong 5,1%, buss 5.9% Alates 2001, oli autode osakaal suurenenud ca 1%

Kuidas siis meil lood hõlvatusega on? TAK märgib, et liikumisviiside jaotus tööl käimisel (2011. a.)  oli: 53% autoga, 24% ÜT-ga, 20% jalgsi ja 3% rattaga. Kusjuures ÜT-ga tööl käiate arv langes 2007 aastal 27%-lt 2012 aastal 22,8%-le. Mingil imelikul põhjusel näeb arengukava ette, et jalgsi ja rattaga tööl käiate osakaal peaks 2020 aastaks „kasvama” 25%-ni. (algtase 21%) Huvitav eesmärk, kas siis võiks selle kava, mida nimetatakse Transpordi arengukavaks, ümber nimetada hoopis jalakäimise või kondiauru kavaks?  Ei tea. Ühistranspordi osa tahetakse nimelt tõsta ka 25%-le. Siinkohal pööran ma tähelepanu ühele statistilisele nüansile, nimelt oli eelmisel arenguperioodil pandud eesmärgiks, et saavutada 30% ühistranspordi kasutamise osakaal, kuid mitte ainult tööl käimiseks vaid üldiselt. Mnjah, kui muudad arvestuse aluseid, siis ei ole enam arvestused võrreldavad. Kaval!

Vaheriigi vahelugu

Vaheriigi ajal tehti sama nipp kohupiima ülendamisega kodujuustuks ja selle nihutamisega juustude kategooriasse. Kas te kujutate ette millise mühinaga kasvas statistiline juustutoodang? Muidugi kordades, kuid juustu töötavale rahvale ikkagi ei jätkunud. Ja ei saanudki jätkuda, kuna juustutootmine, selle pärisjuustu tootmine ei suurenenud vaid osa endist kohupiima, mille endine põlastusväärne nimi oli teraline kohupiim sai välismaa külastamise järel õilsa nime kodujuust.

Kasutamata ressursi meelitamine

Millist eesmärki ajab taga TAK-i arvestusaluse muutus ei oska isegi aimata, sest meie ülesandeks (ÜTS, VR) ei ole mitte ainult tööl käivate inimeste ümbermeelitamine ÜT-i vaid kõigi sinna meelitamine. Jätsime nagu plirtsti pool rahvastikust statistilise arvutuse koma taha. Aga asjata. No nii või teisiti, kui me võrdleme  Soome ÜT osakaalu, mis on 15% ja meie osakaalu mis ei jõudnud 30%-ni siis nii või teisiti on meil ÜT jaoks „kasutamata ressurssi” universaal-nahaalse metoodika järgi ca 80% (isegi kui me kondiauru maha arvutame, siis ca 50-60%). Appi, kas te kujutate ette milline kasutamata ressursi ladestus ja meie teeme mingeid plaane, arenguplaane (sic!) selleks, et  tõsta ÜT osakaalu perioodi jooksul 1% võrra. See 1% tõuseb reisijate arv nii või teisiti (kui kasvatame mahtu läbi kommertsliikluse), ilma arengukavatagi, kuid on hea teada, et on niipalju hõlvamata ressurssi ja seejuures veel mitte märgatud ala. See annab julgust, et õige suunamise korral on võimalik ÜT mahtu tõsta … eee … metsikult.

Rahvastiku trendid ja reisimine.

Soomlased on välja arvestanud, et rahvastik keskendub jätkuvalt teatud kasvukeskustesse.  Kasvukeskus on positiivne termin võrreldes meil kasutatavate toimepiirkondade või tõmbekeskustega. Pange tähele, tegemist oleks justkui sama asjaga, kuid termini erinevusega, kuid kõlab hoopis uhkemalt – kasvukeskus. See tähendab, et kasvame, mitte ei vähene, selline mõnus soe tunne. Kuid toimepiirkond ja tõmbekeskus on ehtne „bürokraatiline” väljamõeldis, mida nad sel toimetavad või kes keda tõmbab, mine sa võta kinni.

Samas kasvukeskus on omamoodi siiruviiruline sibul, sest kasvukeskuste sees rahvastik hajub lähivaldadesse.

Kasvulava mahamagamine

Seega ühelt poolt keskendumine ja samal ajal hajumine, mida võiks see öelda ÜT korraldajatele? Mitte midagi? Tavaline praktika meil on küll selline, kui asum on juba 3-5 aastat toiminud, siis vaid saab sinna mingi liinikene „orgunnitud”, kuid … Kuid selle ajaga on asumi elanikkond nn sisse elanud, harjunud autodega asju ajama ja olemegi klientidest ilma. Pole osanud õigel ajal klienti ette kasvatada, oleme kaotanud potentsiaalse kliendi ja potentsiaalse mahu. Miinus meile kirja. Ma mõtlen administratiivvõimudele. Vaat siin oleks just see koht kuhu oleks võimalik olnud  panustada ühist raha, mille oleks pärast saanud kasvanud klientuuri, mahtude ja loodushoiuga protsentidega tagasi kasseerida.

Vanade vägi

Peame mõtlema ka vanusekategooriate hoogsale muutusele. Näiteks on põhjanaabrid mures sellise asja pärast, et, üha enam reisijaid saavad õiguse nn seenior-allahindlusele seoses rahvastiku vananemisega. Mnjah, ka sellega tuleb arvestada, klientide võimete ja vajaduste muutusega nimelt. Vananemisel on kaks mõjurit, esiteks kasvab kiirest 65-75 aastaste rühm. Küsite, mis siis sellest? NB! Rahvastiku vananemine lisab nende sõltuvust ühistranspordist. „Vähevanad” on eriti magus sihtgrupp, nimelt 55-65 aastaste rühm kasutab palju raha kodumaareisidele. Puhas kasv ja raha. Edasi: Lisandub ka 65-74 aastaste raha kasutamine reisimiseks. Sinnamaani on kõik korras, kuid ükski hea asi ei saa kesta igavesti, üle 75 aastastel  võib tervis osutuda reisimist takistavaks asjaoluks. Nii või teisiti on suur grupp kliente kellest võiks saada mahu kasvatajad veidi vähe haaratud.

Seega ressurssi justkui on, isegi väga palju. Küsimus on vaid selles, miks me neid ei taha? Või tahame? Kaheksa aastase perioodi jooksul +1%? Veider! Vaatame, mida me erinevalt administratiivvõimudest võiksime teha teistmoodi. No näiteks kasvatada ÜT kasutajate arvu … 20%? Utoopia? Mnjah, kõik on võimalik, millalgi tuldi esimesele Tallinna laulupeole ka kaks nädalat, täna … nagu sutsti, üks jalg siin, teine seal ja oledki kohal. Vaat niiviisi. Miski pole võimatu.

Järgneb:

Targutusi:

M. Lissack´i ja J. Roos`i  „Uus mõtteviis”  Fontes 2001

Lk 35 „Kasutage lihtsaid juhtprintsiipe. Elu on ilma komplikatsioone lisamatagi küllalt kompleksne. Toimivad juhtprintsiibid joonduvad ümber põhiväärtuste. /…/ Kui teie töötajad vajavad tegevusjuhise ja missiooniga tutvumiseks vaga nädalat, on teil tegu probleemiga. Kui nad saavad selle asemel korrata lihtsat mantrat, mille näiteks on Herb Kelleheri (Southwest Airlines) „Me oleme üks pere”, on ka tulemused vastavad”

J. Ring „Tormijooks Kotkapesale” „Imeline ajalugu” 2015.

Lk 68 „Ta lähtus Friedrich Suure ütlusest: „Kes kaitseb kõike, ei kaitse midagi””

Lk 94 „ Viimaks hakati normeerima ka tõde, mis tuntud ütluse järgi on sõja esimene ohver.”

A.   S.  Morgan „Benjamin Franklin” Kunst 2004

Lk 270 „Ta meenutas oma kaaslastele, et iga valitsuse edu sõltub „üleüldisest usust selle valitsuse headusesse ning valitsuse liikmete tarkusesse ja aususesse.”

Lk 264 „Tema karjäär Ameerika ametliku kerjusena Prantsusmaal oli andnud talle liigagi selge pildi asjadest, mis olid Ameerikas valesti, (…)”