Bürokraadi Vanaema

"Bürokraadi Vanaema" on üldnimetus nende tähelepanekute ja artiklite kogumile, millest hiljem sündis e-raamat "Bürokraat, võim ja Vanaema". Materjale sõeludes ilmnes, et lihtsalt bürokraatiast rääkida ei saa, seda enam bürokraadi vanaemast, bürokraatia on peaasjalikult tööriist võimu käes. Nojah, vahel juhtub ka vastupidi, kuid võim on alati kohal. Seega võim läbi bürokraatia kujundab meie igapäevast elu, kui ... me ise seda ei viitsi kujundada.

-Jon M. Huntsman „Võitjad sohki ei tee” kirjastus Pilgram, 2012. Lk 86 „USA põhiseaduse esimeses paranduses on 45 sõna, Issameies on 66 sõna. Gettisburgi kõnes on 286 sõna, Iseseisvusdeklaratsioonis on 1322 sõna, kuid valitsuse eeskirjades kapsaste müügi ja turustamise kohta on kokku 26911 sõna. Ajakiri National Review, „

-R.Reagan „Ühe ameeriklase elu” Tänapäev 2012 Lk. 120 „Rahvast võõrandunud riigiaparaat tekitas inimestes nii abitustki ka ärritust, kuigi riik pidanuks teenima inimesi mitte vastupidi.”

Kuidas selle bürokraatiaga lood siis on? Kas olete mõelnud sellele? Te ei mõtle niivõrd igavatele/ebameeldivatele/ebapuhastele asjadele? Aga asjata, oleks vaja mõelda! Me kõik elame vaid kord. Kuidas me seda aega veedame? Mõttetute regulatsioonide mõttetus ajalõksus? Või on meil midagi targemat teha? See on lugu Bürokraatiamaailmast ja selle reeglitest. Mis see on? Kas reeglite kogum, et meil oleks lihtsam toime tulla igapäevaelus? Kaitsekilp olelusvõitluses? Või religioon? Enne kui Inimesekene muutis reeglid religiooniks, olid need tarvilikud liigi ellujäämiseks. Vaid need isendid, kes täitsid teatud reegleid, suutsid ellu jääda ja järglasi anda ning seda mitte ainult inimühiskonnas, vaid kogu looduses. Seega – loodus kui tohutu bürokraatlik süsteem?

Kõigevägevam lõi Inimesekese oma näo järgi ja kui ta oleks olnud bürokraat … oleks ta Inimesekese loonud enda näo järgi bürokraadiks. Aga miks me arvame, et ei olnud? On ju maailm oma reguleerituses üldkokkuvõttes tohutu, hästi funktsioneeriv logistiline süsteem.

Seega bürokraatia, kas jumalik ilmutus või inimlik narrus? Selge see, et reegliteta ei saa ja ka seaduseid on vaja, kuid … 98% Inimesekestest ei tea seadustest mitte midagi, vaid elab tavade ja käibetõdede järgi. Teadmatus ei vabasta vastutusest. Kuid isegi suures teadmatuses peaksime me olema huvitatud mõnest üksikustki põhiideest. Näiteks sellisest „pisiasjast”, kuidas riiki üles ehitada, kas Karistuse Wabariigina, kus kõigil on vabadus karistatud saada või kodanikuühiskonnana?

Reisides koos teiega, loome mõttemängude tulemusena, Bürokraatiamaailma veerele uue koloonia alged ehk Igaüheriigi. Vastandina Karistuse Wabariigile, et me karistame teid niikuinii, oleks Igaüheriigi konstruktsiooni esimeseks seaduseks, et igaühe mõte on mõtlemist väärt. Iga mõte on arutamist väärt. Väärt mõtete ellurakendamisest õigel ajal ja õiges järjekorras, moodustub väärt elukeskkond. Riik kui keskkond, igaühe keskkond. Kui vaadelda riiki, kui elukeskkonda, mitte võõrast võimustruktuuri, puudutab see meid samamoodi, nagu me oleme harjunud suhtuma looduskeskkonda, s.t vahel tuleb kraamida ja vahel tuleb teha prügikoristustalguid. Me tegimegi niimoodi, lammutasime süsteemi pulkadeks lahti ja peale puhastamist ning õlitamist kokku pannes ilmnes, et meil jäi üle terve kuhi detaile, mis nagu ei oleks pidanud kuuluma sellesse mehhanismi. Ups! Küll oli seal vanu saapaid, tuletorn, kollektsioon tasku-uure, paar prügikonteinerit, kaubavagunit ja viltkaabu. Igati väärt kraam, kuid seda võiks kasutada kuskil mujal.

Võtke seda arutlust, kui illustratsiooni ja mõttevirgutajat. Kui te leiate seejärel, et mõtelda on mõnus, siis võib sellest saada harjumus, võib-olla isegi sõltuvus. Kui te aga hakkate mitte ainult mõtlema, vaid olete hakanud mõtlema, mida saab teha teistmoodi, teha paremini, siis pole see jutuvada olnud asjata ja maailm on jälle kriipsu võrra parem paik. Ja veel üks nipp, olge hoolivad ja austage teisi Inimesekesi, naeratage maailmale ja … see naeratab teile vastu. Positiivmootorid käima!

Bürokraadi Vanaemas kasutatud definitsioonid/reeglid/retseptid

Inimesekene – meiega koos siin Päikese all sebib ringi terve rodu prouasid, härrasid, preilisid, kodanikke, töötajaid, osalejaid ja lihtsalt inimesi, ja et mitte iga kord mõelda, kas tegemist on proua või härra või lihtsalt kodanikuga, nimetame neid üldnimetusega Inimesekene. Esiteks Inimesekene just ja ilmtingimata suure algustähega, seda austusest ennast ümbritsevate inimeste vastu. Teiseks sisaldab Inimesekene ka tähtsat sõnumit, et see mõiste on millegi kese või koond, mis annab talle tema tugevuse ja murdumatuse. Kolmandaks on Inimesekene ka teatud määral kaitsetu, karmis Bürokraatiamaailmas, vahel ka veidikene nukrake(ne) või iroonili(ne)

Pealik – kõikvõimalikud juhid ja ülemused, esimehed ja direktorid, nii need, kes on peadirektorid, kui ka need, kes on juba peast ilma jäänud

Firma – soovides vältida meie regulatsioonides kasutatavaid erinevaid ettevõtluse vorme, nimetame neid kõiki selguse mõttes firmadeks

Vanaema Marie – mul oli kaks imetoredat vanaema – Marie Elisabet ja Hilda Marie, kes olid ammendamatud teadmiste varasalved. Võin vaid kahetseda, et kõigile juttudele tähelepanu ei pööranud või meelde ei jätnud. Ikka oli neil mingi situatsiooni kohta mõni asjakohane ütlemine või võrdlus tuua. Need ütlemised olid sellised lihtsad, kuid mitte lihtsakesed, pigem sellised, mis lubasid ka kõige segasemale probleemile valgust heita. Vanaema Marie ongi koondkuju minu vanaemadest ja nende ütlemistest. Tõe huvides tuleb tunnistada, et sellesse koondkujusse on pikitud ka teiste vanaemade ja vanaisade ütlemisi

Mida panni? – vahel kohe tahaks kiruda, kuid see, mida öeldakse kõnes nagu sidesõnade jada, tundub kirja panduna kuidagi ebaväärikas. Kui siis kuidagi ei saa, siis võiks kasutada mingit universaalset nime, nagu näiteks „pann“. Igati universaalne ja auväärne tööriist, millega saab mune praadida, vett kanda või enesekaitsevahendina kasutada

Tipu teritamine – lõputu ja mõttetu tegevus, mis võib küll välja paista väga tähtsa tegevusena, kuid on sama mõttekas nagu pliiatsi teritamise jätkamine, otsides tera ideaalset teravust, … kuid lõpetada pliiatsi „lõpuni teritamisega” ehk eimillegagi

Poliitiline hangumiskõver – enne valimisi kõik tegevused hanguvad, sest keegi ei taha isegi häid ja kasulikke tegevusi tehes riskida häälte kaotamisega

Soe tuba – kogu infrastruktuur, mis on vajalik avaliku teenistuse teenindamiseks: transport, kontorid, mööbel, arvutid, telefonid, paber, koristus, WC-paber, bensiin, küte, elekter, turva, parkimiskohad, koolitus, lähetused jne

Puhtam ja kuivem tunne – tuleneb beebivaipade reklaamist. Isegi siis, kui mingil tegevusel ei ole suurt materiaalset kasu, võib see luua parema meeleolu ja enesetunde

Peamine Minister – valitsusjuhti nimetatakse erinevates riikides erinevalt, sh esimeseks ministriks ja peaministriks. Kui valitsusjuht on peaminister, kas siis mõni minister on kaelminister ja mõni varvasminister või kõhutuulminister? Meilgi on püütud läbi aegade spekuleerida, et valitsusjuht üks või teine peaminister on küll peaminister, kuid keegi on valitsuses kaelaks ja see keerab pead, kuhu tahab; selleks et kõiki neid erinevate kehaosadega seotud spekulatsioone nullida, nimetame hüpoteetilist valitsusjuhti Peamiseks Ministriks

Peamine Linn – meil on palju linnu ja kuigi mõni nendest ei anna välja ka korraliku küla mõõtu, siis pürgimine mingi erilise nimetuse tahe on üldlevinud. Tuntud on rivaliteet Tallinna ja Tartu vahel, üks on võimupealinn, teine vaimupealinn, peale selle on veel suvepealinn, talvepealinn, kevadpealinn, veinipealinn, peksupealinn, klaasipealinn jne. Et ei tekiks arusaamatust, milline on PEAlinn, milline KAELlinn, milline VARVASlinn, nimetame ühe linna lihtsalt Peamiseks Linnaks

Linnamiilits – mõnedki kohalikud omavalitsused on moodustanud oma haldusterritooriumil korrakaitsega tegelevaid struktuure. Mõnes kohas nimetatakse seda politseiks, mõni on sellele nimele lisanud eesliite, mis ajapikku on küll lühenenud, kuid mis jätab endiselt kuidagi kõlvatu kõla. Pealegi, mida võiks tähendada eesliide MU, kas munitsipaliteeti, mis on maakeeli lihtsalt omavalitsusõigustega kogukond, linna või küla omavalitsus või tuleneb see munitsioonist (ld munitio – kindlustus), sõjamoon, laskemoon? Et juba ajalooliselt on linnade kaitseüksusi nimetatud miilitsaks, siis nimetame edaspidi kohalike omavalitsuste korrakaitsestruktuure Linnamiilitsaks

Kidisema – midagi vahepealset, samas aga koond virisemisest, mölisemisest ja asjatust targutamisest

Jokker – JOKK(juriidiliselt on kõik korras)-mentaliteedi kandja

Pokker – POKKi (poliitiliselt on kõik korras) viljeleja

Solvunud maksavorsti nägu – tüüpiline opositsioonis oleva poliitiku ilme,„keda ei mõisteta” ja „kellel on kanda kogu maailma vaev ja mure”

VVV (kolmik V või V kuubis) – valetama, võltsima, varastama

Retsept – Rohkem paberit = suurem eelarve = rohkem raha. Tänapäevane mugandus A.H.T. „Tõe ja õiguse” teemadel: „Tee tööd, siis tuleb ka armastus“ –„Tee pabereid, siis tuleb ka raha”

Retsept – Peetri kasumivorsti viilutamine ja serveerimine. Iga ettevõtja tahab saada mingi kindla suuruse kasumit. Seda võib ta teha kas ühe teenuse ja ühe suure hinnaga või jagada seesama teenus väikesteks osadeks, koos lõpmatu jada „väikeste hindadega”. Kui soovite mahlast kasumit, ärge serveerige tarbijale hinda toorelt ja räigelt ühes tükis. Selline käitumine ehmatab Inimesekest. Lõigata kasumivorst vaikselt pikikiudu, et tootja kasumimahl välja ei voolaks ja kliendil jätkuks närimist pikemaks ajaks, imeõhukesteks viiludeks, maitsestada segadusseajava kastmega koos meeldiva hääle ja hurmava naeratusega. Serveerida ootamatult, kuid soojalt

Susserdama – Vanaema Marie käsitluse järgi oli see midagi vusserdamise ja suli tegemise vahepealset, kaldega rohkem vusserdamise poole

Palvetund – iganädalane ministeeriumi nõupidamine, osa kuulab hardas lootuses midagi uudisväärtuslikku kuulda, osa igavleb, osa magab, aga muidu on huvitav

Poriment – Inimesekene, kes väga tahaks olla prominent, kuid oma isikuomadustelt ei küüni kuidagi selleni. Selleks, et tuntuks (mitte prominendiks) saada, ollakse kõigeks valmis, kas või poris püherdama

„Ratsavägi” – paljudes Ameerika vesternides tuleb vapratele võitjatele viimasel minutil appi ratsavägi. Õnnelik lõpp. Ka Ameerika tänapäeva politseijõududes kasutatakse abivägede terminiks „ratsavägi“. Olgu meilgi ratsavägi abi ja taustajõud

Mittevaletamine – tõega koonerdamine

Mögga – Just niimoodi kahe g-ga kirjutas minu õppejõud kunagi ühe kohustusliku kirjanduse autori kohta, väljendades sellega oma suhtumist nii teose sisusse kui ka autorisse. Minule on see muutunud sünonüümiks millelegi, mida võiks kokku võtta, kui möga, jama, sisutühi kuni põlastusväärseni välja

Mulgikapsa varjund – oleme maailmast üle võtnud paljusid regulatsioone, kombeid, tavasid, kuid mitte päris niimoodi, nagu need head asjad toimivad teiste juures, vaid monteerinud sinna juurde midagi oma, mis muudab kogu hea mõtte mõttetuseks. Näiteks võtame üle Chaneli lõhnaõli tootmise, kuid lisame veidi mulgikapsa südamelähedast lõhnakest

Ökonoomiline poeem – majandusanalüüs

Ringkäenduse (tuntud ka Ringkaitseseadusena) seadus – mina ütlen, et Sina oled auväärt Inimesekene, Sina ütled, et mina olen auväärt Inimesekene, seega me mõlemad oleme auväärt Inimesekesed, kui leiame kolmanda kiitja lisaks, siis oleme väga auväärt Inimesekesed ehk gurud ja kui partii jaoks neljanda käe leiame, siis oleme juba koolkond

Tibutall – Üks kahest noorpoliitikute arenguvormist. Esimene on selline taluõue arengu stiil, kus tibukesed siblivad rõõmsalt ja vabalt looduskeskkonnas, ja teine tibutallis (tuntud ka kui broilerlus) kokkusurutuna ja tegevusvabaduseta puurides, kuid kindla toiduratsiooniga

Surnud karpkala pilk – selline huvitu ja igavlev pilk, millest on aru saada, et Inimesekesel puudub antud asja vastu huvi

JUMI, MAMI, RAMI – justiitsminister, majandusminister, rahandusminister

Pilvepiir – üldjuhul on peetud silmas mingit ülemuslikku asutust

Reguleerija – et mitte ära eksida kõikvõimalike regulatsioonide ettevalmistajate ja kontrollijate-järelevalvajate rägastikku, nimetame neid üldnimega Reguleerija. Reguleerija võib lähtudes kontekstist olla nii ministeerium, amet, linnavõim kui ka üksik ametnik, kes teostab järelevalvet

Robespierre’id – reguleerija eritüüp ehk kontrollija, kes püüab igast tegevusest välja imeda rikkumise

Paisupaak – näiteks küttesüsteemi osa, kuhu koguneb vesi selle kütmisel/paisumisel, et vältida süsteemi lõhkemist. Samuti majanduspiirkond, mille teeneid kasutatakse vaid siis, kui maailmas on tõusutrend ning omamaisest töötajaskonnast/tootmisvõimsusest ei piisa

Klubiline tegevus – tegevus, mille eesmärgiks polegi midagi kasulikku luua/teha vaid enda lõbuks aega veeta

Kartell – keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus Monopol– turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja, kelle positsioon võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest

Bürokraatiatõlk– adapter nende vahel, kes teavad kuid ei räägi ja nende vahel kes räägivad, kuid ei tea