Õnneõu & Kriisikõu

 

 

No-nii, nüüd on see siis käes – suvesoojus, siseruumiline maskivabadus(vabastus) ja majanduskasv. Suur vabadus ja raju majanduskasv. Toredad uudised kõik, eriti majanduskasv.

Kartsime halvemat, aga üllatasime iseennast ja maailma. Vahva.

Niisiis Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse kogutoodang ehk SKT  I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Vägev saavutus ja samas uskumatu.  Kui lugeda mõnede sektorite hingevaaksu (ÄL 31.05.21) „Närvid on pingul ja raha otsakorral. Spaad alustavad võitlust ellujäämise nimel“,  vaadata auke kaubanduskeskustes ja tundes tarneraskuseid on majanduskasv igati üllatav. Selge see, et ka kriisis läheb osadel firmadel hästi (ja just seepärast, et on kriis) ja mõnedel mitte nii hästi, kuid millest tuli üllatuslik lausaline kasv? Nagu ütles Vanaema Marie: „Kaeme perra.. “

Esimesena põhjus on pehmelt öeldes üllatav: „Statistikaameti juhtivspetsialisti (…)  sõnul tulenes peaaegu pool majanduskasvust maksude mõjust, eelkõige käibemaksu ja aktsiiside heast laekumisest.“ Hm, siis niisama kerge majanduskasvu saavutada ongi, et korja paremini makse (või tõsta?) ja majanduskasv läheb robinal käima. Huvitav miks me varem pole sellist nippi majanduse kasvatamiseks kasutanud?  Ilmselt läks seda avaldust lugedes mitmetel poliitinimestel mõttetuluke põlema, et vaja makse tõsta, et ühtlasi majanduskasvu tõsta. No nagu kaks ühes.  Kuigi metoodiliselt on kõik võimalik sest arvutusmetoodikad oleme me ise kirjutanud ja need näitavad täpselt seda mida me tahame näha (Näiteks Vaheriigi ajal tõsteti kodujuust kohupiimade alt juustude kategooriasse, juustutoodang statistiliselt tõusis kordades, aga …juustu poodides ikkagi ei olnud. Ehhee, statistikas oli, kuid poes ei olnud. Liha loeti kogumis neli korda (eluskaalus, tapakaalus, raielihana ja poolfabrikaadina, kuid liha ikkagi polnud). Kui tegelikust majanduse kasvust rääkida, siis olemuslikult pole maksude laekumisel majanduse kasvuga midagi pistmist. Maksud on küll vajalikud Ühisruumi käigushoidmiseks, kuid see on ikkagi (põhiliselt) ümberjaotatud väärtus, mitte loodud väärtus. Meie teiega võime igat moodi arvestada, kuid äravõtmine pole mingil juhul kasv, kui seda ei arvestata just sotsiaalmajandusliku kasuna.

Teiseks. Perioodide võrdlusega on veel üks trikk, madala baastaseme pealt tekkib igasuguse olukorra paranemisega, kasvõi pisitillukesega, kasvuefekt. Suur kasvuprotsent. Kui näiteks Tallinnas on -1C ja Maardu taga -2C,  siis on seal poole külmem? Õige ju?  Vahva, eks ole? Tegelikult pole meil teiega sellest "poole külmemast" sooja ega külma. Lihtsalt hea teada. Statistikahuvilisele. Arvude maagia nagu seegi kord: „Tegemist ei ole siiski erakordselt kõrge maksulaekumisega, vaid möödunud aasta esimese kvartali võrdlusbaas oli lihtsalt tavatult madal.“ Niisiis maksulaekumise kasv andis poole SKT kasvust (mis pole majanduskasv) ja seegi kasv oli seepärast, et võrdlusperiood oli tavatult madal. Hm, mis siis kasvas? Maksulaekumine madala baasi pealt? Selline majanduskasv siis ehk eeltoodud Vaheriigi näitest lähtudes, statistika on, aga ... majanduskasvu pole. Vist? 

Kolmandaks. ÄP (31.05.21) täpsustab, et: „ Esimeses kvartalis 5,4 protsenti kasvanud majandus ületas kõigi analüütikute ootusi, teine kvartal võib tulla veelgi kiirem, kuid ennekõike on Eesti Euroopa kontekstis ületamatu fenomen. Selle põhjusena võib suuresti välja tuua aga ühe mullu kasutatud abimeetme mõju. Kui tavapäraselt käib inflatsiooni ja teiste majandusnäitajate juurde hoiatus, et kasv näib väga suur, sest võrdlusbaas on madal, siis seekord rühkis majanduskasv ülesmäge nii palju, et ületas isegi kriisieelse taseme, tõus oli ka võrreldes kaks aastat tagasi registreeritud tulemustega. Veel pool aastat tagasi oodati Eestis esimese kvartali puhul pigem nullseisu või isegi langust.“

Hea tähelepanek, jätame selle kui tarviliku teadmise meelde, sest abimeetmed, mis olid mullu (ja ka sel aastal) hädavajalikud on majanduse kasvu pilti tugevasti hägustanud. Tegelikult on niimoodi, et paljud abimeetmetele toetuvad „tinglikult elus olevad“ firmad ei ole seda enam teps mitte. See on ähvardav MajandusZombide armee, mis ähvardab põrmustada KasvuArmee.  Ja et meelest ära ei läheks, siis kõrged analüüsimajad on rõõmsameelselt väitud, et piirangute mõju tõttu kannatab kuni veerand Eesti majandusest umbes sellise meeleoluga, et ainult veerand. Veerand tegelikkuses on väga palju ja väga mõjukas majandusosa. Majandus on ühendatud süsteem, veerandi majanduse „pihta saamine“ mõjutab kogumis ja kumulatiivselt (nii ajas kui finantsides) kogu majandust. See omakorda paneb majanduse taastumise ränga surve alla.

 

Neljandaks. Edasi, mis veel mõjutasid majanduskasvu? Kõrged analüüsimajad on avaldanud arvamust (1.06.21 ÄP) et: „Pandeemia piirangutega suurenenud hoiused, täiendav rahasüst pensioni teisest sambast, tarbijate kasvav kindlustunne – kõik see loob eeldused, et SKP kasv saab tänavu veel hoogu juurde“. Hm, niisama lihtne see ongi? Jälle? Istu kodus, ära reisi, pane raha pangakontole ja majandus kasvab? Kuid hoiused nii nagu pensionid ja maksudki on majandusprotsessi eelmiste perioodide kõrvale pandud tulemus, mitte majanduskasv ise,  nende suurenemine või vähenemine näitab kuidas majandus on toiminud eelmistel perioodidel, mitte majanduse kasvu. Maksud, hoiused ja pensionid on nagu (üle)mulluse marjasaagi hoidised, osa saagist söödi ära, kuid osadest tehti konserve. Kui nüüd sahvrist hoidised kasutusele võtta, siis mullune marjasaak sellest mitte kuidagi ei muutu. Hoidised on nagu ressursi kasutamise hajutamise vahend. Muidugi kui sahvri talvemoosid ühe korraga sisse vohmida, siis ... rikub küll kõhu ära. Vaat selline lugu.  Ärge kahtlustage mind selles, et ma ei tea ega saa aru nendest valemitest ega metoodikatest, ikka saan ja hindan neid. Samas häirib mind pigem see, et erinevus SKT metoodika ja sellest tuleneva tulemuse erinevus sellest kuidas sellest räägitakse või üldisemalt tajutakse. Kuid on suur oht, et kui me mõõdame valesid asju saame ka valed arengumudelid, nagu M. McKeown kirjutas innovatsiooni kohta: „Teisalt – kui mõõta valesid asju, hakkavad juhtuma valesid asju, premeerima vale käitumist ja keerad kogu innovatsiooni täiesti tuksi.” (M. McKeown „Kogu tõde innovatsioonist” Äripäev 2009 lk 100). Kehtib mitte vaid innovatsiooni vaid on kasutatav enamuste protsesside suhtes.

 

SKT on vaid üks näitaja paljude teiste seas, see on üks näitaja mis võib näidata majanduse kasvu, kuid ei pruugi seda tegelikkuses näidata. Eriti ohtlik on kui selle pealt hakatakse tegema kaugeleulatuvaid järeldusi. Meie analüüsimajad on liiga kindlad oma teadmistes SKT kasvust (ka meie korrigeerime oma kasvuprognoose ülespoole) ja hüperinflatsiooni võimalikkuse alahindamises. Kuid nagu teame „Meie hädad ei teki sellest, mida me ei tea. Meie hädad tekivad sellest, mida me kindlalt teame, aga mis ei vasta tõele“ Mark Twain.“ D J Levitin „Valede välimääraja.“ Argo 2018 Lk 20).

 Ja sellest SKT kasvuprognoosi ülespoole korrigeerimise teadmisest lähtudes mõtleb nii mõnigi kontor juba maksutõusust ja uusmaksudest. Ehhee, kõrged analüüsimajad on juba välja mõelnud solgani: : me unistame Põhjamaade elatustasemest, kuid maksta selle eest justkui ei taha. Päris tummine mõttepojuke jälle. Ilmselt kantud sellestsamasest filosoofiast, et madalalt baasilt hea maksulaekumine ongi majanduskasvu alustugi, kuid … Teeme siinkohal ühe primitiiv-vulgaarse mõtteharjutuse põhjamaade palgataseme kohta. Kui põhjanaabrite keskmine kuusissetulek on 2.5-3x kõrgem kui meil, no ütleme 4 tuh EUR, siis sellest maksta pool maksudeks jätab neile kätte 2 tuh EUR, ning kui sellest võtta maha esmased sundkulud siis jääb keskmiselt kätte „oma ja oma lõbude tarbeks“ tuhande ringis. Pole paha? Just, kuid meil kui meie inimese keskmine bruto väänata netoks, siis saab ta kätte u 1100 EUR, millest lähevad maha sundkulud ja oma lõbuks … Lõbu pole. Kuigi skeem on toodud keskmiste palkade näitel, siis sama kehtib ka muude maksude ja majandusvaldkondade kohta, madaltulukuselt maksude kasvatamine või nende lisamine (sh vara- & automaks) väänab niigi kesise bruto täitsa "netuks" (ei ole) kui paatlaste slängi eesti hääldusega kasutada. Ärge otsige sellest arutluskäigust täpisteadust, vaid see on skemaatiline kuid ehe kinnitus, et meil püütakse asju parandada valest otsast. Soomlased ei ela nagu põhjamaalased seepärast, et neil on kõrged maksud, vaid seepärast, et nad saavad 2.5-3x suuremat palka kui meie. Soomlased ei saa mitte seepärast kõrget palka, et neil on kõrged maksud, vaid nende töö on meie omast kordi tõhusam, nad suudavad müüa oma tõhusalt toodetud toodangut maailma selliste hindadega, mis võimaldab põhjamaade palgataset (ja ka maksutaset). Seega peame põhitähelepanu pöörama tootlikkuse kasvule, mitte taga ajama virvatulukesi ja laskma ennast eksitada mingitest (kuigi meeldivatest ja tujutõstvatest) edukuse näitajatest. Pealegi, praeguses kolmikkriisis on edukus väga suhteline ja mitmeti mõistetav termin.

SKT teema lõpetuseks Pascola Mocumbi (Mosambiigi PM 1994-2004) teravmeelne mõttepojukene  majanduskasvu mõõtmisest SKP-ga:

 „Ma uurin neid andmeid küll, „vastas ta, „aga need ei ole täpsed. Seepärast on mul lisaks saanud harjumuseks vaadata iga-aastast esimese mai rongkäiku. See on meie riigis populaarne traditsioon. Ma tean, et inimesed tahavad sellel päeval eriti head välja näha. Tean, et nad ei saa sõbra käest kingi laenata, sest ka sõber on rongkäigul. Nii ma siis jälgin. Ja näen, kas nad kõnnivad paljajalu või on neil viletsad jalanõud või on neil kvaliteetsed kingad. Ja ma saan võrrelda sellega, mida ma nägin eelmisel aastal. Lisaks vaatan ma riigis ringi sõites pooleli olevaid ehitusi. Kui rohi kasvab värsketel vundamentidel, on pahasti. Aga kui laotakse uusi telliseid juurde, siis tean, et inimestel on raha investeerimiseks, see ei kulu ainult igapäevaseks tarbimisele.“ Tark peaminister küll vaatab andmeid, kuid mitte ainult andmeid.“ (H Rosling „Faktitäius“ Tänapäev 2018 lk 84). Nii, et kui meie ettevõtlus kaunil kevadpäeval ilma maskideta üles rivistada, siis paljudel neil kingad jalas on?

Targutusi: 

F Forsyth „Šaakali päev”

 Lk 28 „Äärmiselt ebameeldiv on endale tunnistada, et olukord selline on, aga ma olen veendunud, et kui me tõsiasjadele näkku ei vaata, jäämegi lolliparadiisi edasi elama.”

        E. Vogt  „Fridtjof Nansen. Mees ja maailm.” Tänapäev, 2014

Lk 164 Põhjapooluse poole, Nansenist „ Jõuluõhtul pööras Johansen särgi pahupidi ja pani alumise kampsuni pealmiseks. Nansen tegi sedasama ja vahetas  lisaks aluspükse – pani jalga teised, mis ta oli soojas vees läbi loputanud. Ta pesi ka keha veerand tassi veega, äravõetud aluspükse nuustikuna kasutades.. „Tunnen end täiesti uue inimesena, „ kirjutas ta, „rõivad ei kleepu enam nii palju keha külge kui enne.””