Poliitilise looma söötmine: Järjejutt Vol 5/1

Sissejuhatus

Mõtlesin, et kirjutaks õige valimistest, ega suurt muust tänasel päeval eriti ei kuulegi. Jätkan oma mullust "Poliitilise looma söötmise" lugu. Just aeg seda looma sööta. teatavasti peab olema söötmine regulaarne, seepärast alustan järjejutuga, et Poliitiline loom oleks ikka korralikult söödetud. Vaat sedaviisi!

Valimine see on imelihtne! 

Mäletan kunagi, poisikesepõlves, ilmus selline raamat nagu „Raadio see on imelihtne.”, siis järgnes üllitis „Televiisor, see on peaaegu lihtne” ja niimoodi riburada pidi edasi. Miks ma selle lapsepõlvemälestuse mängu tõin? Lihtsalt seepärast, et kui süsteemi tead või kui ise süsteemi lood, siis ongi kõik imelihtne. Ei, ei see ei pruugi olla kerge, kuid sellest arusaamine on lihtne.

Sama ka valimistega, see on imelihtne. Ütlete, et jama? Kuid te valite ju iga päev, sadu , võib-olla tuhandeid kordi. Nii kui hommikul ärkate, hakkate tegema valikuid, kas tõusta ülesse või „maalutada” veel natukene. Arvate, et pole siin midagi valida, töökohta ei taha kaotada hilinemise tõttu? Kui tööle hiljaks jääte, saate töölt lahti? Ehhee, see ongi valik, ehk perspektiivikas valik, te valite selle vahel, kas jääda tööle või mitte. Te ei valigi selle vahel, kas tõusta või mitte, kui te natukenegi ettepoole vaatate. Just samamoodi peaksite ka valima ka Seadusandja valimistel, et … teie … tööst ilma ei jääks. Seega selle näite varal saime selgeks, et valikuid teha on lihtne, kuid nagu eelpool targutasime, see ei peam teps mitte olema kerge. Mul on teile üks nipp, kui te ei tea, keda valida, looge oma välistav süsteem – kes kandidaatidest välistused läbib, see ka valituks osutub … teie jaoks. Nüüd ütleb mõni tarkpea kindlasti, et me ei vali inimeste vahel vaid erakondade ja programmide vahel. Ehhee, kas te kujutate ette, et mõni PR/HR Programm tuleb teie elu uueks looma ja õnne teie õuele tooma? Ei, ei seda teevad ikkagi Inimesekesed, seega kas me usaldame nende väljalubatut, kas see on tõene, kas see on tõhus, kas see viib meie leste elu edasi … selles on küsimus. Programm on paber ja erakond vaid juriidiline konstruktsioon, vaid Inimesekene on see, kes midagi teeb, vahel isegi loob.

Meie Vahekohtunikud

Nagu isegi aru saate on see, millest ma nüüd kirjutama hakkan, päris minu teema, pole üldse minu teema, kuid … Ja siinkohal tulevad kaks „kuid”. Esiteks ei ole ükski poliitika selline, milleks ei oleks vaja majandust ning mille tulemusena majandus ei muutuks. Teine „kuid” tuleneb  pikkadest pühadest. Igavaks läheb ajal, kui kõht kurgumulguni head ja paremat täis ja nagu märkamatult kipub jutt ikka poliitika peale, eriti kui PoliitInimesekesed, eriti vastkoorunud Poliitinimesekesed, oma edevuses seda meile igapäevaselt meelde tuletavad. Teate ju küll, et kui teie ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika teiega. Nii, et seda teemat ei saa kergekäeliselt käsitlemata jätta. Poliitika on hakanud meiega väga, väga, väga tegelema. Nüüd, siis paari kuu pärast on meil võimalus olla vahekohtunik ja vali(tse)ja. Tulemas on suurturniir Seadusandja „mansa” valimiseks. Kuidas valida? Keda valida? Selliseid küsimusi kostub ikka rohkem, mõned teevad seda murega, mõned õhinaga, mõned sellise sarkasmimarinaadiga, mõned … Eks igaühel ole oma sisemine kompass nende valikute jaoks. Nojah, kui ilmub uusi nägusid ja lausa uusi parteisid … eee … või erakondi, siis võib see kompass vibama minna. Täpselt nagu tavakompass magnettormide keerises. Vaatad uus partei (ups erakond ikkagi), aga vanad näod, teises on küll vana erakond, aga uued, täiesti uued näod. Nagu silmamoondus. Lisaks kõik need ärapeetud või tüdinenud massimeedikud ja teised meelelahutajad, kes on küll osavad sõnaseadjad, kuid … ma ei oma kindlust, et riigiehituslikult pole nad Soss.sepa.ee suguseltslased. Ega ma ei teagi nende kõigi „uute” kvalifikatsiooni seadusandjana. Just, just Riigikokku minnakse seadusandjaks, mitte … eee ... Autojuhiks saamisel peavad olema juhiload, mitmed erialad nõuavad sertifikaati ja 4-5 aasta järgi atesteerimiseksamite tegemist, aga riigijuhtimine ei vaja mingit erialast koolitust. Nojah, öeldakse, et rahvas, kui kõrgeima võimu esindaja, valib ja saab mida valib, kuid … Kas te viimast Euorovisioni lauluvõistlust mäletate? Rahvas tahtis habemega naist, kes … oli mees? Vaat selline rahva (vahva?) tahe, kuid see oli meelelahutus ja üheks õhtuks, kuid neljaks aastaks ja riiki juhtima? Pärast küsime nagu peojärgsel hommikul, mil hingeõhk lehkab nagu kõik seitse Päkapikku oleksid seal asjal käinud ja on tulikuum nagu viinaköögist puhul tuul, et kas me sellist … Riigikogu tahtsimegi?

Mnjah. Tihti taban end mõttelt, et võiks olla ju mingid kursused, mis õpetaks valituid selles raskes, keerulises, tõsiselt keerulises  ja mitmetasandilises töös. Aga ei, siin oleme koonerdajad, hoiame kokku, no mitte omavahel vaid rahas. Aga ei pruugiks, siia tasuks kohe rohkelt investeerida. Nii, et valikuid tehes peame me meeles pidama, et oleme vahekohtunikud ja piirikohtunikud ning punkte tuleb anda nii tehnika, kui ka stiili eest. Ärge andke punkte mõnele koperdajale vaid ilusa kostüümi või võrratu „sonkis” eest.

Järgneb ...

Targutusi:

Rodney Castledon „Sündmused, mis muutsid maailma” Time Warner Books 2005

Lk 54 Ülerahvastamise probleemist „Aastal 500 eKr kirjutas Hiina Filosoof Han Fei-tzu: „Vanasti oli inimesi vähem, kuid nad olid jõukamad ega konkureerinud omavahel … Rahva püsimine sõltub sellest, kas on küllalt toitu, mitte arvukalt inimesi … See on vanim teadaolev kommentaar sündivuse ja rahvastikukasvu kohta.

M. C. Beaton „Uimastisõltlase surm” lk183 Tänapäev 2011

 „Kahjuks ei osanud superintendant Daviot teha vahet kohusetundlikkuse ja pugemise vahel.”

„Augustikahurid” B. Tuchman Eesti Raamat” 1977

Lk 323 „Gallien kutsus enda juurde oma staabiülema kindral Clergerie ja korraldas temaga viimase sõnade järgi  „ühe neist pikkadest nõupidamistest, mida ta tavatses pidada väga tähtsate ettevõtmiste puhul – need kestsid tavaliselt kaks kuni viis minutit” 3. Sept 1914 kindral Gallien Pariisi vägede juht, kui ta märkas Pariisi all kujunenud olukorras võimalust vastulöögiks keiserliku Saksamaa seni võidukale armeele.

Lk 326 „Joffre`il oli küll harva omaenda ideid, kuid ta oskas teiste nõuandeid kasutada …”