Avaldatud ÄL-s 14.01.17
No nii, suurem osa mulluse
aasta tulemustest on kokku võetud ja uue aasta prognoosid tehtud. Erinevad
asjatundjad on pakkunud uueks SKT kasvuks 2,3-2,4%, mis ei erine suuresti
eelmise aasta prognoosist. Tõsi mullune/tunamullune ennustus taandus küll
pahaendeliselt statistilise vea piirimaile, kuid vähemalt positiivse vea
piirimaile. Tõelist kasvu pole oodata ka tänavu. Vaid statistiline virvendus.
Kahju.
Mis siis analüütikuid
rõõmustavad? Nii kummaline kui see ka pole rõõmustavad analüütikud selle üle,
et ometi on inflatsioon käivitunud. ÄL
4.01.17 teatas, et: “Euroala inflatsooni viisid enam kui kolme aasta kõrgeimale
tasemele kütuse, toidu, alkoholi ja tubakatoodete kallinemine.“ ja „ Inflatsiooni
tõus vähendab muret, et euroala kukub tagasi deflatsiooni ja nõrgendab
majanduskasvu“. Õige. ÄP 4.01.17 lisab, et „Euroala inflatsioon kiireneb
arvatust hoogsamas tempos, mis tõotab Euroopa Keskpangas tänavu elavat debatti,
kas keskpanga „rahatrükiprogrammi“ ei peaks hakkama plaanitust kiiremini
lõpetama.“ Vahva, inflatsioon päästab maailmamajanduse. Isegi legaalkartell
OPEC on saanud kiidusõnu seoses katsetega naftahinna kaudu inflatsiooni tõsta.
Kummaline kartellikultus. Üldiselt on mulje, et vaikne tiksumine jätkub, kuid loodetavasti
… veidi tempokamalt.
Meiegi Pilvepiir püüab uute maksudega igati abiks olla
maailmamajanduse päästmisel. Ikka läbi inflatsiooni käivitamise. Enamgi veel,
suubume lausa uude ajajärku. Valmistume eluks defitsiidiga riigieelarve
ajastuks. Mnjah eelmine Pilvepiir trikitas tasakaaluga läbi eufismi „struktuurne tasakaal“ (mis on umbes nagu
operatiivne kasum) uuele „mansale“ sellest enam ei piisa, et „head teha“. Uueks
hüüdlauseks passiks ilmselt: „Võlg teeb vabaks!“. Kelle? Nüüd siis
valmistataksegi ette eelnõud, mis lubaks koostada
„ajutises struktuurses puudujäägis“ (ehhee, jälle vahva eufism) eelarveid.
Teatavasti ei ole midagi püsivamat kui ajutine. Kes ei usu imetlegu Eiffeli
torni – igavene mälestusmärk ajutisusele. Nii, et kui see tõeks saab, siis
saame elama tulevaste põlvede arvel. Täiega! Mida see kõik meile kogumina
ütleb? Midagi justkui segaks kiiret arengut. Mis?
Klaaslagedeta
klaasseinad
Meil
räägitakse, juba pikalt, et meie majandus ei kasva. Kõik teavad, et klaaslagi
on ees ja … midagi pole teha. Tuleb leppida? Miks? Piniseme ja piniseme nagu unised porikärbsed
sügissumeduses, põrgates vastu Eurokasvuhoone klaase ja tulles uue rammestava protsendilise majanduskasvu ringiga tagasi.
Ikka ja jälle. Mnjah, klaaslagi piirab?
Kuid me ei lendagi lae poole, me sumiseme lihtsalt horisontaalringil. Siinkohal
tundub mulle, et oleme asjadest valesti aru saanud. Pigem pole piiriks
klaaslagi vaid kõrgustesse jõudmiseks on vaja hoovõturuumi. Just selles ongi
iva, mitte klaaslagi ei piira meie lendu tähtede poole, vaid see, et kogu
stardirada on täis ehitatud klaasseinu. Hoovõtu ruumi pole. Klaaslage ei ole,
on meie ettekujutus (vabandus?) klaaslaest ja kõrgusekartus.
Meid
takistavad klaasseinad on kahte liiki. Ühed on need, mis on tekitatud
regulatsioonidega, mille tulemusena pole võimalikki kõrgust koguda. Ukerda ja ukerda
klaasseinte vahel, kuid kiirust ülesse ei saa. Teiseks on kommunikatiivsed
klaasseinad. Need on sellised klaasseinad, mil Pilvepiir „teatab“ (mitte ei
teavita) oma tegevusest ja nende tegude motiividest. Näeme, et suu mentaalse
klaasseina taga liigub, kuid aru ei saa midagi. Kuulge see pole näiteks mingi
selgitus, kui biokütuse lisamine kütustesse tõstab selle hinda perspektiivis
neli senti, siis öelda, et see ei mõjuta midagi. Köömen. Majandusele kogumis on
see omahindade kallinemine miljonites. Selle kohta ei saa öelda – ei mõjuta.
Mõjutab. Pilvepiir ei omaks nagu kontakti (klaassein on vahel ju)
pärsimaailmaga, mistõttu sõnajada jääb arusaamatuks. Võib-olla hüüab Pilvepiir
„Appi!“, võib-olla „Ettevaatust!“? Ei tea. Ei saa aru.
Pöördvõrdelisuse efekt
Tundub, et
põhimõtted nagu sõnapidamine, läbipaistvus ja kaasamine sõltub Pilvepiiril
olemisest või mitteolemisest. Nagu koalitsiooniosaliste vahetus kujukalt
näitas, vana lugu Sauluse saamisest Pauluseks on tõeks saanud, kuid mis kõige
imelikum, ka Pauluse taandumine Sauluseks on saanud tõsiasjaks. Nagu pöördklapp
oleks lopsatanud, tegelased teised kuid kõik muu sama. Võib-olla käib
klaaseinetõbi Pilvepiiriga kaasas kui kutsehaigus. Miks? Ei tea, kuid eelminegi
Pilvepiir liigutas suud klaasseina taga, mis ei ühtinud pärismaailmas
valitsevaga. Püüti ju igat maksutõusu näidata kui õilishingede võitlust
pahedega. Keegi ei uskunud seda mossitavat moosisuist juttu sahvriuksel. Tegelikult
oli neid jutte piinlik kuulata. Sama jätkub ka uue Pilvepiiri puhul. Oleks
mõistlikum asjad kõigepealt endale selgeks teha ja siis arusaadavalt seda ka
selgitada. Võiks ju kutsuda ellu sellise tõsielusarja nagu „Raport Rahvale“,
kus iga poliitinimene (NB! Üksi) saaks hingelt ära rääkida, mida ta arvab, miks
niimoodi hääletas, mida edasi kavatseb. Saated, kus poliitinimesed üksteist
kasvatamatult ülekarjuvad on tüütavad. Ebaväärikad ka.
Vestlused
klaasseina taga
Lugesin 23.12.16 ÄP-st intervjuud aasta ärimehega.
Sisukas intervjuu, kuid veel vahvam oli rahandusministri (RAMI) reaktsiooni
sellele 28.12.16 ÄL-s. Mnjah, siinkohal saingi aru, et tegemist on kahe tiheda
(isegi mitte klaasseina vaid tiheda betoonvaluga) seinaga eraldatud
mõttemaailmadega. Ei kohtu, ei mõista,
ei kuule. Kohati jättis suhtlus mulje nagu kõneleksid vaegkuuljad töökoja ukse
taga: „Kas mootoril on midagi viga?“, „Ei mootoril on midagi viga.“, „Ahhaa,
siis on ju hästi, ma arvasin, et mootoril on midagi viga.“. Otsustage ise. Aasta
ärimehe intervjuust: „Ta leiab, et aastaid poliitilist hämamist on viinud
Eestis olukorra selleni, et riik tuleks uuesti üles ehitada.“, „ Kuid kui me
tahame arengut, peaksime oma elu radikaalsemalt ümber ehitama, mitte tegema
kosmeetilisi protsendimuudatusi.“ Lisaks on ka paar õigustatud „essu“ sõna EL kägistavate eeskirjade kohta
ja teisi toredaid mõtteid, mille kohta RAMI ütles, et "Saan aru, et Lõhmuse ettepanek on riigi osakaalu kasvu piirata.
Iseenesest on see suund õige. Aga siis tuleb ka öelda, millistest riigi poolt
pakutavatest teenustest kodanikel loobuda tuleb. Siin kuulaksin Lõhmuse
ettepanekuid huviga, kuigi ta ise Eesti riigi pakutavad teenuseid ja
turvavõrgustikke ilmselt väga aktiivselt ei kasuta. Tema intervjuus kahjuks
konkreetsemate ettepanekuteni ei jõutud." Kuigi lause algas sõnadega,
„saan aru“ (lisaks: olen pigem nõus, idee on küll õige, ettepanekutest
toetab, jagan arvamust, kuulaksin Lõhmuse ettepanekuid huviga), siis ülejäänud tekst näitas, et
RAMI ei saanud, mitte midagi aru (ei kuulanud ettepanekuid, huvist rääkimata),
vaid virutas vastu trafaretse sõnajada „ pole konkreetseid ettepanekuid“,
justkui intervjuu oleks mingi retseptiraamat RAMI-e. Sellele järgneb hiilgav
tühisõnaline sissemarss koalitsioonilepingu mõõdutundetu kiitmisega (Ups! Tegu
olevat tohutu arenguhüppega). Et purustada sõnumitoojat lõplikult ei unustatud
ka väikest halvustav nüket lisada „ta ise Eesti
riigi pakutavad teenuseid ja turvavõrgustikke ilmselt väga aktiivselt ei
kasuta.“. Mnjah, ei kuulanud, ei kuulnud. Ei saanud aru. Kahju. Klaassein.
V1 – otsusekiirus
Nendes kahes
seisukohas ongi täiesti erinevad arusaamad. Üks on eduka ettevõtja murelik vaade, nö reportaaž põllult - majandusmaastik on
sõnasopast nii vedelaks muutunud, et masinad istuvad rummudeni poris. Ei liigu.
Kütus kulub, kuid ei liigu. Tühikäik. Vaja on kardinaalset kuivendust (torud
sisse, mitte signaali häälestust muuta). Just. Kuid kahjuks arvab RAMI, et kõige
suurem surve on sotsiaalsfääri kasvule. Ei arvanud ära! Õigemini arvas, kuid
vales järjekorras. Kogu see arutlus on mõttetu, sest kui kardinaalseid
muudatusi ei tee, bürokraatlikest eeskirjadest ei vabane, klaasseinu ei
lennurajalt ei eemalda ja loovust rahvas ei treeni, vaid eksitame kodanikke
virvatulukestega, et me püüame sotsiaalteenustega jõuda EL tasandile, siis
loome me küll abiriigi, kuid me ei saa iial abistada neid kes vajaksid abi.
Lennunduses on selline
mõiste kui otsusekiirus (V-1). See on see punkt, mil hoog on ülesse võetud,
veel natuke ja lend algab, kuid võib ka kiiruse alla lasta ja tagasi pöörduda.
Kõige tähtsam on see, et siis tuleb otsustada, mitteotsustamine lõppeb
katastroofiga. Meie asume oma demograafia ja majandusega just sellises
otsustuspunktis, seepärast on minu meelest täiesti kohatu pilootidel
lendutõusmise otsustamise asemel hüüda „Šampanjat kõigile!“ Vale tegevusvalik
ei vii meid sihile. Heaolule.
Õnnesepad.
Läti õnneretsept
Ma olen
meie erinevatest naabritest üldjuhul väga heal arvamusel, palju on meil ühist, paljusid
asju teevad nad nutikamalt kui meie. Tundub, et vigadeski on samalaadsed.
Kuidagi nõutuks tegi lugedes Läti majandusanalüütiku arvamust, kuidas nende riiki
õnnele õitsetada. Kuidas siis? Elementaarne! Makse tõstes.“ Läti poliitikud
peavad tegema julge sammu ning makse tõstma, usub Läti välispoliitika
instituudi ekspert. ( …) Riigilt üha paremaid teenuseid saav ühiskond hakkab
aga riiki rohkem usaldama ning valmisolek ausalt makse tasuda kasvab. Seetõttu
on ekspert veendunud, et juba praegu peaks valitsus näitama julgust ning makse
tõstma, sest ühiskond soovib paremini elada.“ (ÄL 29.12.16). Jälle üks
majanduse ergutamise imevalem? Maksude tõstmine tõstab heaolu? Kummaline.
Statistilisest õnnest
Sama kummaline, kui meie kilkamine, et aktsiisi tõstmine kasvatas SKT-d. Edu
valem? Väga kummaline. Kuid statistiliselt läheb meil hästi. Kuidas see
„vaheltvõtmine“ majandust õitsetaks, ei tea. Näiteks mulluses uuringus ilmnes,
et heaolu on Eestis aegade parim. Oleme tõusnud tuntud indeksis esimese 25
piirimaile (Londoni Legatumi instituudi heaolu indeksil põhineva nimekiri maailma riikidest. ÄL 3.11.16).“ Heaolu indeksit arvutades võetakse arvesse nii
riigi sisemajanduse koguprodukti ja täis kohaga töötavate inimeste arvu, kui ka
näiteks turvatud internetiserverite arvu ning inimeste une pikkust.“ Ehhee,
vaadake et te palju magate, siis saame järgmisel aastal koha võrra kõrgemale. Teisalt
on siin SKT komponent tähtis, mis meie näitel tähendaks, kui tõsta aktsiise, mis tõstab SKT-d. Vahva,
kuid vaid statistiliselt. Statistilist heaoluindeksit meil keegi leiva peale ei
määri, kuid … meeleolu tõstab küll. Hoopis detailsema ja huvitavama pildi
rahulolust maalib SA verivärske väljaanne „Sotsiaaltrendid“: „Eluga rahulolu
defineerimine. Inimesi kannustab soov
jõuda paremale elujärjele. Kuidas aga mõtestada seda, mis teeb olemise heaks?
Veenhoveni (1996) kohaselt väljendab eluga rahulolu taset see, kui positiivselt
inimene oma elu üldist kvaliteeti hindab ehk kuidas talle ta elu meeldib“.
Võiksime ka küsida, kas meile meeldib meie majanduselu? Mõned uuringud näitavad, et meie majanduses valitsenud stagnatsioon
süveneb: „Kui varasematel aastatel oli meie saja suurima ettevõtte
kogukäive stabiilselt 18 miljardi euro kandis (kord veidi rohkem, kord veidi
vähem), siis eelmisel aastal toimus kogukäibes märgatav langus – tervelt
miljardi euro võrra ehk kuus protsenti 17,2 miljardi euroni. Veel
valusamalt on suurettevõtete kasumid langenud – 30 protsenti 805 miljoni
euroni. „ (PM 1.11.16). See ei saa ju meeldida!
Väikese
suurvead
Ma saan
mõistliku inflatsiooni vajadusest aru, kuid meie siin ei peaks sellele väga
palju lootma, sest selle jõu juhtimispult ei ole meie käes. Me ei peaks ka
sellele oma susserdamistega kaasa aitama. Me ei pea ka kõigi eneste tekitatud
omahinnakallinemiste peale ütlema see ei mõjuta midagi. Aga udusulg ju murdis
kaameli selgroo? Seletage sellele kaamelile siis et me paneme sadulasse veel
poole penni jagu makse. Me oleme väikesed ja meie jaoks on ka väikesed vead
suurte tagajärgedega. Las suured lükkavad sahaga peavoolu tee eest lahti, küll
me siis järgi tatsame. Me ei saa enesele lubada ka enesele sellist
sotsiaalturva süsteemi, kui meist jõukamates riikides veel (NB!) kehtib. Meie
jaoks oleks sellest mõtleminegi kurjast, sest vaadake, kui te olete meetri pikkune,
siis võivad ju kahemeetrised rääkida, et pooleteist meetrine laine on
köki-möki, tule ujuma, kuid … teie olete uppunud. Just seepärast ei peaks RAMI
põhiküsimuseks pidama sotsiaalsfääri teenuste pakkumisele (see on elementaarne) vaid
ettevõtlusjulguse ja –tahte rohkendamisele. See oleks kardinaalne arenguhüpe,
mitte kosmeetiline hämamine. Kogu meie lühike ajalugu on näidanud, et vaid siis
kui me murrame ennast välja rutiinist, mugavusest, teeme omapäi, vahel lausa
vastu õhtumaa tarkade arvamusele, oleme olnud edukad. Meie ainuke võimalus ja
missioon on olla teenäitaja. Loots tundmatutel vetel, mitte sahk peavooluteel.
Lootskalad ja
lootsid
Vaadake
„lootskalad“ ja „lootsid“ tunduvad väga sarnased sõnad, ühed lootsid kõik. Kuid
siin on suur vahe, lootskalad on sellised kalakesed, millised ujuvad ringi koos
suurte kaladega kes püüdlevad suurte kalade/laevade kiiluvette, et rammusamat
saaki (toidujäätmeid) saaks. No, ka looduse tarvilik osa. Kuid lootsid on need
asjatundjad, teenäitajad, kes juhivad suuri laevu rasketes vetes turvalisse sadamasse.
Tänuväärne ja raske töö see teenäitaja töö.
Aasta ärimees ütles …, RAMI ütles …, lätlane ütles, … Aga
küsimus pole selles, mida keegi ütles, vaid selles mida meie teeme? S. Jobs oli
teenäitaja digimaailmas. E. Musk on inimkonnale lootsiks multiplanetaarse
inimkonna loomisel. Aga meie? Meie laulame noodilehest et: „olen pigem nõus,
saan aru, idee on küll õige, toetan, jagan arvamust, kuulaksin
ettepanekuid huviga“, aga … Siis tuleb see suur AGA, mis nullib kõik eelöeldu
ja ütleb välja tegeliku maailmanägemuse:
ärge segage meid, meil on siin … koalitsioonilepe, me teame ise. Mis see siis
oli? Mis selle kaugem mõte on? „Kuigi jutt
„inimeste Marsile viimisest“ võib tunduda paljudele inimestele hullumeelne või
ekstsentriline, andis see Muskile ainulaadse loosungi tema ettevõtete jaoks.
Just see kõikehõlmav ja laialdane eesmärk on see, mis hõlmab ühendava
põhimõttena kõike, mida ta teeb. (…) Musk on välja arendanud midagi niisugust,
mis paljudel Silicon Valley ettevõtetel puudub – mõtestatud maailmavaade.“
(Vance „Elon Musk“, lk 22). Milline on meie mõtestatud maailmavaade?
Inflatsioon ja kartellid päästavad maailma? Tühjagi! Pelutav maailmanägemine.
Väga väheambitsioonikas, sumisev.
Üks
on kindel, et kui me klaasseinu maha ei lõhu, siis kiirust, kõrgustesse tõusuks
me koguda ei suuda. Nõksutades iga klaasseina juures, püüdes sellest
kuidagimoodi mõõda ukerdada jäämegi sumisema unise kärbsena. Mina ei ole nõus
sumisema, mina tahan lennata kõrgel(t). Aga teie?
Artikli lõpp
Targutusi:
Y. N. Harari „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ 2016
Lk 161 „Meilastel ei ole juriste vaja, kuna puudub oht, et keegi
võiks püüda mesilaspere põhiseadusest mööda hiilida ning tühistada
korjemesilaste õiguse elule, vabadusele ja püüdluse õnne poole või visata
meilasema munad Bostoni sadamakailt vette.
Aga inimesed teevad selliseid asju kogu aeg. Kuna sapens´i
sotsiaalne kord on kujutletud, ei saa inimesed talletada selle alahoidmiseks
vajalikku informatsiooni lihtsalt DNA koopiaid valmistades ja neid oma
järglastele pärandades. Et alal hoida seadusi, tavasid, protseduure, kombeid,
ja muud kraami, mida mida kõik ühiskondade tegevusjuhised ette näevad, on vaja
teadlikku pingutust. Vastasel juhul kukub ühiskond kiiresti kokku.
Lk 163 „3500-3000 aastal e.m.a. leiutasid sumeri geeniused süsteemi,
mille abil oli võimalik andmeid ka mujal kui vaid peas töödelda ning mis oli
mõeldud just selleks, et tulla toime suure hulga matemaatiliste andmetega. Selle
sammuga vabastasid sumerid oma ühiskondliku korra inimaju piirangutest ja
rajasid teed linnade, kuningriikide ja impeeriumide tekkeks. Sumerid leiutatud
andmetöötlussüsteemiks oli kiri.
Lk 164 „Sel varasel perioodil piirdus kirjutamine faktide ja
arvude kirjapanemisega. Sumeri romaane, kui neid üldse oli, ei kantud kunagi
savitahvlitele.“
N.J.
Goldstein, S. J. Martin, R. B. Cialdini „Jah! Veenmisteaduse 50 saladust“
Elmatar 2008
Lk
23 „Ühisel ükskõiksel eiramisel! Millist sõnumit edastab niisugune lause ja
pilt, mida näidatakse selles reklaamis? See ütleb vaatajatele, et hoolimata
saastava käitumise kangest hukkamõistmisest, teevad paljud inimesed seda
ikkagi. Kuigi niisugune käitumise hukkamõistmine võib kindlasti osutuda
motiveerivaks, väljendab teave, et see käitumine on valdav, siiski teatavat
sotsiaalset heakskiitu sellelesamale halvale käitumisele. Kuna sotsiaalse
heakskiidu põhimõte kinnitab, et inimesed kipuvad järgima kõige populaarsemat
tegevust, võib sellel olla nii kahjulik kui ka kasulik sisu.“
No comments:
Post a Comment