Eesti
edu võib põhineda vaid inimeste laiapõhjaliste teadmiste kooskasutamisel.
Muidugi on asjatundjaid mitut sorti ja alati on olemas seltskond, kes ütleb, et
seda ei saa teha, kuid … Säärasel juhul olete ise küsimuse valesti püstitanud,
küsides „kas?“, mis aktiveerib alati turva- ja mugavusstsooni jäämise
võimaluse. Kuid kui küsida „kuidas?“, siis harilikult leitakse ka lahendus.
Võib-olla mitte kohe, vahel võib idee ja selle täideviimise võimalikkuse vahel
haigutada sajanditepikkune auk nagu juhtus teleskoobi idee
matarialiseerumisega. Alles pooleteisttuhande aasta pärast suudeti kokku viia
Antiik-Kreeka teleskoobi idee ja 17 saj. klaasilihvijate töö ning inimkonnale
avanes uus suur maailm. Seega võib olla küll
idee, kuid kuni asjatundjad-käsitöömeistrid pole välja mõelnud, kuidas
seda teostada, ei saa seda ideed teostada. Tundub et selline olukord on meil
tekkinud tasuta ühistranspordi (TÜT) alal, kus idee võrsus juba enne eelmisi
valimisi ja vormus poliitiliseks tahteks 2016 aastal, kuid poliitiline tahe ei
taha kuidagi materialiseeruda, sest selleks ei ole tingimusi.
Valdkonnaasjatundjad? Neid lihtsalt ei kuulata, kuid asjata, see ei too head
tulemit ega jäta ka nutikat muljet. Ega see Rooma keiser, kes igal hommikul
„käskis“ päikesel tõusta, ei olnud mingi tobu, et oleks keset päeva või ööd
kuulutanud koitu, vaid lähtus asjatundjate arvutustest. Kui arvutused näitasid,
et päike tõuseb kell 5.35, siis just sel ajal päikesetõus välja hüütigi ehk
pandi päike tõusma. Selles suhtes pole aastatuhandetega midagi muutunud.
Asjatundjad on edukate juhtide puhul alati hinnas olnud.
Iseenese tarkusest
Meil püüab Dr Riik millegipärast TÜT-i teha
põliseestlaslikus „iseenese tarkuses“. Mitte vaid iseenese tarkusest vaid ka
salaja. Kuidas nii? „See teema on olnud kahel
maanteeameti seminaril päevakorras. Lausa ootame seda korraldust, et saaks
näha, mis seal täpselt kirjas on ja mis nüüd kehtima hakkab. Enne me ei saa
ühtegi otsust teha. Oleme üritanud silmist lugeda soove, aga see ei ole hästi
välja kukkunud, sest need on ühel päeval ühed ja teisel päeval teised. Tundub,
et ettevalmistustöö on suhteliselt tühja läinud“. No täitsa jabur
olukord, kui ühistranspordi keskuse (ÜTK) juht st inimene kes peaks kohe-kohe
korraldama TÜT-i ütleb, et ta ei tea midagi uuest korrast (on lehelugejad nagu
kõik teisedki), siis on tegemist ju salajase korraldusega. Taasiseseisvumise
algaastatel formuleeris sellise olukorra üks tippjurist vana Hiina näitel, et
„Seadused olid kohustuslikud, kuid salajased.“ Mnjah, kas ka selles osas pole
midagi aastatuhandetega muutunud? Igatahes tundub, et ühistegemise rõõmu ei
suudeta Dr Riigi poolt ära kasutada. Muidugi võib ka iseenese tarkuses asju
teha, kui neist jaks üle käib. Kuid tundub, et TÜT osas jaks üle ei käi,
viimased „rindeteated“ viitavad sellele,
et projekt on koost lagunenud. Uuemad teated pajatavad, et TÜT ei ole üldine,
nagu algselt välja kuulutati, vaid
ÜTK-te valik. Teevad nagu tahavad? Kuid sellisel juhul pole ju enam tegemist
üldise TÜT korraldusega vaid lisadotatsiooni jagamisega piirkondade vahel. Kui
enne veel võis ette kujutada, mida tehniliselt kujutab TÜT (kuigi majanduslikult
oli tegemist absurdiga), siis see otsustamatuse segasumma suvila, mida püütakse
näidata kui demokraatiat ja mis poolaastast käima läheb on mitte ainult
majanduslikult vaid ka organisatsiooniliselt absurd. Põhja –Eesti ÜTK on juba teada andnud, et . "Me oleme kindlasti seisukohal, et täielikult
tasuta ühistransporti ministeeriumi poolt planeeritavate vahenditega pole
võimalik teha. Kui meile antakse vaba valik, siis me teeme Põhja-Eesti
transpordikeskuse alla kuuluva nelja maakonna osas erinevad otsused. Kas need
tulevad ühesugused või neli erinevat, seda näitab aeg“. (ÜTK-d koosnevad
teatavasti KOV-de ja riigi (ühest) esindajatest) Seega on aeg tõdeda ja välja öelda, et üldine TÜT
projekt on koolnud. Just sel momendil, kui poliittehnoloogiliselt mängiti
demokraatiat (igaüks ise valib, kas TÜT või lisaliinid aga piletiga) oligi TÜT
projekt surnud, muteerudes enne viimast hingetõmmet lisadotatsioonide
jagamiseks eri piirkondade vahel, erineval baasil ja erineva metoodikaga. RIP.
Õllekõhuga
maratonile?
Kui
keegi ikka veel arvab, et kaks kuud enne
süsteemi käivitamist on aeg uus süsteem välja kuulutada, siis on see
samaväärne kui enese lömmi istunud õllekõhuga kontorirotile öelda, et kahe kuu
pärast pead olema maratonistardis. Maratonile te ju ei lähe treenimatult nii
lühikese etteteatamistähtajaga. Või lähete? Naudite iharalt lihaskrampe ja
rebestusi? Prr. Mõeldamatu. Kuid millegipärast arvab Dr Riik, et ettevõtluses
see just niimoodi käibki, kõigepealt korraldad vähempakkumuslikud hanked ja
siis kui „meeleheite turul“ hakkab midagi juba looma, muudad tingimusi.
Ettevõtjad, vanad võitlejad, teevad küll
vaprat nägu, et „oh ega see kas on tasuta või mitte meid eriti ei puuduta“, siis
see on enesesse vapruse sisendamine. Muidugi puudutab, osasid vähem, osasid
rohkem, kuid puudutab kõiki. Ettevõtjad lihtsalt ei tea veel, mis puudutab, kui
valusalt puudutab ja mille pärast
pabistada, sest peale MAMI ei tea ilmselt keegi, mille üle pabistada.
Mittepabistamine võistlusel on halb märk, sest pabistamine tekitab
adrenaliinipurske, mis toob kaasa tegevusi. Meil tegevusi pole. Miks? Praegu, kaks kuud enne starti on kõik
mõistnud, et: 1. Eksperiment on ebaõnnestunud 2. Raha tuli süsteemi juurde
(hurraa!). 3. Suurema rahaga annab ebaefektiivset süsteemi veel aastaid
pööritada (hurraa!). 4. Uut ÜT strateegiat, mis lähtuks konkurentsist ja
liikuvusvõrgustikust ei tule (keegi ei sega jätkuvat dotatsioonilüpsi). 5. Kuna
kõik mõistlikud tärminid on umbe lastud, siis nuheldakse kogu ebaõnnestumine
MAMI ja ainult MAMI kaela. Süüdi! Kuid kes või mis on "süüdi"? "Süüdi püütakse nuhelda muidugi ametnike kaela, kuid antud juhul on tegemist poliitilise otsustamatusega. Võib-olla isegi poliitinimeste suutmatusega kinnismõttest loobuda. Just sealt tuleb ka tegelikke ebaõnnestujaid otsida, valdkonnaasjatundjad ja ametnikud tuleks sellest hindamisprotsessist välja jätta, sest nemad on pidevalt andnud adekvaatset teavet võimaluste ja tagajärgede kohta. Kahju, et ei kuulatud.
Loobumisjulgus, tugevuse märk
(23.04.18
ÄL)“ Elisa juht ja Ajujahi
teležürii liige Sami Seppänen hindab tänavuse hooaja Ajujahi äriideesid
tugevaks ja äriliselt potentsiaalikaks. Võiduvõimalus on aga Elisa juhi
hinnangul nendel tiimidel, kes pole oma äriideesse liialt armunud ning on
suutelised ärimudelit vastavalt vajadusele kiirelt ja paindlikult edasi
arendama.
Sami
Seppäneni sõnul jõuavad konkursil päris tippu need tiimid, kes oma algsesse
äriideesse liialt ei kiindu. „Ühegi äri loomisel ei saa enda ideesse lõplikult
armuda. Äri luues pead kogu aeg olema valmis ideele väljakutseid esitama ning
seda edasi arendama. Iga idee väljatöötamise faasis tuleb küsida, miks ja
kellele on seda äri vaja, kuid samuti tuleb ideed testida vastu küsimusi, miks
seda teenust pole vaja, mis võiksid olla takistused idee lendu minemisel,
milliseid võiksid olla puudused,“ arutles Sami Seppänen, lisades, et
loomulikult tuleb oma ideesse uskuda, kuid ei tohi olla selle osas lausa pime.
„Paratamatult tuleb idee edasiarendamiseks vaadelda selle erinevaid külgi ja
neid ka kahtluse alla seada, et näha ja välja selgitada, kas ja millised on
puudused.“
„Äris on äärmiselt oluline võimekus vastu võtta uut informatsiooni ning
vastavalt sellele kohandada oma tegevust. Seda eriti olukordades, kus on juba
eksperimenteeritud ning on näha, et valitud suund pole päris õige või ei pruugi
sel kujul töötada. Äri välja töötades pole vaja tõestada oma algse mudeli
toimivust, vaid tuleb otsida infot, mis suunas edasi liikuda, et äri n-ö lendu
tõuseks,“ Vaat niimoodi.
Kuid antud juhul kõik hingavad kergendatult. Miks? Sest kõigil on vabad käed ebaõnnestuda, olenemata sellest mida nad teevad, kas nad teevad, kui valesti nad teevad. Maandusvarras "süüdlase" näol on ju olemas. Kuid see pole
veel kõik, lihaskrambid tulevad hiljem, kuid mitte ainult võistlejatel vaid ka
kohtunikul, Dr Riigil. Võib arvata, et segaduses läheb osa liine kinni, osa
vedajaid pankrotti ja Dr Riik saab kaela paraja portsu kohtuasju ja
kahjunõudeid seoses õigustatud ootuste, muudetud lepingute ja saamata tuluga.
Reisijad? Reisijad kiruvad ka. Finita la commedia.
Kuidas
edasi?
Kuid
kõik see on eilne uudis. Kõige kurvem tõdemus
asjaloo juures on see, et kui Dr Riik ei suuda sellist „pisiasja“, nagu
TÜT toimepõhimõtted ja kord välja töötada (KOLE sõlmiti 2016 a) 1,5 aasta
jooksul, siis selline suutmatus paneb üpris suure küsimärgi alla Dr Riigi võime
töötada välja tõeliselt kaasaegne, tulevikku vaatav ühistranspordi strateegia.
Uuelaadne mõttemudel liikuvusele, keskkonnale, teenustele ja nende
kättesaadavusele. Ilma selle uuelaadse mõttemudelita oleme nii
ühistranspordist, kui liikuvuse ühest alustalast ilma.
Praeguses
seisus on Dr Riigil kaks valikut.
1. Murda tuimalt edasi oma poliitilise
tahte läbisurumisel, millega kaasneb suur risk, et märkimisväärne osa ÜT
süsteemist langeb kokku suurtes segadustes. Kui kaks kuud enne süsteemi
käivitamist ÜTK-d püüavad Dr Riigi
„silmist aimata“ milline uus süsteem saab olema ehk kas osaline,
paigutine või lausaline TÜT, siis mingiks liinide parendamiseks ja
tihendamiseks aega ei jää. Kuid mis kõige halvem, selline uskumatu mannetus ei
pane meid enam üllatuma, vihastamisest rääkimata, me püüame „silmist lugeda“,
millega ta meid küll üllatab. Uskumatu. Järgmine aasta kulgeb vaid vigade
tegemisele ja nende kangelaslikule parandamisele. Rohkemaks võhma ei jätku. Kui
veab ja ÜTK osutuvad piisavalt isepäisteks, siis hääletavad nad Dr Riigi
totrused maha ja päästavad tervemõistuslikult, mis päästa annab. Vedajad? Nemad
nii kergelt ei pääse, nemad saavad igal juhul mõlkida. Vedajad, kes praegu ei
tea midagi, saavad ilmselt suure üllatuse osaliseks just oma rahavoogude osas.
Kui praegu laekus u. 30% sõidu maksumusest piletitulu kaudu kohe (kellele
vaja), siis millal jõuab kohale dotatsiooniline 30%? Eks ole hea küsimus? Pole
aimugi. Vedajad saavad vastused küsimustele (NB! Mitte veel raha) ilmselt aasta
teises pooles. Arvestades pingelist olukorda seoses naftahinna tõusuga on
osadele vedajatele see teadmine liiga hilja. Kogu see segadus puudutab ka
turupõhiseid liine, ehk tekitatakse lisavajadus ATL liinide (loe: täiendava
dotatsiooni) järele. Tegelikult on uus süsteem suur segadus, süsteemitus ja kaos,
mitte TÜT, sest liinivõrgus toimivad erinevad ettevõtjad, erinevate lepingute,
erinevate tingimuste, erinevate baaside ja erinevate metoodikatega. Kaos noh!
Oleks huvitav teada, millise „valemiga“ hakatakse järgmisel aastal lisadotatsiooni
jagama?
Poliitilist tahet võib muidugi peale
suruda lihtsalt jõuga, kuid selle kohta on M. Solonin raamatus „25
juuni 1941: rumalus või agressioon” toonud kohase näite: „Punaarmee kaotuste mastaabid Nõukogude-Soome
sõjas olid tõesti hirmuäratavad. (…) Nõukogude liit kaotas pöördumatult –
tapetud, surnud haavadesse hospidalides, hukkunud sõjavangis olles, teadmata
kadunud – üle 200 000 inimese. (…) Meie liitlaste (Suurbritannia, USA,
Kanada) maaväed kaotasid Lääne-Euroopa vabastamisel – alates Normandia
operatsioonist kuni Elbeni jõudmiseni – tapetutena 156 000 inimest.”
Selline oli vägisi tegemise ja inimesi säästva strateegia vahe. See paneb
mõtlema. Otsima teisi lahendusi
Edisoni
lahendus
Nii,
nüüd oleme saanud aru, et TÜT vägisi ei toimi, vähemalt veel ei toimi. Nüüd
oleks vaja poliitilist tarkust ja võtta see teadmine omaks kui … edukas
eksperiment. Kuidas nii? „Mida rohkem
katseid probleemi lahendamiseks tehakse, seda suurema tõenäosusega leitakse parim lahendus. Seda
lähenemisviisi kirjeldas Edison oma kuulsate sõnadega: „Ma pole kordagi läbi
kukkunud (elektripirni töölesaamiseks). Ma olen edukalt leidnud need 700
varianti, mis ei tööta. Kui ma olen kõrvaldanud kõik mittetöötavad variandid,
leian selle, mis töötab.” (M. McKeown „Kogu tõde innovatsioonist” Äripäev 2009
lk 120). Seega tänud eksperimentaator ja leiutaja Dr Riik , üks mittetöötav
variant on edukalt kõrvaldatud, nüüd võiks asuda järgmise kallale –
tulevikumudeli kallale.
Väga
palju meie otstest oleneb sellest kellena me ennast positsioneerime, kas
edisonlikult või … Igatahes edu soovides järgmiste variantidega, kõige vähem, mida
Dr Riik praegu võiks teha (kui meelekindlusest veel puudu tuleb), oleks lükata
käivitus järgmisesse aastasse. Ja pole vaja paanitseda, et see on läbikukkumine,
me keegi ei pea ju Edisoni läbikukkujaks vaid visionäriks. Edisoni edu võti oli
selles, et läbi proovida üha uusi variante, mitte 700 korda korrata ühte
mittetöötavat varianti.
Mõeldes tagasi ja edasi
Kui te nüüd mõtlete tagasi sellele algsele ideele, luua tasuta ÜT ja selleks tehtud rahaponnistused, siis saate aru, et idee ei läinud lendama. Kui oleks formuleerinud ideed õigesti, et MINA toon valdkonda 20 milli lisaraha ja me ehitame üles kaasaegse, nauditava , konkurentsijõul toimiva liikuvusvõrgustiku, siis oleks meil olnud tegemist edulooga, nüüd lihtsalt kulutame oma ühist raha. Kahju. Nii juhtub, kui ei arvestata valdkonna asjatundjate analüüsidega ja asju tehakse salaja.
PS. Nüüd kaks kuud enne starti said ÜTK lõpuks teada, et neil ongi valikuvõimalus, kas teha või mitte teha "tasutat". Tule seesamune sealtsamusest appi, MAMI otsustas kinnitada piletite piirhinnad. Oeh, selline seis oli meil 90-date alguses, kui mindi alles üle turumajandusele. Kas nüüd siis on tagasiareng? Taandareng plaanimajandusse? Tähtaegadest. Lõpuks said ÜTK-sed teada, mida teha, nüüd mõtlevad, vaidlevad, analüüsivad, kooskõlastavad ja siis ...
Aga vedajad ei tea siiamaani, kuidas nende elukene kulgeb peale Jaanipäeva. Eh, uskumatu.
Rodney Castledon „Sündmused, mis muutsid
maailma” Time Warner Books 2005
Lk 37 „Suur osa ajaloost on eksitus”
Lk 54 Ülerahvastamise probleemist „Aastal 500
eKr kirjutas Hiina Filosoof Han Fei-tzu: „Vanasti oli inimesi vähem, kuid nad
olid jõukamad ega konkureerinud omavahel … Rahva püsimine sõltub sellest, kas
on küllalt toitu, mitte arvukalt inimesi … See on vanim teadaolev kommentaar
sündivuse ja rahvastikukasvu kohta."
Lk 105 „Kui Araabia numbrisüsteem Euroopas levima
hakkas, avanesid matemaatika ees uued võimalused … Ilma Araabia numbriteta
poleks olemas kõrgemat matemaatikat, relatiivsusteooriat ega ilmselt ka mitte
mingeid kosmoseprogramme.
Lk 313 „… 1891. a. juunis Saksamaal. Bismarck
juurutas Vanaduspõlve Kindlustamise Akti, mis kohustas kodanikke alates 16.
Eluaastast loovutama oma osa sissetulekutest, juhul kui nad töötasid täiskohaga
ja teenisid üle 2000 marga aastas. Tööandjad olid samuti kohustatud võrdse
panuse andma … See oli fantaasiarikas ja ettenägelik süsteem.”
C.Tyerman „Jumala sõda. Ristisõdade uus ajalugu”
Varrak 2010
III ristisõda 1147 a LK 387/388 „Veel vaid mõne
nädalateekonna kaugusel asuvas Antiookia suunas liikudes libises, kukkus või
heideti Friedrich hobuse seljast Salephi jõkke, mida sõjavägi parajasti ületas.
(…) Tema ihu maeti Antiookia Püha Peetruse katedrali. Luud, mis muutusid
otsekohe reliikviaks, oli mõeldud Püha haua kiriku jaoks, kuid jõudsid lõpuks
ainult Püha Maarja kirikusse.”
Lk 531 „Albilaste ristisõjad 1209-1229. Bezirese
ründamisest ja rüüstamisest. 8000-9000 linnaelanikust olid hereetikud
maksimaalselt 700. „Hilisema,, võib-olla apokrüüfilise jutustuse põhjal olevat
abt Arnaud Amaury küsimuse peale, kuidas eristada neid, keda on vaja tappa,
vastanud – ilmselt muretsedes, et hereetikud võivad pääseda katoliiklasi
teeseldes – korraldusega: „Tapke nad . Issand teab, kes on tema omad.”
No comments:
Post a Comment