Musta tähe/augu sünd: Majandusliku Musta augu teooria

Anekdoodipõhised väärtused

Päev päeva kõrval kuuleme, et meie elu juhivad väärtused. Vahel poeb hinge küll kahtlus, et need, mis meid juhivad pole mitte väärtused vaid anekdoodid. Õigemini väärtuste ümbersõnastamine anekdootlikul moel. Meie elu kulgeb juba ajamat aega mitte väärtustel vaid anekdootidel põhinevalt. Riigieelarve ja poliitlubaduste arvutuskunsti (rõhuga sõnal kunsti) valdkonnas elame juba ammust aega vana kaupmehe anekdoodis, kus 2+2 ei pruugi  olla 4, vaid nii „palju vaja“, siis mõnda asja me enam ei näe, ei tunneta, ei saa aru. Mõistmine asjade olemusest on kadunud kui muti- või pigem musta auku. Kui konkurents pole enam väärtus, vaid kõrgetes administratiivmajades arvatakse, et seal evitakse mingit erilist väärtust, kuidas maailma areng peaks kulgema, siis on see lihtsalt anekdootlik. 

Selle nähtuse kohta on isegi omaette termin: „Lucretius nimetas lolliks seda inimest, kes usub, et kõige kõrgem mägi, mida ta kunagi näinud, on ühtlasi maailma kõige kõrgem mägi. (…) Kirjanik ja matemaatik Nissam Taleb on andnud sellele isegi nime, inspireerituna ladina luuletajast: Lucretiuse alahindamine.“ (M. Konnikova „Meelevalitseja“ Helios 2013 lk 176). Seda nähtust mida nimetatakse Lucretiuse alahindamiseks esineb meil üllatavalt tihti, jättes kasutamata Medici efekti suurejoonelised võimalused. F Johansson „Medici efekt“ (Pegasus 2008 lk2): „Selle raamatu idee on lihtne: kui sa astud valdkondade, distsipliinide või kultuuride ristmikule, võid olemasolevaid kontseptsioone kombineerides saada erakordseid uusi ideid. Nimetus, mille ma sellele nähtusele olen andnud – Medici efekt -, on pärit 15. Sajandi Itaalias toimunud silmapaistvast loomingupurskest.

Medicid olid Firenzes elav pankuriperekond, kes rahastas erinevates valdkondades tegutsevaid loomeinimesi. Tänu sellele ja mõnele teisele sarnasele perekonnale koondusid Firenzesse skulptorid, teadlased, poeedid, filosoofid, rahandustegelased, maalikunstnikud ja arhitektid. Seal leidsid nad üksteist, õppisid üksteiselt ja lammutasid maha kultuuride ja distsipliinide vahelised barjäärid. Koos rajasid nad uue maailma, mis põhines uutel ideedel – selle all tunneme renessanssi. Selle tulemusel muutus linn loovuspahvatuse epitsentriks, kus käivitus üks ajaloo kõige uuenduslikum periood.“ Vaat selline võimaluste kaskaad.

Lucretiuslik konkurentsi alahindamine 

Kevadel lahvandunud tüli 5G sageduste jagamise mudeli üle, on tekitanud palju vastakaid arvamusi. Ette on võetud kohtutee, kuid oma arvamust on avaldanud ka turumajandusliku põhiseaduse ehk konkurentsi asjatundjad.  Konkurentsiameti pealik nentis, ameti analüüsi kommenteerides, et riik peaks konkurssi korraldades turgu usaldama ning eeldama, et konkurents lubade pärast tagab ressursi efektiivse kasutuse, kuna võidab parima ärimudeliga pakkuja. Tundub justkui tavatekst, kuid tõmbab selge vahe sisse turumajanduslike loovjõudude ja bürokraatlik/riikliku plaanimajanduse ihalejate vahele. See  on tegelikult kujunemas meie ühiskonnas põhimõtteline küsimus, kas jätkata niimoodi nagu on või leida uusi ärimudeleid. Kurb on et MKM, milline peaks olema ärivaldkonna eestvedaja ja konkurentsi kaudu uute ärimudelite  soosija arvab hoopis et konkurents pole oluline. MKM vaatest jääb mulje, et veerand sajandit turumajanduse harjutamist oleks nagu kadunud musta auku.  Kurb, kui uusi mudeleid ärgitama kutsutud institutsioon usub rohkem riiklikku reguleerimist kui vabast ettevõtlusest sündivat hüve.  Konkurentsiameti pealik leiab, et riik peaks olema turu usaldamises järjekindel. Olen täpselt samal arvamusel. Ja muide:  „Kaua aega arvati, et suurimad novaatorid on soliidsed suurfirmad. On ju neil piisavalt vahendeid, et rajada suuri laboreid ning neisse inimesi palgata. Sellele seisukohale vaidles vastu suur Austria majandusteadlane Joseph Schumpeter. Tema väitis, et väiksemad, nooremad, ettevõtlikumad firmad, kes ei ole huvitatud status guo säilitamisest, oskavad tõenäoliselt uusi kaupu ja teenuseid välja mõelda tõenäolisemalt. Nagu ta seda väljendas: „Postitõldade omanik üldiselt raudteid ei ehita.““ ( A McAfee, E. Brynjolfsson „Masin, platvorm, inimene“ PM 2018 lk 229)

Kui me ei taha muutuda majandustähest administratiivseks mustaks auguks, siis peab Riik oma strateegia turgude suhtes üle vaatama. Võib vaid heameelt tunda selle üle, et on veel asjatundjaid, kes peavad tarvilikuks seda, et Riik peaks turu usaldamises olema järjekindel. Just turu usaldamine, vaba ettevõtlus, uued ärimudelid tagavad ressursside efektiivse kasutuse, juhatavad innovatsioonile. Just see ongi meie edutähe tuumkütus, mis ei lase sellel tasakaalu rikkumisel kokku kukkuda riikliku plaanimajanduse musta auku. Vikipeedia sõnastab, et:  „Must auk tekib siis, kui väga suure tähe tuumkütus on lõppenud ning tähe sisemusse suunatud gravitatsioonijõu ja tuumareaktsioonidest tekkiva rõhu tasakaal saab rikutud. Täht kollabeerub, vajudes oma enese raskuse all lõkspinna taha, kogunedes ruumipiirkonda, mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti“.  Selles formuleeringus tundus midagi kummaliselt, lausa pahaendeliselt, tuttavat, midagi mis meenutab meie majanduskeskkonnas toimuvat.  Kuid asjalugu on selline, et tasakaal sündmuste horisondi ehk turuvõimekuse piiri taha liiguvad üha uued ettevõtluse valdkonnad. Mis aga põhitähtis, tekkinud must auk võib kasvada, neelates ainet oma ümbrusest. Nii õnnestud astronoomidel  jälgida kuidas must auk tähe võimsa kosmilise plahvatusega puruks rebis. Ilmselt sattus täht mustale augule liiga lähedale ning selle tohutud gravitatsioonijõud imesid tähe auku (20.06.11 Novaator). „Kui keha langeb musta auku, siis mis tahes informatsioon keha kuju kohta või laengujaotuse kohta sellel on musta augu sündmuste horisondil ühtlaselt jaotunud ja välisvaatlejate jaoks kadunud.“ Riiklik plaanimajandus on ebaõnnestunud majandusvaldkondade bürokraatlik ülitihe kogum, mis on tekkinud vananenud mudelite kokkukukkumisest, moodustades majanduse musta augu. Nii nagu mustal augul on ka majanduslikul mustal augul selline mass, mis tõmbab endasse üha uusi vaba ettevõtluse valdkondi. Nii on viimase kümnendi jooksul sündmuste horisondi taha kadunud eraettevõtlus praaminduses, ronginduses, maakondlikus bussiliikluses jne. Must auk muutub üha tihedamaks ja valmistub imema endasse üha uusi, täna veel turupõhiselt toimivaid ettevõtluse valdkondi.

 Kui nüüd kõrvutada musta auku ja Majanduse musta auku, siis must auk on objekt, milles on koondunud nii palju massi nii väikesesse ruumiossa, et raskusjõud muutub hoomamatult tugevaks, nii tugevaks, et miski, isegi mitte valgus ei pääse sellest välja, siis need majandusvaldkonnad, mis on läinud administratsiooni kätte, need ei pääse sellest enam iial välja, sest dotatsioon ja elujõuetud mudelid hoiavad ministeeriumide kuhu on kogunenud väikesele pinnale nii palju energiat, et sellest ei pääse miski välja, isegi informatsioon mitte.  Mis aga üks ühele klapib selles võrdluses, siis „Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjus-tagajärg printsiip ja valitseb nn. kvantgravitatsioon“ Püha müristus, kui täpselt on kirjeldatud meie tänast riiklikku plaanimajandust. Lisaks ilmneb, et „Selle piirkonna piiri, millest ei ole võimalik väljuda, nimetatakse sündmuste horisondiks. Kuigi sündmuste horisondi ületamine avaldab seda läbitegevale kehale tohutut mõju, tundub, et seda ei ole asja sees olles võimalik märgata.“ Just niimoodi on toimunud vabast ettevõtlusest riiklikkusse plaanimajandusse suundunud ettevõtjate ja ametimeestega, sellel on küll tohutu mõju, kuid asjaosalised ise seda (oma tegude jõudu ja tagajärgi) „sees olles“ ei märka.

Sümptomaatiline on, et seespool sündmuste horisonti, ehk tegelikku maailma, jätkab Poliitmaailm  tegevust, mis ei ühti turu vajaduste ja nõudmistega. Poliitmaailm ja Bürokraatiamaailm ei saa sellest aru, et kui teiste jaoks omavad aeg ja ruum tähendust, siis nende jaoks pole enam aega ega ruumi kuna sündmuste horisont on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Täitsa kõver.

Mis aga selle protsessi puhul on kõhedust tekitav, siis see, et juba tekkinud must auk võib kasvada, neelates (majandus)tähti enda ümbruses  ja omavahel ühinevad, tekitades ülimassiivseid musti auke. Kohati jääb mulje, et meie kahe võimu, seadusandliku- ja täitevvõimust, ongi moodustunud mustad augud, mis ei tooda enam energiat st ettevõtluse edendamist, vaid on kokku kukkunud ülijõuks, mis käskimise ja keelamise pseudotegevusega püüab ettevõtlusenergiat endasse tõmmata, jättes näiliselt toimeka mulje.   Päris hirmutav tendents, kuid kuna asutakse teisel pool sündmuste horisondi piiri, siis … Nüüd on kõige tähtsam, et  kahele mustale augule ehk seadusandlikule võimule ja täidesaatvale võimule, ei lisanduks kolmas võim ehk kohtuvõim. Kohtuvõim on viimane turvavõrk enne pikka teed tühjusse.  Ütleme niimoodi, et üldiselt on see turvavõrk koos Õiguskantsleri initsiatiiviga paljud „fataalsed kukkumised“ ära hoidnud, kuid on ka muret tegevaid tendentse.  Kui ka kohtuvõimu puhul juhtuks nii, et lakkaks kehtimast meile tuntud loodusseadused, milles aeg ja ruum kaotavad mõtte ja kus  on kadunud põhjus-tagajärg printsiip (kõik musta augu tüüptunnused) siis moodustuks kolmas must auk kohtuvõimu näol. Koos kahe juba eksisteerivaga (võimu)auguga moodustuks uus ülimassiivne must auk – Superauk.  Selline superaugu tingimustes kaovad võimalused vabaks ettevõtluseks ja vabaduseks üleüldisemalt, sest:  „Üleminek suletud, vabadusteta ühiskonda on sujuv. See algab siis, kui vaba omanditung ja ohjeldamatu leidurivaimu tahetakse piirata, kuna sellisena see segab, või kui riigi reeglitesse hakatakse lubama ideid selle kohta, milliseid tooted on mõistlikud ja millised mitte, milline elu on mõistlik ja milline mitte ning millal on tööhõive liiga suur või liiga väike.“, „Turumehhanism ei muuda ühiskondlikku tegelikkust kaugeltki idülliliseks. Seetõttu ei ole selle idealiseerimine põhjendatud. Turumehhanism on meetod, mis aitab jõudu kasutamata – ja keskmiselt kõigi hüvanguks – inimeste kavatsusi ja pürgimusi omavahel kooskõlla viia. See toimub konkurentsi teel. „ (Thilo Sarrazin „Soovmõtlemine“ lk 109/110)
Niisiis passigem peale, et me tähelepanematusest, hooletusest või laiskusest ei tekitaks Majanduslikku Superauku ... koos kõige kaasnevaga.

Järgneb...

Targutusi:

R. Dalio „Põhimõtted“ ÄP 2018

Lk 190 „ Ära aja segi eesmärke ja iha. Korralik eesmärk on miski, mida sul on tõesti vaja saavutada. Iha on soov millegi järele., mis võib sul takistada eesmärkide saavutamist. Üldjuhul on ihhad esmased tagajärjed. Näiteks võib su eesmärk olla hea kehaline vorm, aga iha süüa maitsvat, kuid ebatervislikku toitu. Ära mõista mind valesti: kui tagadolla diivanikaunistus, ei ole mul selle vastu midagi. Võid püüda saavutada ükskõik milliseid eesmärke. Aga kui sa diivanikaunistus olla ei taha, siis parem ära tee krõpsupakki lahti.“

R Branson „Nihutades piire“. Helios 2018

Lk 289 „Liiga paljud arvavad, et neil on õigus, ega kuula teiste seisukohti. Nad räägivad kategooriliselt ja panevad siis enda kõrvad lukku. Mina pean ennast heaks kuulajaks, ja kirjutan selle arvele osa oma edust – rääkimata oma abielust. Mõned ettevõtjad ümbritsevad end säravate inimestega ja siis ignoreerivad neid. Enamik inimesi, kes sellist autokraatlikkul moel käituvad, saavad teenitud karistuse. Te peate olema Steve Jobsisugust geeniust, et selline tegevusviis toimiks. Mina tean, et ma ei ole teistest parem, mistõttu valin teistsuguse tee.“

Lk 354 Väidetavalt M Zuckenbergi ütlue aktsiate avalikul  esmaemisioonil „Me ei loo teenuseid selleks, et teenida raha, vaid me teenime raha selleks, et luua paremaid teenuseid.“