Muudatustesein V1: Külgseina joonistades

 Maailm meie teiega ümber muutub, aga … enamus meist teiega ajab ikka vana igavat juttu. Muutub metsiku kiirusega, kuid meie teiega ... Ikka igavat juttu. Vana juttu. Isegi arvamusfestivalil oli enamus teemasid … eilsed. Olid üksikud toredad ja üllatavad arenguettepanekud, kuid need ei sidustunud ülejäänuga. Ei sidustunud igavaga. Ei sidustunud vanaga. Kuid peaks sidustuma, sest muutus juba käib. Muutub kõigis valdkondades – hariduses, majanduses, transpordis, elustiilis, institutsioonides. No või vähemalt peaks muutuma. Igaühel on siin retsept kuidas selle muutusega toime tulla, seda ära kasutada või vastu seista.

Meie teiega loeme iga päev nii huvitavaid, tarkasid, kui ka mitte eriti tarkasid arutlusi võimalike muudatuste kohta ja … unustame need. Kuni järgmise sensatsioonini. Informatsiooni ja eriti infimüra on lihtsalt nii palju, et seda ei jõua omastada. Sarnane lugu oli ka Paide Arvamusfestivalil – palju huvitavaid ideid ja ettepanekuid, kuid kuidas neid kokku kõlama panna … seda kostab harva. Pigem kuuleme pahatihti mingi idee mahategemist, kui selle teostamise võimaluste uurimist. Ilmselt mingid Vaheriigiaegsed tüsistused nagu:  „Igor ja Boriss on puruvaesed talupojad, kes suuavad hädavaevu oma väikeselt maatükilt piisavalt saaki koguda, et oma peresid toita. Ainus erinevus nende vahel  on, et Borissile kuulub üks luider kits. Ühel päeval saabub Igori juurde haldjas ja lubab täita ühe ta soovi. Igor ütleb: „Ma soovin, et Borissi kits maha kõngeks.“ Anekdoodi mõte on mõistagi selles, et kaks talupoega on saanud võrdsemaks, ent kummagi olukord ei paranenud, kui jätta välja fakt, et Igor sai oma pahatahtlikku kadeduse rahuldatud.“ (S Pinker „Valgustusajastu tänapäeval“ Vinkel 8 OÜ 2021 lk 129). Mnjah, ikka see mine, minu …ja naabri kits/idee/firma kärvaku.

 Restaureerimine ja rekombineerimine

 Harva püüame erinevaid kilde kokku panna, kuid … Kuid just üksikutest irddetailidest võib vahel kokku sada midagi kvalitatiivselt uut. Vahel inetut, vahel ilusat, vahel kasulikku. Mina panin näiteks kuuriseina tihedalt täis vanaaegseid tööriistu, hobuseraudu, aidahingi vikatirootse ja sain … rauaseina. Tore vaadata.

Sama võib/peab teha ka muudes valdkondades, isegi Muudatusteseina loomisel. Lükkides oma Muudatustesinale irdosiseid tekkis igatahes üpris kummaline, et mitte öelda pelutav pilt. Võib-olla on Muudatustesein lõppkokkuvõttes sama staatiline kui minu rauasein 8kuigi oma Muudatusteseina püüan ma pidevalt uuendada), kuid … Ikkagi peaks kaaluma muudatuste ja nende kiiruste võimalikku variantsust. Ka suunda ja suunamuutusi.

Edasine ongi  Muudatustesinale kuhjatud killud nende mõtetest/väljaütlemistest/analüüsidest, kes muudatuste vajadust ja suundi on tõsiselt vaaginud. Olen neid mõtteid (täpselt samuti kui rauaseinal) sobitanud ja grupeerinud, et moodustada mingit tervikut.  Kuid eks igaüks ise vaatab, kas ja kuidas neid kilde kohendada või hoopis oma pilt kokku panna. Ärge peljake, nagu märgivad P. H. Diamandis, S. Kotler: „Mõtteviis on ülioluline. Kui sa arvad, et suudad midagi teha, või arvad, et ei suuda – sul on igal juhul õigus.“ („Julge“ OÜ Küppar & Ko 2015 Lk 89). Meie teiega suudame ju!!!

 Joonistades tulevikku Muudatusteseinale

 Suuremaid projekte olen ikka alustanud sellest, et joonistan võimalikud tegevuse, mõjud, ja suuna ülesse suurele joonestuspaberile. See võimaldab haarata tervikpilti, unustamata mõnda valdkonda või tegevust. Muutuste puhul on kerge midagi juurde sodida või läbi kriipsutada. Tähtis on see, et visuaalne kuvand oleks olemas. Niimoodi sai alustatud nii hinnareformi, konkurentsiõiguse maaletoomisega meie majandusruumi, kui ka avaliku teenistuse mõjude analüüsist raamatus „Bürokraat, võim ja Vanaema“. Joonista ja sa näed. Joonista ja sa saad aru. Joonista ja sa hoomad sidemeid. Joonistad ja sa näed võimalusi.

Sama lugu on ka Muudatusteseinaga, seda „joonistades“ tekkib visioon, sidusus ja võimaluste paljusus.

 Riputades külgseinale (... et meelest ära ei läheks)

 Esiteks riputame Muudatusteseinale  keskkonnaküsimused ja … jätame selle teema rahule. Keskkonnaküsimused on muidugi ülitähtsad, kuid praeguses lapsemeelsuses või paanilises tegutsemispalavikus tehakse ilmselt rohkem rumalusi, kui kasulikke tegevusi. Nii, et las laagerdub natukene. Ka meie endi sellesuunalised tegevused näiteks liikuvusstrateegiates venitavad pigem väikeste tihedate valesammude ja pseudokeelamistega pigem süsinikujälge pigem laiemaks, kui vähendavad seda. Kuid see on eraldi teema ja paigutatuna Muudatustesinale, siis vilgub see tuluke meil meeldetuletuseks, nõudes suuremat omaette Muudatusteseina. Miks ometi?

Nagu Y. N. Harari tabavalt täheldab, siis „Tänapäeval on kombeks kõike kliimamuutustega seletada, aga samas jääb tõsiasjaks see, et Maa kliima ei puhka kunagi. See on pidevas muutumises. Kõik ajaloosündmused on leidnud aset mingit laadi kliimamuutuste tausta.“ (Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ 2016 Lk 93). Niisiis on tegemist püsimuutujaga.

J. Medina täpsustab eelnevat väidet: „Ökosüsteemid on karmid, nad purustavad elu sama kergesti kui toetavad. Teadlaste hinnangul on 99,99% kõigist kunagi elanud liikidest praeguseks välja surnud. Meie kehad, aju kaasa arvatud, läksid kaasa igasuguse geneetilise kohastumisega, mis aitas meil ellu jääda. See asjaolu üksnes ei ole tagapõhjaks kõigile aju toimimise reeglitele, vaid selgitab ka, kuidas meist said maailma vallutajad.“ „Keskkonna julmusest võitu saamiseks on kaks viisi: te muutute kas tugevamaks või targemaks. Meie valisime teise viisi. Asjaolu, et selline füüsiliselt nõrk liik võis planeedil võimust võtta mitte skeletile muskleid vaid ajule neuroneid lisades, tundub äärmiselt ebatõenäoline. Aga me saime sellega hakkama (…)“  („Aju toimimise reeglid“ Tänapäev 2014 Lk 39)

Ebastabiilseid ja kiire keskkonnamuutusega perioode on ikka ette tulnud.  Kliimamuutustest … Näiteks 100 000 a tagasi võisite sündida arktilisse keskkonna, paarkümmend aastat hiljem „võtsite ära oma niudevöö, et lasta rohumaade päikese kuldseis kiiri endale lähemale“

„Sellisel ebastabiilsusel pidi olema suur mõju igale seda taluma sunnitud olendile. Enamik seda ei suutnud.“

„Muudatused oleksid olnud liiga aeglased poleks olnud põhjust areneda, liiga kiired oleks kohe liigi lõpetanud „Tingimused olid just meile sobivad. Muutusest piisas, et meid mugavast kohast puu otsas alla raputada, ent maandudes me otsa ei leidnud.“

„Ent maandumine tähendas vaid raske töö algust.“ „Harjumatu on mõelda, et meie evolutsiooniline teekond algas tundmatul horisontaalsel tasandikul ja meie eellaste tagumikul oleks olnud otsekui olnud kirjas „Söö mind, olen saakloom.“ (lk 43)

Lk 44 „Kuidas siis sai sellisest vankuvast ja õrnast vähemusest hämmastav seitsme miljardiline inimkond, mis ikka kasvab? Richard Potts, Smithsoniani muuseumi inimese päritolu programmi direktor, sõnab, et selleks on vaid üks võimalus. Te loobute stabiilsusest. Te ei püüa muutusi tagasi tõrjuda. Te ei hooli mingist elupaiga järjepidevusest, kuna järjepidevus ei tule kõne alla. Te kohanete muutuse enesega.“

„See osutus suurepäraseks strateegiaks. Selle asemel, et õppida ära, kuidas ühes-kahes ökoloogilises nišis ellu jääda, võtsime ette terve maakera. Need kes ei suutnud kiirelt uusi probleeme lahendada või vigadest õppida, ei  elanud piisavalt kaua selleks, et oma geene edasi anda. Selline evolutsiooni mõju seisnes selles, et me ei muutunud tugevamaks. Me muutusime nutikamaks. Kasvatasime endale mürgihambad mitte suhu vaid pähe. See osutus mõistlikuks strateegiaks.“ (lk 44). Ilmselt on see strateegia endiselt jõus. Seega tunnistagem, et kliima muutub ja … muutub ja …. Muutub jätkuvalt. Mõned muudatused on meie teha, mõned mitte. Kuid … Inimühiskond põhineb teatud reeglitel, uskumustel, müütidel. Neid järgitakse, kuni … tekkivad uued müüdid, mis muutuvad uuteks regulatsioonideks. Regulatsioonid … kehtestame me ise või … Või no peaaegu ise, sest valime endale endi seast seadusandjad, kes loovad ise müüte mida nimetatakse seadusteks. Kõik inimliku aju sünnitis, kujutlus.

 Kujutletavast korrast

 Sellega seoses, mida me usume ja milliseid valesid endile loome, mida samuti usume, siis Y. N. Hararil veel üks tähelepanek, mida ei tasuks muutusteseina veerele sättida: „Tegelikult on inimesed alati elanud tõejärgsuse ajastul. Homo sapiens on tõejärgne liik, kelle võim sõltub asjade väljamõtlemisest ja oma vaimusünnitisse uskumises. Kiviajast peale on isevõimenduvad müüdid aidanud inimkooslust omavahel liita. Homo sapiens alistas maakera eelkõige just tänu inimestele ainuomasele võimele pettekujutusi välja mõeldama levitada. Me oleme ainsad inimesed, kes suudavad suure hulga võõrastega koostööd teha ainult seetõttu, et suudme leiutada väljamõeldud lugusid, neid laiali kanda ja veenda miljoneid liigikaaslasi neisse uskuma. Kuni kõik usuvad samu lugusid, allume kõik samadele seadustele ja suudame seetõttu tõhusalt üheskoos tegutseda.“ ( „21 õppetundi 21 sajandiks“ Postimees 2019 Lk 253)

Y. N. Harari käsitluses on müüdid (kujutletav kord) ühistööks ilmtingimata vajalikud.  „Inimeste igasugune laiapõhjaline koostöö – olgu selle vormiks siis tänapäeva riik, keskaegne kirik, muistne linn või arhailine suguaru – tugineb ühistel müütidel, mis eksisteerivad üksnes inimeste kollektiivses kujutluses.“ „Ometi ei eksisteeri need asjad kuskil mujal kui üksnes lugudes, mida inimesed välja mõtlevad ja üksteisele räägivad. Väljaspool inimeste ühist kujutlust ei eksisteeri kogu universumis ühtki jumalat, ühtki rahvust, ühtki ettevõtet, ei mingit raha, ei mingeid inimõigusi, ei mingeid seadusi ega ka õiglust.“

„Inimestel on lihtne aru saada, et „primitiivsete inimeste“ usk vaimudesse ja hingedesse ning täiskuu ajal lõkke ümber tantsimine on vahend, millega tagada sotsiaalne kord. Samas ei suuda nad kuidagi näha, et meie tänapäeva institutsioonid toimivad täpselt samadel alustel. Võtkem näiteks kasvõi ärimaailm. Praegused ettevõtjad ja juristid ei ole tegelikult muud kui võimekad maagid. Peamine erinevus nende ja suguharude šamaanide vahel seisneb selles, et juristid räägivad tunduvalt veidramaid lugusid.“ (Y. N. Harari „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ 2016 Lk 42)

„Me usume mingisse kindlasse korda, mitte sellepärast, et see ka objektiivselt olemas oleks vaid sellepärast, et usk selle olemasollu võimaldab meil edukalt koos töötada ja luua paremat ühiskonda. Kujutletavad korrad ei ole sugugi salakavalad vandenõud või kasutud soovunelmad. Pigem on need viis, kuidas suur hulk inimesi saab üksteisega tulemuslikult koosööd teha.“ (lk 146). Kord, kui usu küsimus?

Ja siis hakkame meie teiega seda kujutletavat korda kasutama oma igapäevaelus püüdes müütides vilkuvaid eesmärke täita. Lähtudes müütidest unustame loodusseadused. „Teadvustades kõrgema tasandi tagajärgi, millest lähtuvalt loodus asjad paika paneb, olen mõistnud, et harva saavutavad eesmärke inimesed, kes annavad liigselt kaalu otsuste esmastele tagajärgedele ning ignoreerivad teiseseid ja kõrgema tasandi tagajärgi. Põhjus on selles, et esmased tagajärjed on sageli teiseste tagajärgedega vastuolus ja see põhjustab suuri otsustusvigu.“ „Päris sageli on esmased tagajärjed kiusatused, mis lähevad meile maksma selle, mida tegelikult tahame; vahel on esmased tagajärjed meie teel seisvad takistused. Tundub peaaegu, nagu jaotaks loodus meid selle järgi, et annab meile mõlema tasandi tagajärgi kaasa toovaid trikiga valikuid ja karistab neid, kes otsustavad ainuüksi esmastest tagajärgedest lähtudes.“ (Ray. Dalio „Põhimõtted“ ÄP 2018 Lk 173)

 „ Ära aja segi eesmärke ja iha. Korralik eesmärk on miski, mida sul on tõesti vaja saavutada. Iha on soov millegi järele., mis võib sul takistada eesmärkide saavutamist. Üldjuhul on ihad esmased tagajärjed. Näiteks võib su eesmärk olla hea kehaline vorm, aga iha süüa maitsvat, kuid ebatervislikku toitu. Ära mõista mind valesti: kui tagad olla diivanikaunistus, ei ole mul selle vastu midagi. Võid püüda saavutada ükskõik milliseid eesmärke. Aga kui sa diivanikaunistus olla ei taha, siis parem ära tee krõpsupakki lahti.“ (lk 190)

 Hoiatus … värvide nägemisest või mittenägemisest.  

 R Dalio toob eriti õnnestunult välja ühe justkui kõrvalise, kuid arenguid määrava teguri, mille peame ilmtingimata Muudatusteseina veerele kinnitama: „Mõistagi ei oska inimesed hinnata seda, mida nad ei näe. Inimene, kes ei oska näha seaduspärasusi ega sünteesida, ei tea seaduspärasustest ja sünteesist rohkem kui värvipime värvide nägemisest. Erinevus meie aju toimimises ei ole kaugeltki nii silmnähtav kui erinevus meie keha toimimises. Värvipimedad saavad lõpuks teada, et nad on värvipimedad, aga enamik ei näe ega mõista kunagi, kuidas nende mõtteviis neid pimestab. Et asju veel keerulisemaks ajada, ei meeldi meile ei enda ega teiste pimealade tunnistamine, kuigi meil kõigil on need olemas. Kui sa osutad kellegi psühholoogiliselt nõrgale küljele, võetakse seda tavaliselt vastu sama soojalt nagu kehalisele nõrkusele osutamine.“

„Kui oled nagu enamik, siis ei ole sul aimugi, kuidas teised ajud näevad, ja mõista püüdminegi ei õnnestu kuigivõrd, sest oled liiga ametis neile selle selgitamisega, mida ise õigeks pead. Teisisõnu oled suletud meelega, eeldad liiga palju. Niisugune meelesuletus läheb kohutavalt kalliks maksma,; seetõttu jäävad märkamata mitmesugused teiste osutatavad imelised võimalused ja ohtlikud ähvardused, peale selle blokeerib kriitika, mis võib olla konstruktiivne või isegi elupäästev.“ (lk 203)

 „Palju inimesi võitleb tõe vastu, kui see ei ole see, mida nad tahavad tõeks pidada. See on halb, sest halbade asjade mõistmine ja nendega hakkama saamine on olulisem; head asjad laabuvad ise.“ (lk 153)

Sellega on kõrvalseinalised meeldetuletused ja hoiatused tehtud ja läheme oma Muudatustetahvli enda juurde.

 

Järgneb …

 

Targutusi:

 

                L. Freedman „Strateegia“ Grenader

                 

 Lk 10. Eessõnas kirjutab brigaadikindral M. Kiili väga leebelt, et. „ Eesti strateegiate üldpilt on võrdlemisi avar ja kirju. Strateegiateks nimetatud dokumendid varieeruvad suhteliselt korratutest üksteisega mittehaakuvate lausete kompleksidest kuni korralikult struktureeritud ja keeleliselt viimistletud mõttekogumiteni. (…) Termin  strateegia  kirjatüki pealkirjas mõjub atraktiivselt ja aitab tõmmata tähelepanu, paraku ei oma aga enamikul juhtudel praktilist ega teoreetilist väärtust.“ 

 „Juba enam kui kaks ja pool aastatuhat tagasi on Hiina väejuht, riigimees ja filosoof Sun Zi öelnud: “ Strateegia, ilma taktikata on pikk tee võiduni, taktika ilma strateegiata viib paratamatult lüüasaamiseni.“

N.J. Goldstein, S. J. Martin, R. B. Cialdini „Jah! Veenmisteaduse 50 saladust“ Elmatar 2008

 

Lk 23 „Ühisel ükskõiksel eiramisel! Millist sõnumit edastab niisugune lause ja pilt, mida näidatakse selles reklaamis? See ütleb vaatajatele, et hoolimata saastava käitumise kangest hukkamõistmisest, teevad paljud inimesed seda ikkagi. Kuigi niisugune käitumise hukkamõistmine võib kindlasti osutuda motiveerivaks, väljendab teave, et see käitumine on valdav, siiski teatavat sotsiaalset heakskiitu sellelesamale halvale käitumisele. Kuna sotsiaalse heakskiidu põhimõte kinnitab, et inimesed kipuvad järgima kõige populaarsemat tegevust, võib sellel olla nii kahjulik kui ka kasulik sisu.“

Lk 24 „Teie pärandi kallal vandaalitsetakse iga päev. Varguse tõttu kaob igal aastal 14 tonni kivistunud puitu – igaüks võtab kaasa vaid tükikese.“ (…)

Mees sai sildi lugemise ajal šoki, kui tema igati seadukuulekas kihlatu müksas teda küünarnukiga ja sosistas: „Me peame ruttu oma tükikese kaasa võtma.“ (…)

Katsetulemused, mis peaksid rahvuspargi juhtkonna ehmatusest soolasambaks muutma, näitasid, et võrreldes ilma sildita kontrollaladelt, kust võeti kaasa 2.29%puutükke, varastati negatiivse sotsiaalse heakskiidu sõnumiga alalt rohkem – 7,92%. Sõnum peaaegu kolmekordistas vargusi. Nii et see ei olnud mitte väärtegude ennetamise strateegia vaid väärtegude arvu suurendamise strateegia.

(…) Järelikult: selle asemel et edastada negatiivse sotsiaalse heakskiidu sõnumit, peaks selle koostajad seda tüüpi  olukordades suunama sihtrühma tähelepanu sellele, kuidas peaks sellises kohas käituma. Või kui asjaolud lubavad , võib suunata sihtrühma tähelepanu kõigile neile inimestele, kes käituvad positiivselt.