Möödunud
nädala Monte Carlo ralli ja meie poliitturu avariitulemused (olenemata sellest
kas meile mingi turuosaliste kombinatsioon meeldib või ei meeldi, siis
valitsusevahetus on ikkagi avariiline situatsioon poliitturul) tekitasid mingi kummalise võrdlusparalleeli.
Miks? Nii ralli kui poliitturg põhinevad ju võistlusel, kiiruse tunnetamisel,
kurvide läbimiseks õige trajektoori leidmisel, pealtvaatajatel ja … avariidel.
Selline veider paralleel poliituru ja ralli vahel tekkis, kui ilmnes, et Monte Carlos tuli meie ekipaažil sõit katkestada.
Jama, jama otsas, kiiruse kadu, tühjad
rehvid ja paljad veljed. Sõideti ilmselt vastu
kivi, mida legendi koostamise ajal ei märgatud. Just see legendi mainimine
kõrvuti KOLE (koalitsioonilepe) arutamise/kritiseerimisega andis õige otsa
kätte. Pole ju KOLE olemuslikult midagi muud, kui legend – kaart distantsi
kõige tõhusamaks läbimiseks. Kui rallimeeskond alles mõtleb ja vaagib, mis nihu
läks ja mida tuleks teha teisiti, siis poliitturul käis asi kähku sõiduk
(riigivanker) upitati püsti, uus ekipaaž pandi kokku ja … sõit jätkus.
Strateegia: sõita kahel rallil korraga?
Niisiis, Eesti on saanud uue administratiivtiimi. Nagu sõnavõttudest kuulda
oli - „Eesti on tagasi“. Tore, aga kuidas edasi? Kuidas edasi kulgeda kui
poliitturg on avarii üle elanud. Kuidas jõuda distantsi lõppu. Edukalt?
Longates? Mida selle kohta ütleb sõidulegend. Mulle KOLE meeldib. No nii tore
on lugeda nii paljudest headest kavatsustest sel kurjal ajal. Oeh ja kõik see
hea saadi kokku napilt kahe nädalaga. Mõelgem kui palju head oleks meile teiega
soovitus teha veel siis kui aega oleks olnud terve kuu? Palju rohkem. Ilmselt
väljakannatamatult palju. Kuid ärgem jäägem kinni paberkavatsustesse, see on
vaid kena … legend. Või isegi mitte legend vaid kavatsus sõita, mille aluseks
on … maailmakaart. Tundub, et seekord hüpati sõitu nii kärmelt, et kindlat
kaarti, sõidutrajektoori ega liikumissuunda
ei lepitudki kokku. Kiire ju. Lihtsalt anti teada, et tahetakse sõita
riigirallit, aga kas tegemist on Monte Carlo või Lõuna Eesti ralliga, see
otsustatakse …sõidu käigus. Ärge otsige sellelt kaardilt oma kodutalu
koeraputka asukohta. See pole see kaart. , kuigi tuleb tõdeda, et nüüd on
paljud kärmelt otsimas oma koeraputkat
sellelt kaardilt ja on pettunud. Ollakse
kriitilised. Kuid asjata. Olles aastaid lugenud (ja analüüsinud) pidukondade
valimisplatvorme, strateegiaid ja KOLE-sid olen ma nende suhtes veidi malbem.
Ilmselt olen mõistnud, et otsida legendist tegelikkust on üpris ärapidine
tegevus. Oma koeraputka pead sa ikka ise ehitama (ja siis seisma selle eest et
Dr Riik seda ebaseaduslikuks ehitiseks ei kuuluta). Isegi see mida on programmides
ja KOLE-des lubatud, näiteks nagu riigireform, isegi sellele pole veel alust
valatud (muide lubadus on jälle sees). Nii, et vaatame seda kui heade soovide
kogumit. Punkt. See on hea vaatepunkt, siis ei pea ka pettuma. Kuigi …
tegelikult on igasse KOLE-sse peidetud ka mingeid tähtsaid käiviteid. No nagu
Joosep Tootsi rosinasaia. Ehhee, ega rosinasai saa koosneda ju ainult
rosinatest, kõike peab olema mõõdukalt rosinalisi tummiseid lubadusi ja
täitelisi muidulubadusi.
Pareto printsiip ja poliitturg
KOLE kohta öeldakse, et see olevat ümmargune, pole piisavalt detailne, on
täis tühisõnu – tõstame, laiendame, effektiivistame, juurutame ….. Õige. Kuid …
kas te mäletate mõnda eelnevat KOLEt, mida ei oleks süüdistatud nendes samades
asjades, et see ümmargune, laialivalguv,
tühisõnaline. Just-just, isegi detailirohkeid ja julgeid ettepanekuid KOLE-des
on süüdistatud ikka nendes samades pattudes. KOLE kirumine ongi „kolenaljakas“
(ühtlasi kibenukker), sest tegelikkuses osapooled ei mõtle kogu seda vahtu
iialgi täitmisele pöörata. Kui nad seda tõsiselt mõtleksid, siis peaks küll
kahtlema nende tervislikus seisundis. Kõike täita ei saagi. Ei jõua. Kui kõik
viimase 30 a KOLE plaanid oleksid ellu viidud, siis … Paradiis? Või selle pöördväärtus?
Pigem utoopia. Igas kokkuleppes on tähtsad paar põhipunkti (need rosinad), kõik
muu oleneb nendest. No nagu Pareto printsiip 80/20. „Põhjused,
sisendid ja tööpanused jagunevad kahte kategooriasse: enamik, millel on tühine
mõju ja väike vähemik, millel on valitsev mõju.“ (Vikipeedia). Sellest printsiibist on tehtud ka
järeldus, et 80% asju juhtub 20% otsuste
tulemusel. Nii, et ümar KOLE on oma olemuselt täiesti loomulik nähtus, lihtsalt
80% kirjapandust on nende 20% tähtsate eesmärkide puhvriks. Seekordse KOLE
muudab eriliseks see, et väikesest ajavarust ja ilmsest soovist ruttu sõitma tuhiseda, jäid paljud asjad kokku
leppimata, millega seoses on tegemist vastandlike eesmärkidega. Asendatavate
kulude printsiibist lähtudes ei saa see olla võimalik, sest ühel momendil
märgatakse, et … rehv on jälle toss.
Suuremast maakerast maakera sees
Tänase KOLEGA on selline lugu, et see
on loomulikult ümar (juba lähtudes oma põhiprintsiibist), kuid siiski natukene
teistmoodi ümar. See on ümmargune, isegi
mitte ümmargune, see on nagu kaks kattuvümarat. Nagu maakera, mille sees on
veel suurem maakera.. Tundub nagu oleks ekipaaž istunud entusiastlikult rooli läbemata
kujundada marsruudi legendi. Haarati kaasa suuremastaabiline mandri teedekaarti
ja … edasi. Pole ka paha, sest meie teiega nüüd teame, et sõit jätkub. Nagu
osapooled tarmukalt väitsid, siis detailides lepitakse kokku …kevadel. Põnevus
on laes, mandri teedekaarti järgi võib ralli toimuda nii Monte Carlos, kui ka
Lõuna Eestis. Vahva. Tundub, et need rallid võivad ajaliselt toimuda üheaegselt ja mõlemal osaletakse. Tubli.
Igatahes KOLE lubab kõigile kõike, tegemist on ilmselt lähenevast
valimistsüklist tulenevate mõjutatustega. Ehitatud on tõeliselt rikkalik
püstijalapuhvet, kõik saavad, kelleltki ei võeta (vähemalt kohe ja avalikult)
midagi ära. Tore, kuid see ei vasta ei
majandusreeglitele ega ka osaliste eneste murenägudele rahandusseisu osas (ärme
aja segi tegelikku rahandusolukorda ja statistilist majandusolukorda). Ei ole
võimalik ju samal ajal eelarve tasakaalu
poole püüelda ja pensioneid eelisjärjekorras tõsta, ei saa elektrifitseerida raudteed ja tegeleda ja
elektrijaamu sulgeda ilma alternatiivsete energiaallikateta. Ei saa ühel ja
samal ajal ehitada Rail Baltikat, Tallinn-Rohuküla raudteeliini, Tallinn-Helsingi tunnelit, tuua laevad Eesti
lipu alla, ehitada neljarealisi maanteid, pidada vajalikuks, et uute kortermajade ja muu
taristu rajamisel tagatakse ligipääsetavus kõigile ühiskonnagruppidele
(mida iganes see tähendab), tagada kiire internetiühenduse kättesaadavuse
üle kogu Eesti. Selleks, et parandada kaugtöö võimalusi ja suurendada regionaalset
konkurentsivõimet, arendame edasi solidaarset tervishoiumudelit, kiirendada
viimase miili ühenduste väljaehitamise tempot jne, jne. Selleks kõigeks ei
jätku raha, inimesi ja aega. Kiire
interneti tagamisest on „räägitud“ juba kümnend, kuid ilmselt on viimane miil
tunduvalt pikem kui kõik eelnevad miilid. Kõik need eesmärgid on toredad ja
vajalikud, kuid need on asendatavad
kulud. Kui teed ühte, siis ei saa teha teist, kui teed teise, ei saa teha
kolmandat. Dr Riik peab tegema valiku. Nii,
et … kui keegi kavatseb küpsetada rosinasaia pelgalt rosinate lisamise
kavatsusega, seda võimestades sellesamase kavatsusega ning seda kiirendades ja
väärindades, siis see pole rosinasai. Isegi
arendada, kiirendada, võimestada, juurutada, suunata, jätkata, väärtustada,
suunata, otsida, korrastada, luua, toetada kõike ja kõiki ei ole võimalik teha
2 aastaga. Küll on võimalik mõningate väikeste kuid tõhusate sammudega tekitada
eduka toimimise keskkond tulevikuks. Näiteks,
kuidas lahendada see „pisiküsimus“, et meil on 8000 IT spetsialisti puudu? Tore
on kui me pöörame tähelepanu 5G tehnoloogiale, viimasele miilile, rohe- ja
digipöördele, kuid baasküsimus, kuidas „toota“
IT spetsialiste meil pole. Sellele lahendust KOLE-st ei leia, isegi
alusepanemist pole. Vaat selline lugu.
Strateegia: Masti külge sidumine
Tõsiasi on ju selles, et nii
kurb kui see ka ei ole ega midagi eriti palju Dr Riik muuta ei saa.
Protsessidele on juba hoog sisse lükatud. Ütleme nii, et eelnevad ekipaažid (NB!
Mitmuses) on teele (raha)rööpad sisse sõitnud, tuleb enam-vähem nendes püsida,
sest mittepüsimine oleks uus kraavisõit. Teise kraavi küll, aga ikkagi
kraavisõit. Tõsiasi on seegi, et keset Monte Carlo rallit ei saa sõita Lõuna Eesti
rallit ehk muuta ei saa niipalju esitlust ennast, kui esitusviisi – sõnaseadet –
saab küll. Meie eelmise kriisi kohta arvas J B Hannibalsson („Väikeriikide
solidaarsusest“ Hea Lugu 2020 Lk 72/73) „Selle asemel, et parandada oma
konkurentsivõimet valuuta devalveerimisega, otsustasid kõigi Balti riikide
valitsused end piltlikult öeldes masti külge siduda ja tormi üle elada. Valuuta
devalveerimine oleks teinud firmade ja eraisikute pangavõlad, mis kõik olid
vääringustatud välismaal, täiesti jätkusuutmatuks.“ „Balti riigid võtsid ette
hoopis niinimetatud sisedevalvatsiooni, kärpides vabatahtlikult palku,
töötasusid ja muid tootmiskulusid, samuti sotsiaalseid kulutusi, et taastada konkurentsivõime
ja motiveerida majanduskasvu. See osutus edukaks. Kriis olgugi ränk, osutus
lühiajaliseks.“ „Need olid karmid meetmed, mis nõudsid palju enesedistsipliini
ja poliitilist küpsust. Enamikes teistes riikides oleks niisugune kollektiivne
ohverdus olnud poliitiliselt võimatu. See edulugu on tuntavalt tõstnud Balti
riikide prestiiži Euroopa Liidus.“ (Kõne 21.04.2015. Kiievi konverentsil).
Sireenide laul
Meil oli valida, kas ennast masti külge kinni siduda või püüda
laenukütusega kriisist läbi söösta. Eelmine ekipaaž otsustas kasutada
laenukütuse varianti, mis kevadkriisi puhul (kiirelt sisse, kiirelt välja) oli
küll võõrastav, kuid igati mõistlik lähenemine. Tasus igatahes proovida. Meie
oma väiksuses oleksime selle ka välja kannatanud, kuid pikema aegselt … Ilmvõimatu.
Mnjah, ilmselt peab just uus tiim võtma oma sisemiste sügavamate tõekspidamiste
vastaselt ja „masti külge sidumise“ positiivset kogemuse eirates (eriti selle
juhtivpidukond) ette lõputu laenutee. Miks? Esiteks on laenustrateegia juba
valitud, masti külge ennast siduda on hilja. Sireenide rahalaul on kogu
Ühisruumi veidi segaseks muutnud, et mitte öelda lausalisse pöördesse lükanud.
Kõik hädalised, kes eelnevates kriisides oleksid ennast „masti külge sidunud“
ja ära kannatanud, ootavad nüüd uut toetusrahalaulu (kompensatsioone iga Dr
Riigi poolse tauditõrje meetodi eest), kuid laeva juhtimine, nii osas
erasektoris, seda enam aga administratiivtasandil, on meelest ununenud. Nii
võime põrutada karile. (Vikipeedia: Sireenid on Kreeka mütoloogias kolm algselt linnu keha ja naise peaga (hilisemal ajal on
lind-naised muutunud kauniteks võrgutajateks-ahvatlejateks) imeilusat ohtlikku
kurja deemonit, kes võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid
meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele.). Äratus!
Rööbasteel edasi loksudes
Niisiis kahest sissesõidetud rööpast, mis meie liikumist mõjutavad on
esiteks valitud sireenide rahalaulu
kontserti kuulamine, mitte masti külge sidumine. Kuid iga kontsert lõppeb kord
ehk nagu ütleb rebane rahvatarkuses, kui talt nahka võeti: „Iga jama lõppeb
kord!“ Põhiline on, et poliitinimestel ei tuleks hullu mõtet kogu KOLE-t täitma
hakata, siis … oleme küll päästmatult kadunud. Nüüd võib päästa olukorda vaid sellega,
et kõik laenud lähevad vaid sinna, kuskohast need meie arengule kasuks tulevad,
mitte et need lihtsalt ära kulutatakse. Ja mis põhitähtis, et asju tehtaks
õiges järjekorras. Näiteks et suures entusiasmipuhangus ei lammutataks
kivijaamasid enne maha, kui rohepööre on tehtud ja tegelikkuses toimib. See
veel puuduks, et me keset kolmikkriisi „iseenese tarkusest“ külma, nälga ja pimedasse
jääme.
Teine rööbas, mis meid nüüd juba kindlalt suunas kinni hoiab on
harjumuste/ootuste rööbas. Esimene laine (kiirelt sisse, kiirelt välja), tõi
kaasa ka abimeetmed ettevõtjatele, mis võimaldaksid mõned kuud vastu pidada
praktiliselt majandustegevust harrastamata. Seegi oli õige, sest esimese laine
taandumisel ärkasid suur osa kunstlikkusse koomasse pandud ettevõtjatest jälle
elule. Heameel oli tõdeda, et ettevõtjad kasutasid igat võimalust ellu jääda,
mõeldes välja uusi, kuigi ajutisi, teenuseid. Ind ja lootus olid säilunud, kuni
… Kuni raksatas meditsiinikriisi teine laine. Mäng muutus. Olukord oli
sisse-välja olukorraga kardinaalselt muutunud, kuid ettevõtjate ootused kõige
osas Dr Riigilt kompensatsiooni saada oli esialgsest tänulikkusest muutunud
nõudlikuks ootuseks. Isegi valjuhäälseks nõudmiseks. Juba räägiti õigustest, kompensatsiooni
saamise (põhiseaduslikust) õigusest.
Kuid siinkohal tuleb meile kõigile meelde tuletada, et Dr. Riigil enesel
ei ole raha. Dr Riigil on administratiivne võim(e) keelata ja lubada, raha ….
Raha on meie teiega raha - meie ühine
raha. Meie teiega oleme kandnud Dr. Riigi kaukasse raha, et see kõige tõhusamal
moel kasutatud saaks. Samasugune ühine raha on laenuraha, sest kuigi seda jaotatakse
üksikutele (abivajajatele) siis maksame seda tagasi meie teiega kõik koos. See
tähendab, et kõik need, kes tahavad saada toetusi, peaksid küsima raha meilt
teiega. Kas me oleme nõus ülal pidama aasta (kaks-kolm-kümme?) ärisid, mis võib-olla (suure tõenäosusega) ei
saagi enam hoogu sisse. Mis on sellise toetamise mõte? Kuidas seda raha võiks tegelikult väärindada? Või peaksid
paljud ärid mõtlema sellele, et ennast ümber profileerida? Võib-olla tasub seda
protsessi toetada.
Strateegia: kriisist väljakoonerdamine
Kurbloolisus on küll
selles, et me ei saa enam ennast ka masti külge siduda, sest me alustasime nii
nagu kogu maailm, enese kriisist välja laenamisega, siis nüüd kasinusmeetmeid
kasutama hakates võib tegemist olla poliitilise enesetapuga. Keeruline lugu,
kuidas olla populaarne ja jääda poliitiliselt ellu. Vaid väga vähesed
poliitikud väga erilistes olukordades nagu W. Churchill võisid rahvale lubada
higi, verd ja pisaraid ning jääda populaarseks. See on see koht kus riigiralli
ekipaaž peab väga tähelepanelikult jälgima seda mida KOLE-ga teha, sest M.
Thatcher on öelnud kunagi, et „Mul on
siin leoboristliku partei manifest. Mulle on öeldud, et üks leiboristliku
varikabineti liige kirjeldas seda kui „kõige pikemat enesetapukirja, mis kunagi
on kirjutatud“ (Dale, G. Tucker „Margaret Thatcheri tsitaadiraamat“ Ersen 2013
lk 92). Vaat selline lugu. Tõeline dilemma, kuid ei midagi uut (J.Lynn, A. Jay „Jah, Härra Minister“ Varrak. 1999 Lk 267):
„Poliitikuelus tuleb ette aegu, kui ta on sunnitud vastu võtma ebaõigeid
otsuseid. Ebaõigeid majanduslikult, ebaõigeid tööstuse seisukohal, valesid iga
mõõdupuu järgi – peale ühe. See on üks kummaline tõsiasi, et miski, mis on
kõigist muudest seisukohtadest vaadelduna vale, võib olla õige poliitiliselt.JA
MISKI MIS ON POLIITILISELT ÕIGE, EI TÄHENDA MITTE ÜKSNES, ET SELLE abil võib
hääli võita – mida kahtlemata võib -, vaid ka seda, et kui mingi poliitika abil
võidetakse hääli, siis saab väita, et see poliitika ongi see, mida inimesed
soovivad. Ja kuidas saab demokraatlikus riigis vale olla see, mille poolt
inimesed hääletavad?“ Mnjah, samas võib asi olla huumorist kaugel
Võib arvata et jõudude (või jõetuse) paigutus poliitturul on selline, et uusi tegemisi eriti loota ei ole. Mitte et ei tahaks, kuid ressursid ja lahkkondluse erinevad huvid ei võimalda. Kui uus, meid teiega ravima asunud administratsioon, (Dr Riik)suudaks kolmikkriisi (meditsiiniline, administratiivne, majandus) meditsiinikriisiga rahuldavalt hakkama saada ja hoiduda selle eest, et meditsiinikriisi teine laine ei kujuneks majanduse üheksandaks laineks, siis võiks pidada seda tegevusperioodi kordaläinuks. Kuid selle kolmikkriisi keskmikkriisiga ehk administratiivkriisiga, mis pärsib nii meditsiinikriisist kui ka majanduskriisist jagusaamist võhma ilmselt ei jätku. Paljude teiste asjadega ka. KOLE …tore lugeda. Põhiline, et meie teiega jõuaks õigeks ajaks teenindusalasse. Eee ... ekipaaž ka. Võib-olla on see heagi, et peale avariisid väga täpset kaarti pole, sõit käib silma, nina ja kompassiga. Ilmselt aeglasem liikumine, kuid suuremad kivid võib visuaalselt tuvastada. Pealegi ... kui uskuda et meie edasine trass on täis rahalisi auke, eelarveauke, mis on kaetud jääkirmaliste laenurahadega, siis ... Saate isegi aru. Peab olema tähelepanelik
Targutusi:
Beigbeder
„17,90 E“ Varrak 2011
Lk 67 „Tuleb
tõdeda, et see, mis toimub selle planeedi pinnal, pole universumi mastaabis
kuigivõrd oluline. Seda, mida kirjuta üks maalane, võib lugeda vaid teine
maalane. Tõenäoliselt ei lähe galaktikatel põrmugi korda teadmine, et Microsfti
käive võrdub Belgia rahvusliku koguproduktiga ning et Bill Gates´i varandus
maksab hinnanguliselt 100 miljardit dollarit.“
No comments:
Post a Comment