Pidukondade turuuuring (järjejutt) V2: Spordist: heited (meeleheide & pereheide)

Lk 253 „ Väljudes taipasin ma, et pean Bernardilt küsima, kas ma pean „jaa“ või „ei“ hääletama. „Ei,“ vastas ta ja hakkas selgitama. „ See on opositsiooni seaduseparandus ja teisel lugemisel on …“ Aga ma olin juba läinud. See mees on täitsa rumal. Pole mingit tähtsust, mis asjas see hääletamine on, ma lihtsalt ei taha valest uksest sisse minna.“

J.Lynn, A. Jay „Jah, Härra Minister“ Varrak. 1999

No nii, nüüd on siis uus valitsus kokku istunud (või lapitud?), kas see tähendab, et mured poliitikaturul on lõppenud? Ei usu. Prooviks siis vaadata, millised protsessid poliitikaturul toimuvad? Kas on oodata uute toodete turule tulekut? Või püütakse vanu tooteid ülesse soojendada?

Turuosalised:

Poliitturu analüüsimiseks loome kõigepealt analüütilise mudeli, mille järgi on meil Riigikogus järgmised pidukonnad: Kahevahelpidukond, Muutustepidukond, Kurvakestepidukond, Ühendpidukond, Konservipidukond ja Eriarvamustepidukond. Selline vahva hüpoteetiline turumudel, mida omakorda mõjutavad meedia, huvigrupid, uued turule pürgijad ja kõige võimsam jõud sotsiaalmeedia ehk kuulujutusektor. Nii turuosaliste eneste, kui ka mõjutajate tegevus muudab igal ajahetkel turu seisukorda.

Pidukondade reitingupada

Eriti vahva on kuulata massimeedikuid arutama erakondade reitingute osas. Arvan, et tänaseks päevaks peaks enamusel meil teada olema, et küsitlusfirmad küsitlevad erinevaid küsimusi ja erinevatelt küsitluspaneelidelt ning arvestavad ka tulemusi erineva süsteemi järgi. Ühesõnaga on selle asja nimi … metoodika. Ja metoodika on erinev, sama erinev, kui hobune või härg ehki mõlemaga võib koormat vedada. Meil ei ole mingit ühtset „riiklikku metoodikat” ja seetõttu ei olegi need võrreldavad.  Isegi seal, kus on riiklikud metoodikad ei mõõdeta alati ühtesid ja samu asju.  Igal küsitlejal/tellijal on omad huvid, mida ta teada tahab. Üks meetod pole halvem ega parem kui teised, kuid need on erinevad. Seega igat küsitlust või statistilist kogumit hinnates tuleb teada mida hinnati, millal hinnati, kelle poolt hinnati ja … milline oli küsitluse läbiviimise metoodika. Niisama lihtne see asi ongi: kui lugeda kokku vaid porgandeid, siis vastus ongi porgandites ja kui kokku lugeda kaalikaid, porgandid  ja kapsad saame vastuse köögiviljades. Kui me ütleme, et meil on sada ühikut köögivilja ja porgandite osakaal nendest on kolmkümmend protsenti, siis nii ka on. Kuid kui me ütleme, et me võtame arvesse vaid porgandid, siis on meil porgandite osakaal sada protsenti ja ei mingit valskust. Kõik klapib. Niisamamoodi toimub ka erakondade reitingute arvestamine (eri metoodikate alusel) ja tulemused peavadki olema erinevad. Kui siis kuuled justkui tarkasid, haritud, kogenud inimesi, kellel on arvamus alati varnast võtta arutamas :” No nüüd on lõpuks selgunud, et küsitlusfirmad on äraostetavad ja teevad täpselt niisuguse tulemuse nagu klient tellib!”, siis on … piinlik. Ja siis tuleb tunnikese jagu juttu, et küll need küsitlusfirmad on ikka ebausaldusväärsed. Kuigi küsitlusfirmad on eelnevalt väga püüdlikult seletada oma küsitluse metoodikat ja eriti seda, mida küsiti, millal küsiti ja kellelt küsiti. Vahel on küll selline tunne nagu tegu poleks mitte ainult ärakuulamise puudega vaid kuulmispuudega. Tundub kahe vaegkuulja vestlusena remonditöökoja ukse taga et : „Kas Su auto mootoril on midagi viga?”, „Ei mu auto mootoril on midagi viga.”, „ Ahha, tore on, ma mõtlesin, et Su auto mootoril on midagi viga!”. Saite aru? Ei saanud? Uuringud ongi rohkem klubisisene mäng, ärge laske ennast sellest tühiasjast häirida. Kõik me peame palehigis oma igapäevast leiba teenima, ka uuringu ja mainekujundusfirmad. MOTT.

Pidukondade pudenemine turbulentsis

Kuivõrd turbulentne ja muutlik on poliitikaturg näitab seegi uskumatuna tunduv tõsiasi, et kauaaegne turuliider, Muudatustepidukond, keset siledat maad ninuli kukkus ja … võimu kaotas. Pole esimene ega viimane kord, mil turuliider magab uue toote arengu turul maha ja ….  Ja siis on aeg otsida süüdlast. Kõigepealt ikka süüdlast, eks siis näe mida edasi teha. Esimesena langeb kahtlustuse vari kindlasti pealikule. Huvitav, et võimul olles pealikul … eee … puudusi ei märgata, kuid nii kui kukub, nii saavad kõik aru, et kuidas me siis enne ei märganud, et … Selle koha peal tuleb mulle ikka ja jälle meelde suurepärane muinasjutt „Kuninga uued rõivad“. Sel ajal kui naljahambad kuninga puupaljaks koorisid ja sisendasid talle, et tal on maailma kauneim kostüüm, vajati tõe väljaselgitamiseks lapsesuud, kes teatas süüdimatult – pole uusi rõivaid, kuningas on alasti. Oeh, siis „nägid“ ka kõik teised, et nii ongi paljas kui porgand. Miks alles siis? Kas kõik uskusid reitingupaja tulemusi? Nüüd järsku kõlab otsus, et oli nõrk juht : „Ta oli suurepärane diviisiülem, kuid nüüd juhatas ta korpust, aga sõjaväes valitses halastamatu tõde, et on mehi, kes juhivad küll laitmatult rügementi, kuid ei tule brigaadiga toime, ja tublisid diviisiülemaid , kes ei saa korpuse juhtimisega hakkama. Seda pole võimalik ette arvata. Jääb üle ainult mehesse uskuda.” („Surmainglid“ M. Shaara  Tallinn Kunst 1998. Lk 144). Mnjah, mina uskusin ka, et tulevad noored, indu täis poliitikud ja … viivad meid uue energia ja  tarmukusega edasi. Kuid ei arvanud ära, edasiminekut polnud. Oli vaid sõnajada, massiivne sõnajada. Muide oli kena kõrvale kuulata, kui oli aega kuulata. Tegelikult me kaotasime positsioone võitluses ja mitte vaid konkurentsivõitluses, vaid lausa olelusvõitluses. Nagu märkis Gettysburg´i  lahingu eel kindral Buford „Ta oli varemgi häid positsioone hoidnud ning abipalveid läkitanud, kuid abi jäi tulemata. … Ta ei kartnud surma … Hoopis hullem oli rumalus. Jahmatav, lausa iiveldama ajav rumalus, mis oli nii vastik, et mõnikord tundus, nagu kaotaksid üksnes seda tunnistadeski äkki, vastupandamatult kogu mõistuse. Sellele mõtleminegi oli surmaohtlik. Töö tuli teha siin . Ja kõik sõltub usust.” (Lk 63).

Opositsioonikool

Muudatustepidukond ei osanud enam koalitsioonis olla, nüüd ei osata kuidagi opositsioonis olla. Pole opositsioonitaktika peent kogemust, on vaid isiklik solvumus  ja jätkuv teerullidemokraatia ihalus.  Riigikogu istungit oli lausa piinlik vaadata, kui esimeest tümitati tuhande protseduurilise küsimusega üldfilosoofilisest rubriigist: „Kuidas oleks parem ja mõistlikum teha“, aga … Aga kuulge te olite kaks viisaastakut ja üks seitseaastak valitsuspidukond, miks te siis nii vahvaid ja tervemõistuslikke ettepanekuid seadusteks ei vorminud? Nüüd teha piinatud geeniuse ja tagakiusatud õigusjüngri nägu on piinlik. Vaatad ja … Ja … eh võtke ennast vähemalt nüüd kokku. Sedasi jätkates olete varsti hoopis turukonkurentsist väljas. Piinlik. Nüüd oleks võimalus luua uus mentaliteet, selleks tuleb endale mõningad asjad selgeks teha: esiteks teerulli juhtkangid on nüüd teiste käes ja teiseks, ei ole vaja igal juhul peaga läbi kiviseina joosta, kui üks on kohe kõrval. Nüüd ei aita jõud, sest seda pole ja niimoodi mõttetult rahmeldades jääb seda üha vähemaks, kuni …  „Eraldi tuleb siin rääkida enamuse võimust. Eriti demokraatia puhul võib selles suhtes tekkida väärarusaam, kuna ühiskonna juhtivhõlbustajad valitakse kvantiteedi järgi enamuse tahte läbi. Aga ühiskonda hõlbustama asudes ei tohi nad silmas pidada ainult oma valijaskonna, vaid kogu ühiskonna huve. Demokraatia ei ole enamuse türannia vähemuse üle, vaid see, kui üritatakse maksimaalselt arvesse võtta iga grupi ja iga indiviidi sattumust, püüdes ühiskonna liikmeid üha täpsemalt  ja nüansseeritumalt lõimida. Inimvägi just nimelt peab nii palju, kui võimalik kohanema vähemuste järgi (näiteks mitte kasvatama vasakukäelisi paremakäelisteks, vaid looma tingimused, et ka vasakukäelised saaksid ohutult tööriistu kasutada jm.) Pealegi tuleb arvestada sellega, et iga inimene kuulub ühes või teises suhtes vähemusse, nii on igaühel parem, kui enamus ei vägivalda vähemust, vaid üritab maksimaalselt arvestada mitmesuguste erivajadustega, eriti kui vastavad isikud ja grupid on nõrgas positsioonis (vanad, haiged, puudega jne (…)). (M Ott „Vägi“ TLÜ kirjastus 2015. Lk 372). Nüüd on teil mõlemad kogemused värskelt käes olla valitsuses ja olla … mittevalitsuses, kasutage seda sümbioosi. Muide ka uuskoalitsioonil on samad kogemused ainult et vastupidised. Saame näha, kas vana nõukaarmee „dedovšina“ jääb peale või saame millegi toredamaga hakkama. Lootma ju peab. Muide, ega opositsiooni aktiivne tegutsemine päris tühja ka pole läinud, sest paar suurtobedust (ühisdeklaratsioonid, gaasiaktsiis) on suudetus ära hoida. Tubli.

Opositsioonikoosolek Rootsis

Jah, lootma peab, kuid olukord näeb välja teistmoodi:  Opositsioonipoliitikute koosolek „Asjad paistavad ju minevat kohutavalt hästi. Majanduslik seis on praegu liiga halb, et olla tõsi”

„Jah, seisukord on tõepoolest hiilgavalt vilets! Kui edaspidi läheb sama hästi, peab lõpuks kindla peale katastroof saabuma.”

„Üksnes toredad numbrid: kogutoodang läheb alla. Laenuprotsendid üles, tööhõive alla, hinnad üles.”

„Aga kahjuks pean ma esile tooma ka midagi ebameeldivat. Jah, valuutavarud. Need on viimastel kuudel kasvanud.”

„ Ooh, ära ole alati pessimist! Mul on ka hetki, kus ma näen kõike mustades värvides. Nagu näiteks märtsis, kui me saime need kohutavad andmed ekspordi kohta, kus kõigil rinnetel oli tõus kümme kuni viisteist protsenti. Siis olin ma tõesti hirmul, et kogu majandus hakkab tõusma. Naine ütleb, et ma olin siis mitu päeva mossis ja täitsa võimatu. Järsk pahur, ei hoolinud ei lastest ega koerast.”

„Minu naine kurdab ka, et mul on keskkonnakahjustused. Kui poiss tuli koju ja ütles, et sai kolmes aines viie, süttis mu silmades metsik pilk, ma rebisin tunnistuse oma kätte ja karjusin: „See ei või tõsi olla! See ei tohi tõsi olla! Statistikaga on midagi paigast ära!””.”

„Ei selles ametis ei ole ühtegi rahulikku hetke. Eriti mitte valimiste aastal. Mis kõik ei või viltu vedada ja hakata õiget teed minema …”

 („Parteijuht lahkub surma läbi“ Bo Balderson  Eesti Raamat Tallinn 1995. Lk 102)

Uus spordiala – heited: meeleheide & pereheide

T.Clancy, M Greaney „Käsuõigus” Tänapäev 2014. Lk 366 „Douglas MacArtur ütles kord, et iga sõjalist nurjumist saab selgitada kahe sõnaga: „Liiga hilja.”. Just – liiga hilja. Nii mõnegi asja jaoks on liiga hilja. Mõned protsessid mis on käima läinud, neid ei saa poliitturul tagasi keerata. Saab teha uut moodi, kuid tagasi keerata ei saa.

Poliiterrosiooni, poliitturgu ja poliitinimeste turgu pingestab see, et edukate firmadega/erakonnaga tahavad paljud liituda, tekkib tunnete segu pidevast edust ja ilmeksimatusest. Ehhee, eelmise valitsuse juhtpidukonna juhid ei saa siiani aru, mis juhtus. On solvunud, kuid : „Turu peale pahandamine ei vii kuhugi.” (Lefevre  „Aktsiamänguri pihtimus” Perioodika 2000.lk 26). Turu peale solvuda on lausa  mõttetu, pole edasiviiv, nagu öeldakse. Tuleb mõelda hoopis õppetunnile: „Õpetamaks teile seda, mida ei tohi teha, on kogu varanduse kaotamine parim vahend. Ja kui te teate, mida mitte teha selleks, et mitte raha kaotada, hakkate mõistma ka seda, mida tuleks teha selleks et raha võita. Kas saite aru? Selge, te hakkate juba mõistma” (lk 64)

  Ning veel üks puhastav õppetund tuleb välja kannatada: nii nagu võitjad tõmbavad ligi juhuseotsijaid, niisamuti  kaotajast püütakse kiiresti eemalduda. Orbiidid muutuvad, oled ühel päeval Päike, mille ümber kõik tiirlevad ja ennast soojendavad ja järgmisel päeval oled kukkuv kivikamakas. Keegi ei taha tiirelda kukkuva kivikamaka ümber. Loogiline, võib viga saada. Eks me varsti näe, kes need eemaldujad on. Võib olla parafraseerides WC-i pole see lõpp, vaid lõpu algus.( J. Ring „Tormijooks Kotkapesale” „Imeline ajalugu” 2015. Lk 105 Churchill liitlaste dessandi kohta Põhja Aafrikas „ 10 novembril 1942 ütles ta Londoni City lordmeeri lõunasöögil Manson House´is oma kuulsa lause „ See pole ju veel lõpp, See pole isegi lõpu lagus. Kuid vahest on see alguse lõpp.””)

 Üks on selge,  esmajoones Muutustepidukonnas muutub populaarseks uus spordiala: pereheide. Pereheide  tähendab, et turule ilmuvad „vabad radikaalid“. Või olid need vabad „liberaalid“? Pole tähtis, kuidas neid nimetatakse, tähtis on see, et tegemist on ohtliku mänguga. Mäng, kuid pole lastemäng, kuigi viis ja sõnad on meile tuttavad: „Mina otsin ja sina otsid, kes hooletu jääb ilma …“. Kes, keda otsib ja kes keda leiab, saab olema ilmselt üllatuslik. Otsijaid on ju mitmetest pidukondadest, mitte ainult juhuseotsijaid („rändrüütleid“ nagu ülejooksikuid käsitles möödunud aastatuhandel kuningriiklane K. Kulbok) vaid isegi „tõsiusklikke“.  Vurtsu turule lisab käärimine Ühendpidukonnas. Tõsimeelsed liikmed on nördinud Kahevahel pidukonnaga ühte liitu heitmise üle. Tuleb tunnistada, et eks see kooslus pentslik välja näeb. Nojah, ega neil eriti, langeva orbiidi tõttu, palju valikuid ei olnud. Kui nüüd vurtsu juurde poleks saanud oleksid järgmisel ringil atmosfääris ära põlenud. Sellest oleks kahju olnud. Mudel oleks hulka vaesemaks jäänud, mäng igavamaks. Lähiaeg näitab, kas nad on luurajad (nime poolest ju parempoolsed) vaenlase tagalas või tühipaljad kvislingid. Ma ei saa küll aru, miks Ühendpidukond oma RAMi paika jättis või paigale jääma ahvatles ( või oli see mõne kavala liidupartneri mesimokajutust tulenev tegu) igatahes on RAMI sellega pandud väga magedasse olukorda. Ütleksin, et lausa väljapääsmatusse, totralt väljapääsmatusse olukorda. RAMI peab nüüd rääkima juttu, mis, kantuna uuest liidulepingust on tihti ristipidine nädal varem räägituga ja … Kõige pehmemalt väljendudes jätab see piinliku mulje, kui teravamaks minna, siis …. Ühesõnaga, nagu te teate kogu maailma valitsustes mängitakse ringmängu, kus vastutuse hajutamiseks vahetatakse toole ja portfelle. Siis on hea öelda: „Ega mina süüdi ole, ma alles teist nädalat …“ Nüüd jättis Ühendpidukond selle poliittehnoloogilise sõrmkübaratriki võimaluse kasutamata. Tühja kah, igaüks peab oma võimalusi turul õigesti hindama, kuid RAMI-st on kahju. Päris asjalik inimene … saab asjatult hukka. Täitsa asjatult. Seepärast sisukamad Ühendpidukondlased pelgavad ennast määrida ainuüksi mõttest rohe/puna/sinise mundri selgatõmbamisest. Mõistetav, mis tähendab, et sealtki pudeneb tükke turule. Ega Kahevahel pidkonnalgi olukord kiita ole, kaks erakonda ühe erakonna sees on olukord, mis teeb igaühe närviliseks. Mis omakorda tähendab, et pudenemistõenäosus on ülisuur. Tähelepanu: mida valjemini kinnitatakse, et me oleme ühtsed kui kunagi varem, seda suurem on lagunemise tõenäosus.  Kõik lagunevad, mis tähendab, et ikka paremale positsioonile manööverdab ennast konservatiivid. Eriarvamustepidukond? Eh, sealt pole vist midagi pudenemas, sest on ise pude - Ühendpidukonna rahulolematu pude. Kui sealt midagi pudeneb, siis on neil „finita la comedia“. Lõppjaam noh! Pidukonnal muidugi, kuid need kes on juba harjunud poliitturul toimetama, need vabadvabapidukondlased jäävad suure tõenäosusega uut tõmbekeskust ootama. Midagi pole teha, äri on äri.

Tähelepanek: (peaaegu) Kõik pidukonnad on Kahevahelpidukonna nägu

Kas te suudate kohe öelda, millisest pidukonnast mingi rahvaesindaja pärit on? Muidugi ei suuda, siirded pidukondade vahel on olnud nii massiivsed, et vahel läheb ots käest ära. Ehhee, kui vaatate pidukondade juhtfiguure, siis suur osa neist on Kahevahelpidukonna kasvandikud. Jaa-ah, tõeline kaadrite sepikoda see Kahevahelpidukond.  Vaat selline lugu.

Järgneb …

Targutusi:

R.Stark „Outfit – kättemaks maffiale” Ersen 2015

Lk 126 „Nad olid väitnud, et püüdlevad isetult maailma parandada ning Salsa oli noorusrumaluses neid uskunud ja aktiivselt aidanud. Ta oli tõepoolest üritanud isetult maailma parandada, kuni sai aru, et enamik mehi, keda ta oli järginud, üritasid parandada ainult iseenda maailma. Edaspidi mõtles Salsa iga kord, kui keegi väitis, et ta üritab maailma parandada, kelle maailma ta parandada üritab.”

A.    Dulong „Mazarin“ Kunst 2002.

Lk 23 „ Kui te ei ole roomlanna, olge roomlanna vääriline …“

Lk 54 „lits de justice (pr. k. ´õigusemõistmise voodi´) kuninga osavõtul peetavad pidulikud kohtuistungid, mida kasutati parlamentide opositsiooni vastu võitlemiseks ja millel kuningas otsese käsuga sundis parlamenti mõnda oma edikti seadusena tunnistama; kuningas oli ruumi nurgas baldahhiinvoodis.“

A.    Hadfield „Astronaudi soovitused eluks maal“ Ersen.2016

Lk 48 („Survivor“) „Sari on jooksnud aastaid ja kõik teavad, et teatud oskusi on võitmiseks kindlasti vaja – kuidas tuld süüdata ja okstest peavarju ehitada. Ometi on aastast aastasse selliseid võistlejaid, kes ei tea põhiasju. Ma ei saa sellest aru. Sa teadsid, et lähed „Survivor`isse“ – kas sa lootsid, et suudad hea välimuse ja sarmiga kala kinni püüda? Teades, et kaalul on miljon dollarit ja sootuks teistsugune elu, võiks ju selleks ette valmistada.“

Lk 50 „Mälestusväärne hetk on see, kui NASA autojuht Volodja otsustas mulle õpetada salapärast šašlõkiliha valimise, lõikamise ja marineerimise protsessi, millele kulub pool päeva, lisaks kaks päeva toibumiseks. Liha õnnistati viinaga, sea sugupuud tervitati Moldaavia konjakiga, poolkülmunud liha kuubikuteks lõikamise ajal rüübati Vene õlut, punase veiniga marineeriti liha ja joodi seda ka ise ning mida õhtu poole, seda emotsionaalsemalt kõneldi toore liha ilust ja meestevahelisest sõprusest. (…) Parim on asja juures see, et aeganõudev retsept, mida me hoolega järgisime, jääb endiselt saladuseks, sest ma ei mäleta täpselt mida me tegime.“