Rotipüügi ja Kuulennu vahel

 

 

"Äriplaani" konverents on selleks aastaks purki pandud. Tehtud. Kena meelelahutuslik üritus. Nauditav. Kuid kuidas on äriplaani(de)ga tegelikult? Meie teiega äriplaanidega?

Mis aga kõige tähtsam, kuidas on Dr Riigi äriplaaniga? Meie teiega ei mõtle just väga tihti, et Dr Riik on oma olemuselt üliturg. Üliturg seepärast, et pennitud inimesed võivad liigutada vabalt (teiste) miljardeid. No võib-olla mitteehedal kujul, kuid kõikvõimalikud keelu, piirangud ja karistused on samasugused miljardite liigutamised nagu pärisraha liigutamine. See võib hakata meeldima. Enamasti hakkabki, eriti see piiremise ja keelamise pool. See kuidas üliturg plaane seab oleneb kõigi teiste turgude äriplaan. Selles suhtes on Äriplaani konverents huvitav „kombo“ ülituru ja päristuru plaanidest. Mis aga põhitähtis, siis see on koht kus tegelikult hoomad majanduse hingeseisundit. Südametukset.

 Ajaloolise mälu analüüs

 Kuigi konverentsi sissejuhatuses märgiti (uhkusega), et konverents toimub juba 28 korda, siis oli selles ütlemises ka mingi annus häbelikkust (?), sest ühe jutiga avaldati  lootust, et saalis pole kedagi, kes kõigil neil konverentsidel on osalenud. Miks selline vaga lootus,  ei saanudki  aru, kuid nii nagu lootustega harilikult on, nii osutus seegi prognoos/lootus peaaegu sama ekslikuks kui enamus ennustusi.  „Peaaegu,“ seepärast, et mina olen osalenud kõigil va  „pandeemikumi“ aastal. Olen „nähtamatu mees“. Lahe. Nii, et Ajalooline mälu istus seegi kord saali – võrdles, vaagis, järjestas, tegi järeldusi. Mida võrdles? Meeleolusid loomulikult. Selle aja jooksul on ülesse kasvanud uus ettevõtjate põlvkond ja kui täpsemalt vaadata, siis mitte üks vaid kaks ja pool põlvkonda, mis tähendab, et just praegu formeerub uus ettevõtjate põlvkond.

Mul on kaks konverentsi millistel olen igaaastaselt püsiosaleja – „Äriplaan“ ja „Tuulelohe lend“.  Väga sisukad. Meil on muidugi hulgaliselt huvitavaid konverentse, mida on ka õpetlik külastada, kas kuulajana või esinejana, kuid nende kahe meeleolu on nagu indikaator, mille järgi võib hinnata majanduse tegelikku olukorda, võimekust ja läbilöögivõimet. Vaadake, olukorda ei saa hinnata üksnes oraatorite sõnaosavuse või nutikate/nihkes graafikute järgi, seda tuleb hinnata valdkonnas valitseva õhkkonna järgi.

 „Jaak kurat … „

 „Äriplaan 2027“ avaakordi võiks iseloomustada „juhanliivilikult“: „Jaak, maa, kurat, jalad juba põhjas!“ (JL „Peipsi jääl“). Majanduslanguse saime statistiliselt pidama, väike kasv meelt rõõmustamas. Tore. Hea uudis ju! Mida edasi? Kuidas edasi?  Jalad on küll põhjas, kuid kuidas kaldale ja sooja sauna saada? Pealegi paari protsendiline statistiline majanduskasv ei tekita veel soojatunnet. Miks? Elementaarne. Tuulekülm!!! Meeleolud on tuulekülmalised. Nii poliitturg kui ka massimeedikud kurdavad, et miks inimesed rahulolematud on, kui majandus on ometi kasvamas? Kodanik hindab olukorda majanduses nagu  ilmaennustust, kuigi väljas võib olla +2C, siis tuulekülmast tingitud ebakindlus tekitab tajutava külmatunde -4C. Nii ongi – meeleolud määravad käitumise.  Meeleolu kiskus jahedaks. Õnneks B.  Wahlroosi  etteaste, keda tituleeriti õigustatult, kui majanduse mõjutajat päästis päeva esimese poole. Julge, selge, arusaadav.Iga sõna mida ta ütles oli puhas kuld, saal möirgas rõõmsameelselt ja heakskiitvalt. Oh, mõnus.

 Prognoos, madallennu prognoos

 Dr Riik ja EP prognoosivad, et  „Lähiaastate majanduskasv sõltub eelkõige uutest investeeringutest ja sobivate oskustega tööjõu kättesaadavusest. Prognoosi kohaselt kasvab SKP 2027. ja 2028. aastal 2,4% aastas. Eesti majanduse pikaajaline kasvuvõime on väiksem kui eelmisel kümnendil. Ehkki 2–2,5% SKP aastakasvu võib varasemaga võrreldes näida tagasihoidlik, on selline kasvutempo kooskõlas majanduskasvuga, mis on varem iseloomus tanud Eestiga sarnase elatustasemega riike. Prognoosiperioodile järgnevatel aastatel jääb Eesti potentsiaalne majanduskasv 2% lähedusse.“ Selle koha peal „tore“ lõppeb, sest Dr Riik plaanib seeläbi võimalustepõhist, mitte vajadustepõhist arengut. Kuid 4-5% defitsiit näitab, et meie võimalused ei rahulda meie vajadusi, mis tähendab, et mängu mustrit tuleb muuta.  Ettevõtjad said üle  jää lagunemisest (loe harjunud majanduskeskkonna kokkuvarisemisest) kahe sõja mõjudest, energiakriisist, regulatsioonide vastutuulest, saime jalad põhja ja … Dr Riik hangus 2% kasvulootusele?   See oleks nagu oleksid Jaak ja Rein peale „jalad põhjas momenti“ jäänudki sinna külmvee rüsijäässe pidama, nad nagu polekski rüsinud kaldale. Mis kasu on saada jalad põhja ja siis jääda rüsijäässe tuiutama? Tegelikult on just see moment „jalad põhjas“ ja „saunasoe“ vaheline hetk kõige tähtsam edu saavutamiseks. Dr Riik, kes pole senini olnud ettevõtjatele sõber, isegi mitte partner, peab nüüd näitama kas ta on nende suhtes rajune vastutuul või leebe pärituul. Leebe pärituul pole mingi miljonite ühisraha tuulutamine lennuvõimetutesse projektidesse vaid see võib olla lihtsalt see, et Dr Riik ei sega ettevõtlust. Kõige muuga saavad ettevõtjad ise hakkama.  Kuid Dr Riigi nukrameelne tõdemine, et „Nojah, kuigi aastakasv on tagasihoidlik, on selline kasvutempo kooskõlas majanduskasvuga“ ja vastab meie võimalustele on mannetu plaan. See on usupuudumise plaan. Võimalustepõhine äriplaan on äri ilma plaanita, mis on plaan ilma ärita.

Tegelikult vajab Dr Riik ettevõtlust innustavat äriplaani. Tegelikult ei pea Dr Riik ise äriga tegelema, tegelikult ei tohigi  (kindlas kõneviisis) ta sellega tegeleda, vaid peab (jälle kindlas kõneviisis) looma ettevõtlusele võimalused. Teisalt peab Dr Riik rajult kokku tõmbama oma üleelusuuruse väe, mis genereerib vaid ettevõtluse segamist. „Võrreldes 40 aasta taguse ajaga on tänapäeval ekspeditsioonide planeerimisel üks probleem selles, et NASA on kasvanud palju suuremaks. Liiga palju kokkasid ei suuda kokku leppida, kuidas suppi keeta. Nagu Apollo programmi isa Wernher von Braun on Kuule maandumise kohta öelnud: „Kui meil oleks olnud rohkem inimesi, poleks see õnnestunud.” Mary Roach „Reisisiht Mars. Kosmoses elamise veidram pool” Imeline Teadus 2012 lk 175)

Nii või teisiti, Dr Riik peab rajult kärpima oma kulutusi, kärpima regulatsioone ja  avama tee loovusele ning initsiatiivile või … võtma igal aastal uusi miljardilaene jooksvate kulude katmiseks.

 Narratiivi valik: Nälgiva lõvi möire

 Just seepärast on tähtis millise narratiivi Dr Riik oma arengustrateegiaks valib. „Poliitilised strateegid James Carville ja Paul Begala räägivad loo lõvi valikutest, kes peab otsustama, kas juhtida antiloopi või hiirt. „Lõvi on täiesti suuteline põldhiire kinni püüdma, tapma ja ära sööma“, räägivad nad. „Aga selgub, et selleks kulub rohkem energiat, kui hiiresöömine kaloreid annab.“ Antiloop on hoopis suurem loom, seega on tema püüdmiseks vaja enamat kiirust ja jõudu. Aga kui antiloop on kord kinni püütud, jätkub sellest lõvile toiduks mitmeks päevaks.

Lugu, nagu ilmselt mõistate, võtab miniatuuris kokku kogu elu. Paljud meist jahivad hiiri, mitte antiloope. Arvame, et hiir on kindla peale minek, antiloop aga liiga pöörane mõte. Hiiri on  kõik kohad täis, antiloope aga vähe ja nad on kaugel. Arvame, et kui otsustame antiloopi jahtida, võib jaht ebaõnnestuda ja lõppeda tühja kõhuga.“ (O Varol „Mõelge nagu raketiteadlane“ ÄP 2022 lk 117)

 Ja seal ma nüüd istusin – Ajalooline mälu – hiirepüüdjate äriplaani arutlusel. Istusin ja võrdlesin  Kuigi sõnad olid enamuses reipad, siis ikkagi oli kuulajates mingisugune sumbunud tunne. Saalis polnud rõõmu. Polnud hillitsetud energiat. Mitmetel eelnevatel aastatel on ka saal olnud rõõmutu, kuid selles oli vähemalt hillitsetud energiat. Isegi eelmisel aastal kui jalad veel põhja ei ulatunud oli meeleolu reipam. Võrreldes esimese konverentsiga oli saalis mitte ainult teine, vaid juba kolmas ettevõtjate põlvkond ja eelmisele aastale andis värvingu järjekordne vahtkonnavahetus – vana majanduse sees sirutas tiibu uus/uusim majandus. Selles uues oli ja on meie jaoks paljugi arusaamatut, kuid nii need asjad käivadki. Sel aastal … Kui me niimoodi programmeerimegi majandusjuhte (võimalustepõhiselt), siis jäämegi laenusõltuvusse. Praktiliselt on Dr Riigi äriplaan selline, et jalad on põhjas ja siin me külmumegi kangelaslikult, sest … me valisime vale narratiivi.

 Narratiivi valik: Lend Kuule.

 Meie teiega teame mida me vajame majanduse kasvatamiseks. EP oma majandusprognoosis täheldab (juba aastaid), et „Lähiaastate majanduskasv sõltub eelkõige uutest investeeringutest ja sobivate oskustega tööjõu kättesaadavusest.“ Elementaarne, kuid selle asemel, et seda äriplaani üles ehitada ehitab meie poliitturg üles nutulaulu, sellest, et meile ei taha/julge keegi investeerida, sest asume Karumetsa kõrval. Ohtlik. Hm …aga Israel ja Taiwan (või kunagine tühimaa Singapur), miks sinna investeeritakse olenemata sellest, et on ohutsoon? Ja seegi vastus on lihtne, sealne poliitturg, ettevõtjad ja kaasatud inimesed on otsustanud elada/töötada ja olla edukad vaatamata ohtudele. Õigemini ongi edukus parim ohutõrje. Otsustavus teha valikuid on edu alus.

Vaadake, isegi Kuulendude edu aluseks oli tahe teha võimatut JFK ütles: „Oleme otsustanud minna sel aastakümnel Kuule ja teha veel nii mõndagi muud mitte seepärast et see on kerge, vaid seepärast, et see on raske, seepärast, et see eesmärk aitab meil end kõige paremini kokku võtta ning oma energiat ja oskusi kõige paremini rakendada.“ (R Dallek „John F. Kennedy“ Varrak 2004 Lk 394)  Eks ole võimas: otsustavus, otsustamine, eesmärk ja kaasamine.  „Ühendriigid ei saavuta edu (…) kui iga teadlane, iga insener, iga sõjaväelane, iga tehnik, töövõtja ja ametnik ei anna oma isiklikku panust, et meie rahvas saaks erutavas kosmoseseikluses vabaduse täie kiirusega edasi liikuda.“  Ja veel:   „Tegelikult ei lähe Kuule üksainus inimene. (…) Oleme seda kindlalt otsustanud. Seda teeb terve rahvas. Sinna jõudmiseks peame töötama kõik.“ tekitas suunatud energia ja teadmistevoo, mis muutis selle unistuse (ja palju muudki) reaalsuseks. (Fishman „Võidujooks Kuule“ Helios 2019 lk 77/76)

Ja nii nad läksidki Kuule teadmata kuhu lennata, kuidas lennata, läksid arvutiga, mis jääks lahjaks tänapäeva pesumasinalegi, läksid uhkusega, kus isegi koristajad olid mitte pelgalt koristajad, vaid nende töö sisuks oli nende enda formuleeringu järgi aidata saata mehitatud kosmoselaev Kuule. Vaadake, „Kuulend sunnib algpõhimõtetele mõtlema. Kui eesmärk on üheprotsendiline parandamine, võib töötada midagi muutmata. Aga kümnekordset paranemist soovides tuleb  status guo uksest välja heita. Kuulennu poole pürgimine asetab teid konkurentidega võrreldes kõrgemasse liigasse – ja tihti ka hoopis teise mängu -, mistõttu juurdunud tavad ja reeglid muutuvad sageli ebavajalikuks.“ Kui „Kennedy oleks niimoodi mõelnud, oleks ta kõne hoopis teistsugune (ja palju igavam). „Me teeme valiku, „ võinuks ta öelda, „saata inimene Maa orbiidile tiirlema – mitte sellepärast, et see oleks pingutust nõudev – vaid seetõttu, et see on meie ressursse arvestades teostatav“. (O. Varol „Mõelge nagu raketiteadlane“ ÄP 2022 lk 117). Meie õnneks ta niimoodi ei mõelnud ja meie ka ei tohi niimoodi mõelda, prognoosist rääkimata.

 Narratiivi valik

Ja seal ma nüüd istusin – Ajalooline mälu – Kuulennu ja rotipüügi vahel. Mida valida? Meenub üks muinasjutt kivivabriku pealikust (mis võib olla ka tõsijutt), kes väga karmis majanduskeskkonnas, kus kõik teised kivivabrikud lõpetasid pankrotis, tegi üksteise järgi raskeid otsuseid ja jäi ainsana ellu. Kivitehas, mis tuli sotsialismiehitamise süsteemist, oli nagu kõigetootja – seal tehti kõike autoremondist, akende klaaspakettide ja katusekattematerjalni välja pluss veel kommunaal ja soojamajandus. Kõik kahjumis. Uh, võimatu ülesanne? Aga ei olnud, sest tegevuste tähtsused ja perspektiivsed võimalused seati ritta. Nii lõiked kui investeeringud - kõik ilusti loogilises jadas. Tähtis oli vaid see, et kivivabriku süda – kivitootmine – jääks ellu. Kõik muu müüdi maha, pandi kinni või anti rendile. Raju, kiire ja julm/julge otsustusprotsess. Elimineeriti kulusid ja  kasvatati väärtust. Ja nii nad ellu jäidki ja elavad õnnelikult tänase päevani. (Muinas)loo lõpp. Niisugust innustava lõpplahendusega plaani, isegi kui see esialgu võib tunduda muinasjutuna, peab pakkuma meile teiega ka Dr Riigi äriplaan. Põhiline on mitte kaotada tegevuste ja eesmärkide fookust.

Nagu targad inimesed on õpetanud, siis: „Tuletame meelde, mis tegelikult määrab ära toote väärtuse turu jaoks? Mitte pingutused, mis tema valmistamisse on pandud, vaid kasu, mis tema tarbimine toob.” „Me teame, et on olemas kahte liiki kasu. Millegi positiivse lisamine või negatiivse ärakaotamine.”

„Aga kõige kergemad ja kiiremad lahendused tulevad, kui keskenduda negatiivsete aspektide elimineerimisele. Klient tunnetab neid oma nahal väga hästi, sa  ei pea talle tõestama, et need on olemas, sa pead teda veenma, et ta võiks nendest lahti saada. „ (E. M. Goldratt „Asi pole vedamises” Fontes 1999 lk 167) Meie mõistes oleks keskendumine negatiivsete aspektide elimineerimisele kõigi administratiivsete regulatsioonide armutu auditeerimine, kui me tahame ikka kosmoselaeva ehitada. Muide kui annad võimaluse kaevata/kaevelda, siis tekivad ka kaebused, menetlused ja edasikaebuste kaebuste lõputu jada. Kuni kaebamisvõimalust ei ole (st inimesed ei saa oma probleemide lahendamist kellegi teise õlule veeretada), siis ka kaebusi pole – inimesed leiavad ise lahendused. Isekeskis. Eh ,kokkuhoid nagu maast leitud.

 Kosmoselaeva ehitamine Noa laeva eskiisi järgi

 Kuidas me saame ehitada oma kosmoselaeva? Lihtne vastus on, et ei saagi. Kui me mängureegleid ei muuda, siis majanduskasvu ei tule – tuleb kügelemine pluss-miinus-külmatuul piiril. Edu jääb tulemata ja sissetulekud kasvamata. Kuid „Nagu märkis esseist Logan Persall Smith: „On vähe muresid, olgu need kuitahes rasked, mille lahendamisel hea sissetulek kasuks ei tule.“ S Pinker „Valgustusajastu tänapäeval“ Vinkel 8 OÜ 2021 lk 405)

 Meie teiega oleme mitmel korral katsetanud muuta mängureegleid alates Minu Eesti mõttetalgutest, Jääkeldri korjest, Oki raportini, lp J Raidla Riigireformi kavani ja selle ettevõtjate poolse süsteemse läbianalüüsimisega. Kui me oleksime Riigireformi käivitanud siis poleks meie majanduskasv mitte külmatuule piiril vaid ilmselt 5-6% ringis. Meie teiega oleksime saanud iseparandava, iseraviva ja iseareneva süsteemi. J. Stuart Mill märkis juba 19 saj, et: „Isegi kui valitsus on igast riigi kodanikust targem ja teadjam, on ta ikkagi rahvast tervikuna rumalam.“ (T Sowell „Diskrimineerimine ja erinevused“ PMK 2022 lk 195)

 Kuid ei, meie teiega ei suutnud Riigireformi ellu viia ja poliitturg menetles selle surnuks. Enne valimisi kirjutasid kõik pidukonnad üheskoos alla vajadusele teha Riigireform ja siis kui valimised olid läbi, siis muutsid reformi mõiste sisu ja vormi ja menetlesid surnuks. Kahju. Täpselt nii nagu menetleti surnuks ka kõik teised elu komplektse edendamise ettepanekud. Nüüd siis lõpetab tegevuse efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda. Nõukoda ise on rahu tehtuga ja seda mõtet tuleb toetada, sest parem midagigi kui ei midagi, kuid … Kuid kui loen et „"Aga senimaani on meil põhjust olla rahul: planeeringute lihtsustamine, mis on olnud võib-olla üks kõige olulisemaid teemasid, on esimese sammuna ära tehtud, riigikogu poolt vastu võetud“ (ERR 24.09), siis  saan aru, et tegelikult on mindud  ebaefektiivsuse efektiivistamise teed. Kosmoselaeva ehitatakse … Noa laeva jooniste järgi. B Gates ütles kunagi, et ebaefektiivsuse efektiivistamine üksnes suurendab ebaefektiivsust. Tõsiasi on selles, et sellist lubade ja sellest tulenevalt ka menetluse korda pole üldse vaja. Kui Thor Vähi tõi näiteks, et Hiinas kulub lubade menetlemiseks seitse päeva, siis on seegi seitse päeva liiga palju. Kui mingit „lubade“ õigemini vastavuse nõuet peaks vaja olema, siis peab see olema moderne iseteeninduslik lubatavate ja lubamatute tegevuste alusel oma tegevuse deklareerimine nagu see on konkurentsiõiguses erandite puhul. Kui me niimoodi oma süsteemi üles ehitame, siis saame oma kosmoselaeva küll lendama. Vabastaksime massiivse energiaressursi – vabaneb aeg, mis kulus menetlemisele mõlemalt poolt ja vabaneks ka kvalifitseeritud tööjõud, mida tööturg hädasti vajab. Pealegi ärgem unustagem, et aeg on ainukene taastumatu ressurss. Dr Riigil on päramine aeg kokku panna äriplaan, mis äridel võimaldab ätiga tegeleda – võidavad kõik.

 Targutusi:

 M. McKeown „Kogu tõde innovatsioonist” Äripäev 2009

 Lk 28 „Iga uus elu koosneb vanadest aatomitest. Sa ei saa endale uusi aatomeid isegi mitte siis, kui oled imik. Sa saad vanad aatomid, mis on maailmas eksisteerinud juba ligi 15 miljardit aastat. Üllatav on see, et olgugi, et sa oled peaaegu täielikult tehtud ainult kolme tüüpi aatomitest, oled sa unikaalne. Sinu seitse miljardit-miljardit-miljardit vesiniku-, hapniku- ja süsinikuaatomit on identsed minu omadega. Me oleme samad – ainult erinevad.

Iga uus idee koosneb vanadest ideedest. Originaalsus ei sõltu millegi loomisest eimillestki. See sõltub ideede ja materjalide uutmoodi kokkusobitamises. Parimal juhul viib see olemasolevad vajadused kokku uute ideedega või hoopis loob vanadest ideedest uued vajadused.”

 C.Clark „Uneskõndijad” Varrak, 2015

 Lk 49 „Teiste sõnadega võisid niisugused kahtlased laenajad nagu Serbia (sama kehtis ka teiste Balkani riikide ja Osmanite impeeriumi kohta) saada mõistlikel tingimustel laenu üksnes siis, kui nõustusid tegema järeleandmisi ja leppisid teatud rahandusliku kontrolliga, mis tähendas suveräänse riigi funktsioonide osalist hüpoteekimist.”