Avaldamata artiklite jälgedes: Konkurents konkurentsiseaduse ümber.

 

Riigikogu teatel võeti menetlusse eelnõu konkurentsiseaduse muutmiseks. Lõpuks ometi. Või  jälle? Igatahes on tekkinud lootus, et see häbiväärne haldussuutmatuse tähtjuhtum  leiab lõpuks lahenduse ja mõistlik muudatuspakett võetakse vastu. Majandus ilma toimiva Konkurentsiseaduseta on nagu riik ilma põhiseaduseta. USA1890 a „Shermani seaduse eellugu tõestab, et tema lähtekohaks oli majandusliku võimu demokraatliku kontrolli eesmärk. Liigses majanduslikus  võimus nähti ohtu põhiseaduslikele individuaalsetele vabadustele. Ideaalseks peeti vaba konkurentsi“ (J. Sepp „.Konkurentsipoliitika õiguslikud alused“). See tähendab, et konkurents pole mitte ainult majanduse kaitse, vaid ka põhiseaduslike õiguste kaitse laiemalt.

Seda kummalisem on, et Konkurentsiseaduse muudatuspaketi menetleti pea 8 aastat. Milles probleem? Iga probleemi lahendamine algab O Varoli väitel õige küsimuse esitamisest. Kui Mars Polar Lander 1999 a purunes „Olime hõivatud enesestmõistetava küsimusega; kuidas projekteerime parema kolmejalgse maanduri?“ Nii nagu Adler seda nägi, polnud probleemiks maandur. See oli gravitatsioon. Adler astus sammu tagasi ja küsis: „kuidas võidame gravitatsiooni ja maandame kulguri ohutult Marsile?“ Lahendus oli kolmjalgsest maandurist loobumine, kasutades maandumiseks suuri õhkpatju. „Jah, need olid põrgulikult koledad. Aga need toimisid.“ Leiti õige küsimus ja vastus sellele.

Miks ometi on see menetlus olnud nii heitlik? Probleemne? Kui räägitakse probleemidest Konkurentsiseaduse vastuvõtmisel, siis pole  konkurentsipõhimõtted arutluse all, arutluse all on menetluskorra valik. Seega küsimus ei ole üldse Konkurentsiseaduses, vaid Karistusseadustiku ülesehituses, valikutes mida tehti 25 aastat tagasi.  Meil tegeletakse jätkuvalt kolmjalaga, kuigi probleemiks on gravitatsioon. Vale küsimus, vale lahend.

 ECN+ eellugu algab juba 2017. a mil  EK esitas Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku direktiiviks, mille eesmärk oli tõhustada Euroopa konkurentsivõrgustiku volitusi.  2019. a jõustuski uus ühtlustatud regulatsioon  ECN+ direktiivina. Märgiline on, et Eesti oli direktiivi lõpliku sõnastuse kujunemises võtmemängija. Ise tegime, ise nõustusime, ise võtsime kohustuse ja … ise mattusime siseriiklikusse juriidilistesse lõpututesse vaidlustesse menetlusvormi valikus. Ausa konkurentsi põhimõtted on olnud muutumatud: suured poisid ei tohi väikseid kiusata ja väiksed ei tohi teistele kambakat teha. Kõik. Administratiivne suutmatus teha menetlusvalikuid on kahjustanud pikkade aastate jooksul nii turgu, kui meie prestiiži rahvusvaheliselt. Ja kulud … Tihti me ei mõtle, mida selline „seadusloometus“ maksab meile teiega. Kokkuvõttes on selle regulatsiooniga tegelenud meie tippjuristid ja -administraatorid ilmselt sadu tuhandeid tunde

Viimaste aastate juuramaailma “vihane võitlus“ menetluskorra üle, kus lahingutandriks on valitud konkurentsiõigus,  on minu sügava veendumuse järgi ületanud igasuguse sündsuse ja hea tava piirid.

Meil on menüüs kolm menetlust: haldusmenetlus, väärteomenetlus ja kriminaalmenetlus. Mis kõige vahvam, meil on viimase kolmekümne aasta jooksul olnud konkurentsiõiguse valdkonnas kasutusel kõik kolm menetlust. Miks üleüldse hakati aretama uut erihaldusmenetlust jääb mõneti arusaamatuks, EK meid seda liikmesriikidelt ei nõudnud. 

Esimene Konkurentsiseadus sündis tõesti haldusõigusmenetluse keskkonda. Sel poleks tollases õigusmaastikul kuskile muusse kohta sündida olnudki. Tervikliku Karistusõigustiku käivitamisega liikus konkurentsimenetlus väärteomentlusse, siis kriminaalmenetlusse, siis osaliselt tagasi väärteomentlusse. Tuleb tõdeda, et kehtiv menetluskord on algusest peale olnud kohati liiga raskepärane, heitlik ja protsessiökonoomiliselt ebatõhus, ECN+ annab meile tänuväärse võimaluse lõpuks puhta maniskiga, väärikalt, väljuda lombakast menetlusdisainist. Nüüd ilmneb, et oleme nii erilised, et ECN+ ülevõtmiseks ei sobi ükski menetlus. Kõigile teistele liikmesriikidele sobib, kuid meile sobib … maksta iga päev oma otsustamatuse eest päevatrahvi. Iga päev. Eelarvekooma ajal? Taksomeeter tiksub… Turg ootab …

Lõpusirgel olev Konkurentsiseaduse eelnõu väärteomenetluslik lahendus on just üks selliseid „polarlandilik“ purukskukkumise vältimiseks olevaid õhkpatju, mis pole võib-olla „ilus“, kuid võimaldavad meil edasi minna väärikust säilitades toimiva süsteemiga. Kui kohendada väärteomenetlust selliselt, et konkurentsiõiguse puhul käsitleks see ainult ettevõtjaid, mitte füüsilisi isikuid (kaob ka raskepärane  kriminaalmenetlus), kehtestub  konkurentsiprobleemide lahendamiseks ettevõtjate poolne kohustuste võtmise süsteem (enne rikkumist olnud olukorra taastamine), leebusprogramm, karistuste lagi muutub samasuguseks nagu teistes liikmesriikides ja trahvid määratakse kohtu poolt, siis võime lõpuks saada päris mõjusa ja protsessitõhusa turutõrgete vastase süsteemi. Selline arhitektuur annaks just seda mida ka ECN+ eesmärgiks seab: vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. Aeg otsustada.

 Peeter Tammistu

Majandusanalüütik

ÄP 15.04.25