Filosoofia
on tore asi ja konkurents on tore asi. Eriti tore on konkurentsifilosoofia,
kuid … kõik lähtub eelkõige looduslikust valikust ja kohanemisvõimest.. Konkurentsi vormid olenevad oludest ( mitte onudest). Näiteks kui
te elate hea mainega linnaosa korteris, on teie konkurentsi ja
ellujäämistingimused erinevad sellest, kes elab põlislaanes või džunglis.
Osalejatel peavad olema mõlemas nendes keskkondades spetsiifilised oskused
ellujäämiseks. Millegipärast tundub mulle, et metsmehel on suuremad šansid
kohaneda linnaeluga (võib-olla stressiks), kui valgekrael/siidikäel
metsarägastikus (süüakse ära). Kuid tühja sellest, minu arvamine on vaid minu
arvamine. Loodus teeb oma valikud nii või teisiti, küsimus on vaid selles, kas
see toimub tasapisi või „ühe ropsuga”. Kuid üks on tähtis, kui keegi läheb
konkureerima, siis peab tal olema mingigi ettekujutus sellest milline on
konkureerimise keskkond. Samuti peab Dr Riik teadma, kas ta teeb regulatsiooni
kesklinna oludest lähtudes või metsapadriku läbimiseks. Need erinevad
kaskkonnad vajavad erinevat riietust, ettevalmistust, riistu ja …
regulatsiooni. ÜT-s tundub, et mittevedajad kujutavad ette mingit roosamanna
pilti, mil üha uuemad ja paremad maanteelainerid sõidavad peaaegu katkematus
jorus, piletihinnaga 1 EUR reis. Ehhee, see on miraaž, puhtakujuline luul.
Miks?
Ajutine
ja kohatine turg
„1
EUR turug” on saanud tegelikkuseks, osad ettevõtjad juba sõidavad selliste
hindadega, osad lubavad, osad kaaluvad. Nii või teisiti 1 EUR turg on
tegelikkus. See on karmi konkurentsivõitluse sissejuhatus. Pikemas
perspektiivis … Tegemist ei ole kõigi eelduste kohaselt pikaajalise turuga. See
on ajutine turg. Ja kohatine turg. Tuleb olla selles uues situatsioonis ja
lubaduste virr-varris ülimalt tähelepanelik. Tavalise tähelepanelikkuse juures
võib tavatarbijal/reisijal mõndagi märkamata jääda mõistliku otsuse tegemiseks.
Näiteks, kui liinile tulija teatab teile, et sõit maksab 1 EUR, siis on see
teile heaks uudiseks. Saate ju sõita peaaegu muidu. Kuid, kui järgmine lause
teatab (tavaliselt väikeses kirjas), et tegelikult võtab see teie rahakotist
poole rohkem ehk te peate maksma 1 EUR sõidu eest ja 1 EUR pileti ostmise eest,
siis … Äh, puha valskus, nagu ütles Vanaema Marie. Pealegi kahjustab kogu
bussinduse mainet. Hinnaökonomistina, pole mulle kunagi meeldinud
sellised „nutikad” hinnalahendused, mil tarbijat peetakse tobukeseks. No
täiesti nõrgamõistuslikuks. Kas siis tänapäeva Eesti inimene ei oska arvutada
kahe piires? Pole tähtis, kas piletile lisaks kehtestatud eraldi hind on
kütusele ( nagu praktiseerisid laeva ja lennufirmad) või
liitumisele/abonomenttasule (võrgustikud) või tellimise eest, - tarbijal taskust
läheb välja ikkagi mingi kindel täissumma. Kui te maksate 1EUR ja 1 EUR, siis
lahterda seda mispidi tahes, rahakotist läheb välja 2 EUR. Punkt. Just
seepärast mulle selline salatsemine ei meeldigi, tarbija pole tobu. Trbija on
uskumatult nutikas ja vägagi arvestav. Muide ta arvestab ka ülalkirjeldatud „veiderdamise”
hinna komponendiks ja loobub teist esimesel võimalusel. Uhke rahvas ikkagi
Retsept
Hinnaviilutamise
näitena kirjutasin „Bürokraadi Vanaemas” definitsioonide all sellise retsepti:
„Retsept –
Peetri kasumivorsti viilutamine ja serveerimine. Iga ettevõtja tahab saada
mingi kindla suuruse kasumit. Seda võib ta teha kas ühe teenuse ja ühe suure
hinnaga või jagada seesama teenus väikesteks osadeks, koos lõpmatu jada
„väikeste hindadega”. Kui soovite mahlast kasumit, ärge serveerige tarbijale
hinda toorelt ja räigelt ühes tükis. Selline käitumine ehmatab Inimesekest.
Lõigata kasumivorst vaikselt pikikiudu, et tootja kasumimahl välja ei voolaks
ja kliendil jätkuks närimist pikemaks ajaks, imeõhukesteks viiludeks,
maitsestada segadusseajava kastmega koos meeldiva hääle ja hurmava naeratusega.
Serveerida ootamatult, kuid soojalt”
Jaa-ah, nagu
hoomate, on vähe asju mis maailmas muutuvad, vaid kaste on erinev.
Uue
matemaatika sünd
Võib-olla
on meil üldse midagi lahti arvutamisega. Mitte ainult ettevõtjatel pole 1+1=1
vaid ka Dr Riigi tasandil saadakse kummalisi tulemusi. Ühes Pilvepiiri kirjas
teatati uhkusest pakatavalt, et uue operaatoriga on raudtee reisijateveo opereerimise
dotatsioon vähenenud 20 milj EUR-lt milj 15 EUR-ni. No väga uhke värk,
kokkuhoid missugune. Kokkuhoitud raha olevat juba kasutatud mitme „hea asja „
tegemise peale, kuid … Kuid kui hakata vaatama seda rahasummat, mis eelarvest
välja läheb siis see on mitte 5 milj vähem
vaid 5 milj rohkem. Kuidas siis niimoodi? Kas meid peteti? Ei, ei lihtsalt
arvutai … teistmoodi. Nimelt koosneb praegune dotatsioon 25 milj EUR opereerimiseks
mõeldud summast (15 milj) ja ca 10 milj EUR mis on kap rendi maksed uute rongide eest (
iga aasta). Kui oleks väidetud , et me ostsime uued rongid, teenus läks
paremaks ja kallimaks, siis oleks kõik õige. Kuid kui väidetakse, et läks
odavamaks (üks komponent teenuse maksumusest), siis on see eksitamine.
Avalikkuse eksitamine. Tuletab kangesti meelde Vaheriigi kindrali küsimust
noorsõduritele teemal kas toitu jätkub, mille vastatakse et jätkub ja jääb
ülegi. Mida ülejäägiga teete? Sööme ära ja jääb puudugi veel. Oeh, täpselt
samuti jäi Pilvepiiril raha „üle”, mis kulutati ära. Uus matemaatika?
Kiirendusetapp
ja vahefiniš
1 EUR turg kehib tegelikkuses vaid osadele
istekohtadele nn apetiiterina ja …
ilmselt ajutiselt. 1 Eur turg tuleks käsitleda nagu kiirendusetapp, keset pikemat
rallit. Kära on palju, nügimist kõvasti ja tolmu keerutatakse üles taevani. Tegemist
on turu suutlikkuse, kohanemisvõime ja vastupidamisvõime kompamisega. Kui on
kombatud, mittesuutlikud minema komberdanud, siis … eee … hinnad
„normaliseeruvad”. Uuel tasemel. Niisama lihtne see ongi. Konkurentsiolukord
toob kaasa ajutisi hinnalangusi, kuid kui tegevust ei täiustata ja tehnoloogiat
ei uuendata, siis püsivalt paremat teenust ja odavamat hinda ka ei saa. No jah
arvestades, et meie bussivedajaid ootab ees pimelend ilma kaartita (regulatsioon on lõpetamata neli nädalat enne seaduse käivitumist) ja osad
mudalombid rajal on ikka päris sügavaks kaevatud, siis mitmedki vedajaid
aukudesse ka upuvad. Kui juhtub nii halvasti, et kõik upuvad ... peale ühe, siis on
hinnad … ja kvaliteet … Stabiliseerunud ilmselt kõrgele tasemele. Seepärast
loodan, et ellujääjaid on rohkem – seltsis ikka lõbusam. Eriti tarbijal. Aga
nagu te teate on kiiruskatseid ikka huvitav jälgida. Nautigem siis seda juhust,
… vaadata. Teie jaoks odavalt.
Tagsivaatepeeglist
Muide,
nagu eespool tõdesime, pole midagi uut siin Päikese all, eelmise vabakonkurentsilise
jõukatsumise ajal bussinduses oli Tallinn-Tartu bussipileti hind ka 15 EEK ehk
siis … ca 1 EUR. Ehhee, muidugi tundub psühholoogiliselt 1 EUR vauefektiliselt
väga madal ja kuidagi palju-palju odavam kui 15 EEK, kuid … Me lihtsalt ei mäleta
seda enam, sest terav võitlus oli ajutine ja polnud jätkusuutlik. Tarbijal oli
küll lõbus, sest busse väljus üksteise sabas ja lausa kobarana, kuid ikkagi
polnud jätkusuutlik. Võrdluseks vaid niipalju, et Tallinnas Piritalt Koplisse
maksis ÜT kasutamine suts rohkem kui Tallinn-Tartu reis. Vaat selline lugu,
kõik kordub ja kõik on … ajutine.
Värise
Tartu … üüriturg
Süsteemi
ühe komponendi muutmine võib anda mõju hoopis teistel turgudel. Seletan.
Kuulsin ühelt healt tuttavalt, et tema tütar, kes õpib Tartu Ülikoolis
naljatles, et enam ei ole vaja Tartusse korterit üürida, sõidad hommikul mugava
bussiga kooli ja õhtul sama mugava bussiga tagasi. Tehtud. Kogukulu 2 EUR/päev.
Vahva. Tänapäeval enam iga päev koolis ei käida, nii et kogukulu kuus oleks
kuskil 20-40 EUR kanti. No nii odava hinnaga ei saa te öömaja isegi mitte
nädalaks (ärgem unustagem, et lisaboonusena saate kodus süüa ja mamma peseb pesu ka ära). Ehhee, irvhambad juba naljatasid, et bussid peaksid Tartu üürituru
üle võtma ja hakkama bussidesse … sissekirjutusi müüma. Nali! Kuid mitte ainult
nali, kui arvestada, et selline pisiasi nagu bussituru muutus võib tuua kaasa
kollapsi teisel turul, siis millised on teised võimalikud muutujad?. Mnjah,
kõik mõjutab kõike. Ja kõiki. Ajutiselt. Või alaliselt.
Järgneb
…
Targutusi:
H.Bruch, S.
Ghoshal „Tegutsemisvalmidus” Fontes 2004
Lk 109
„Sihikindlad juhid võtavad formaalse reeglistiku suhtes aktiivsema hoiaku. Nad
mitte ainult ei sea kahtluse alla kehtivaid norme, mis tunduvad neile aegunud
või kohatutena, vaid rikuvad neid või hiilivad neist mööda, kui see on eesmärgi
saavutamiseks absoluutselt vajalik. Üks Conoco müügijuht ütles meile: „On
hulgaliselt reegleid, mis on absurdsed. Kui ma oleksin neid järginud, ei oleks
ma saavutanud pooltki seda, mis praegu. See on nagu köiel kõndimine – sa pead
olema firmale lojaalne ja mitte pidama sissisõda. Aga nagu ma kuskilt lugesin,
„Mõnikord on parem vabandada kui luba küsida”. Ma elan üsna suurel määral selle
põhimõtte järgi. Keegi ei ütle sulle kunagi aitäh reeglitest kinnipidamise eest
– küll aga tehakse seda fantastilise töö eest.”
G.Burch
„Vastupanu on tulutu” „Ilo”
Lk 66 „ /…/
millegipärast ei kuule sa neid lõikust alustades ütlemas:
„Hm, mis siis
selle vennikesega lahti on … laskem lihunikud kallale. Oh, muuseas, kas
kellelgi on puhast skalpelli? Ma unustasin enda oma maha …”
Arsti isikust
sõltumata midagi sellist ei juhtu, sest seda ei tohi juhtuda. Süsteem on nõnda
paika pandud, et surm organiseerituse puudumise tõttu oleks välistatud.”
No comments:
Post a Comment