Vulkaani vägi Vol 6: Pimelend

Administratiivojad jõeks

Enne kui läheme edasi ÜT võimalike ojade ja allikate liitmise aruteluga, peame vaatama ka kogu ÜT regulatsiooni ja selle regulatsiooniga tegeleva administratiivvõimude suutlikkuse olukorda. Võib-olla annab siin (ilma meie ühist raha lisaks kulutamata) ka organisatsiooniliste sammude ja administratiivsete ojade voolusängi süvendamisega midagi ÜT mahtude suurendamise osas ära teha. Ehhee, see millest ma räägin, pole see säng, millesse mõnusalt magama võiks suikuda. Palun mitte ära segada.

Nagu ÜT opereerimisel ja liinidel, on siin kaks suurt tasandit ehk kommertsliinid ja ATL liinid. Põhimõtteliselt saavad kommertsliinid oma tegemistega hakkama, kui regulatsioon on kindel ja pikaajaline. Isegi see oleks hea, kui oleks teada, et pikemal ajaperioodil ei reguleeritagi kommertsvedu administratiivselt. Muidugi ohutus ja tehnilised regulatsioonid ei kao kuhugi, need olid, on ja jäävad, kuid mingid komisjonid, mis kaalutlevad, kelle bussitriip on kaunim ja istmepolster mugavam? Milleks see? Vastus on selge  -  me ei julge enam … julged olla. Me ei julge muuta maailma ja seepärast mõtleme välja asendustegevusi töötades välja üha uusi regulatsioone. Iga regulatsioon on kaheteraga mõõk, see võib turvata kuid ka tappa. Ohuks on see, et kui lähtutakse mitte tegelikest majandusharu liikumapanevatest mehhanismidest vaid ettekujutatavatest, siis on „tappev pool” ülekaalus. Tappev on nimelt initsiatiivi ja tahtmise kärpimine.

Aju kiituseks

Teine mure on see, et kogu hierarhias VV, MKM, MA jne ei ole ühtset analüüsikeskust. Mis ma nüüd siin suurustama hakkasin, pole mingit tõsiseltvõetavat analüüsi. Pole aju, mis keha liigutaks. Ma ei taha olla ülekohtune umbes nende 3-5 inimese kohta süsteemis , kes valdavad temaatikat, kuid analüüsi jaoks pole ei rahalist, inim- ega ajalistressurssi. Analüütikud on lihtsalt ära koondatud. Need mõned inimesed, kes valdavad teemat ei jõua lihtsalt süva ja laiahaardeliste süsteemanalüüside ega perspektiivplaneerimiseni. Neil ei ole selleks lihtsalt aega. Pole analüüsi, … pole ka tulu, nagu ütles vana aktsiamängur oma päevikus. Meie puhul tähendab see kahte kehva asja: esiteks ei oska me planeerida tulevikku, nähes ette ja kujundades muutujaid ja teiseks tehes  otsuseid ja regulatsioone „kõhutunde” ja „aga rahvas tahab ju …” baasil teeme me harilikult valesid otsuseid. Või hilinenud otsuseid, mis on lihtsalt valeotsuse derivaat.

Ka praegune ÜTS, mis oma loomise alguses ja keskpunktis oli tohutult edasiliikumist võimaldav (olin nn iseteeninduslikest kohustustest vaimustuses), on tehtud nüüdseks üleeilsete kogemuste põhjal, eilsete mehhanismidega ja tänaseks … lootusetult vananenud. Kahju, et PoliitInimesekesed selle seadusega neli aastat tagasi hakkama ei saanud. Käis üks lõputu tiputeritamine, mille tulemusena teritati pliiats „nii ära”, et sellega pole enam suurt midagi teha. Majandusolud, turg ja konkurents on vahepeal nii kardinaalselt muutunud, et edukaks ÜT korraldamiseks oleks vaja hoopis vabamat turukorraldust. Tunduvalt vabamat.

Kuigi kommertsveod on ÜT selgroog, siis on peale selle veel ka üüratult suur, halvasti organiseeritud, vastutusthülgav ja üha suuremat ühise raha panustamist ootav ATL. Lisaks tohutu veoressurss, mida ma hellitaval kutsun (saekaatribussiks”. See viimane  lihtsalt hõljub turul, kuluks endale ja hädaks teistele . Kogu see praegusel kujul kokku sobimatu ja prügihunnikuna näiv süsteemne süsteemitus tuleks läbi analüüsida ja siduda omavahel tõhusaks süsteemiks. See on just see koht, mis annaks võimaluse kasutada ühiskonna ressursse ( muid mitte ainult raha vaid inimesi, aega, bussijuhte, rahulolu) tunduvalt tõhusamalt. Täpselt niimoodi nagu ÜTS eesmärgiks seab.

Lend ilma navigatsioonisüsteemita

Ilma analüüsita liikumine on nagu lendamine ilma navigatsioonisüsteemita udus. Te ju ei tahaks sattuda sellise lennuki pardale? Tahate, et pilootidel oleksid kaardid ja navigatsioonisüsteemid ( muide ka õigesti reguleeritud) ja ilmselt tahate, et oleks ka nende seadmete käsitlemise oskus ja … kogemus. Tahate ju jõuda sihtpunkti turvaliselt ja õigel ajal. Õige, kõik me tahame. Kui me just mingid ekstreemelamuste nautijad ei ole, siis me ei istu sellise lennuki peale, mille piloodi ainsateks instrumentideks on tatiga märjatud näpp, tuulesuuna tuvastamiseks ja ülejäänu teeb „kõhutunne”. Prr … Majandustegevus juhtimine ilma analüüsideta on täpselt samaväärne eelkirjeldatuga, kuid … millegipärast tundub see … mõnedele normaalsena. Minule mitte.

Niisiis analüüsidest. Tulevikku ei saa modelleerida ilma tugeva analüüsigrupita. Nüüd mõtlete et tahan ehitada mingit üüratut bürokraatiamasinat, mis haukaks suure ja mahlase tükki meie ühisest rahast. Ei arvanud ära. Ma ei pea silmas ainuüksi ametnikke vaid ka võimalikku ununenud ressurssi ehk erasektoris töötavate valdkonnaspetsiifika asjatundjaid, teadusrahvast ja ka igat hakkajat kodanikku. Olen vedanud mitmeid mõttetalguid ja saanud üllatavalt palju (teostatavaid) ideid. See ressurss ootab vaid äratamist. Ahhaa, nüüd puhkesid vandenõuteoreetikud õide - see on kallutamine, mõjutamine …. (tsenseeritud) … (jälle tsenseeritud) jne. Ehhee, ohte võib olla igal pool. Vanaema Marie ütles, et kui kardad, ei saa voodist ega majast väljagi minna, katusekivi võib pähe kukkuda. Ka niimoodi, mitte midagi tehes  võib „elada”, …. kuni sured voodis. Meie väikeses ühiskonnas, kus kõik on läbinähtav, kus kõik tunnevad kõiki pole selline halamine kohane. Vaja on vaid õiget suhtumist. Ka ühiskondlikku suhtumist … analüüsidesse.

Regulatsioonide tender

Ma olen mitmel korral viidanud UK parlamendi seadusloomega kaasnevale analüüsi sisukusele ja variantsusele. Apteekide regulatsiooni kohta tehti kolmevariantne analüüs ja mitte selline tõsieestilik, et „ … see meid ei mõjuta …” vaid tõeliste, sügavate mõjuanalüüsidega. Kõigi kolme kohta. Nagu tender. Ära olid määratud nii kasud, kui kahjud elanikkonnale, ettevõtjatele, riigikassale ja ühiskonnale tervikuna. Muide ka regulatsiooni karmistumise puhul oli välja toodud ärist väljumise kulud ( mille Dr Riik oleks pidanud kompenseerima). Vaat selline vanaaegne ja turvaline navigatsioonisüsteem

Kuid häid navigatsioonisüsteeme võib täheldada ka lähemal, meie põhjanaabrid alustasid mõni aeg tagasi programmiga „Transpordirevolutsioon”, mis oli inimese mitte rauakeskne ja mille põhisõnumiks oli vähemaga rohkem ning mõttemalle tuleb muuta. Tegelikult algaski kõik mõttemallide muutmisest. LVM (meie MKM Soome vaste) minister lõi enese juhitava Transpordiklubi, et olla kursis ettevõtjate probleemidega, tegeleda uute ideede genereerimisega ja nende materjaliseerimisega. Transpordiklubis olid esindatud rahandusmin., majamdusmin. kantslerid, riigikassa, ettevõtluse ja ülikoolide esindajad. Soliidne ja tunnustatud seltskond. Mulle selline sidusus meeldib, sellel on suur potentsiaal, kui … seda teha hingega. Lihtsalt ristikese tegemisek aega kulutada küll mõtet ei ole.

Soome analüüsidesse süvenedes torkab silma paar huvitavat tõsiasja. Esiteks tehakse enamus analüüs administratsiooni enda jõududega, analüüsid on sisukad ja neis on ka asjakohased järeldused ja ettepanekud. Ütleme nii, et igat probleemi vaagitakse põhjalikult. Kui LVM tahtis selgusele jõuda teemaksude kehtestamise võimalustest siis selleks loodi jällegi kõrgetasemeline töörühm ministeeriumide kantslerite, osakonnajuhatajate ja teiste asjatundjate osavõtul. Töörühmal oli veel 3-4 alamtöörühma, millised vastutasid õiguslike, tehniliste ja teiste spetsiifiliste küsimuste läbitöötamise eest. Muide vähetähtis ei ole asjaolu, et töörühma juhtis hr J. Ollila ( endine Nokia juht). Teadmiseks nii palju, et töörühma liikmed selle töö eest tasu ei saanud. Vaadake, soomlased on juba nii kaua oma riiki pidanud, et nad teavad, et iga asja eest raha ei küsita. Oma riiki tuleb lihtsalt panustada, sest see on sinu ja meie ühine riik. Muide analüüs kestis peaaegu kaks aastat ja oli tõesti väga põhjalik ning huvitav. Soovitan lugeda, kõigil neil kes räägivad teemaksudest. Siis saate teada, miks seda tehakse ja kuidas see mõjub. Vaat sedaviisi

Järgneb …

Targutusi:

G.Burch „Vastupanu on tulutu” „Ilo”

Lk 66 „ /…/ millegipärast ei kuule sa neid lõikust alustades ütlemas:

„Hm, mis siis selle vennikesega lahti on … laskem lihunikud kallale. Oh, muuseas, kas kellelgi on puhast skalpelli? Ma unustasin enda oma maha …”

Arsti isikust sõltumata midagi sellist ei juhtu, sest seda ei tohi juhtuda. Süsteem on nõnda paika pandud, et surm organiseerituse puudumise tõttu oleks välistatud.”

J. Webster „Spioon 29 nimega” AS Ajakirjade kirjastus 2014

Lk 9 „Mis suunas liiguvad kellaosutid?” Küsis Knox. „Päripäeva.” „Sõltub sellest, kas oled kell või vaatleja.” Knox oli Bletchley Parki koodimurdjate rühma juhte

Lk 11 „Vaenlase spioone puudutav foobia oli niigi kogu riiki haaranud. Levisid kuulujutud tanksaabastes nunnadest, keda langevarjudega Warwickshire´i kohal alla visati, kõrvalistel põldudel kündmas sõnumeid Sakas luurelennukitele ning telegraafipostidele jäetud kriidimärkidest. Üks vanem naisterahvas järeldas koguni, et tema naaber saadab morsekoodiga vaenlasele sõnumeid, kui lühikest ja pikemat pesu kindlas järjekorras õues nöörile kuivama riputab. Kedagi ei võinud usaldada”