9. Poliitilise looma söötmine Anno 2019: Vahemehed V2

Kolmas valik: Kambavaimu ohver

Me kõik oleme sotsiaalsed olendid, käime erinevates ringkondades, seltskondades, sõpruskondades, perekondades, kuid osade nende ringkondade arvamus huvitab meid (tahame nende moodi olla, meeldida neile, tunnustust pälvida jne), teiste oma mitte nii väga. Sõpruskondades arutame juba sügavamalt probleemide üle kuid kergemas (võib-olla isegi kõrgendatud) meeleolus. Tore. Kuid … Nii nagu Tim Harford „Kohanemine“ näitas „(…), kuidas tugev meeskond, mis sarnaneb pigem perekonnaga, võtab peagi omaks meeskonnavaimu, mis kaitseb rühma välismõjude eest, tugevdab vastastikku liikmete hoiakuid ja sunnib üksteist takka kiitma.” „ (…)  John F. Kennedy kujutas endale ette, et arvestab paljude erinevate seisukohtade ja kriitiliste märkustega. Samal ajal veensid tema nõuandjad ise seda teadvustamata üksteist oma eksimatuses.” (Tim Harford „Kohanemine”. Kirjastus Hermes 2012 lk 60). Just, just, kambavaim tekitab eksimatuse tunde ja takka kiitmine  aga võimendab seda. Tekkib ka välistamisefekt a´la no see laulja küll finaali ei platseeru. Välistatakse, sest nii on mugavam. Mugavam, kuid moonutab turusituatsiooni. Kas mäletate oma noorusaja kambavaimu, seda mida te üksi poleks iialgi julgenud teha, näiteks õunaraksu minna või lõkkesse eterniiti sokutada, et selle kuumenemisel „kõva pauku“ saada. See oli kambavaim nii heas kui mitte nii heas. Kuid kambavaim tekitab mingil ajal ühesuunaliste arvamuste toru. Seda toimub pidevalt ka meie ja teie valimiseelsetes kohtumistes sõpruskondadega, need võivad olla tulised vaidlused, kuid võivad meid kallutada tegema … kambakat. Kambavaim noh!

Alati on grupis keegi, kes on autoriteet, keegi kellel on rohkem mõju või lausa kujundab grupi üldist seisukohta. „Kui inimesed langetasid otsuseid omal käel, tõusis aktiivsus aju neis piirkondades, mida seostatakse valikuvõimaluste hindamisega. Ent kui neile andis mõne otsuse puhul nõu ekspert (nimeks majandusteadlane), siis mitte ainult ei järginud seda nõuannet, vaid tegid seda ka mõtlemata valikuvõimaluste tegelikule väärtusele. Hindamisega seotud ajuosad polnud sel ajal aktiivsed. On paljuütlev, et selline mõju ei avaldunud mitte kõigis aju piirkondades; eksperdi nõuanne aktiveeris teiste inimeste mõistmisega seostatavad ajuosad. Sõnumi edastajast oli saanud sõnum.

Selle näite põhjal peaks olema selge, et mõjuvõimas isik, kellest me siinkohal räägime, ei pea tingimata olema võimupositsioonil – see, kellel on kõrge staatus ja kes saab seetõttu võimu abil sundida endaga nõustuma -, vaid on autoriteet ja ta saab seetõttu oma pädevuse abil veenda. Selle viimase kategoorias on alatüüp – usutav autoriteet -, kes on eriti tulemusrikas. „ (R Cialdini „Eelveenmine“ Pegasus 2017 lk 167)

Ja-ah, kambavaim on väga tugev jõud, mis võib piirata meie vaadet tõsiasjadele, otsustusvõimet ja mõjutada lõplikke tulemusi. Seepärast mõtles kindralmajor Jack Galvin välja sellise vasturohu:  „Galvin teadis, et sisekriitikat eiravad organisatsioonid teevad varem või hiljem saatusliku vea (…)” „Jack Galvini arvates ei piisa sellest, et erimeelsusi üksnes talutakse, vaid oma lahkneva arvamuse avaldamist tuleb vahel lausa nõuda.”  „Galvin selgitas Petraesele, et tema kõige tähtsam tööülesanne on oma ülemuse kritiseerimine: „Minu töö on divisjoni juhtimine ja sinu töö minu kritiseerimine.” T. Harford „Kohanemine“ lk 60). Kas teie sõpruskonnas on mõni selline „teise arvamuse“ esindaja? Kritiseerija? Ei ole? Siis on teil suur risk sattuda ohvriks … ilma ise sellest aru samata.

Kuid hea nõu on kallis  „Vaata sõdur, sa oled kange ülem küll ja masin on sul suur, aga noor oled alles. Kes läheb sinna, kuhu kõik lähevad? Lammas läheb. Kunagi enne teisi kohale ei jõua, kõik käivad nii tasa, nagu viletsam käib. Mine alati sinna kuhu teised ei lähe, kergem minna ja rutem saad „ („Ja sada surma“ V. Beekman  ER 1978 lk 67). Eh, ära ole lammas.

Neljas valik:  Arvamusuuringute ohver.

Mulle arvamusuuringud meeldivad. Ma lausa naudin neid. Informatiivsed. Vahel ka humoorikad. Nojah, momentülesvõtted, kuid informatiivsed hetkeseisust. Samuti võime kujutada tordi viskamise tulemust momentülesvõttel, tort on lennus, kuid keda või mida see tabab ja kas üldse tabab, seda on raske aru saada. Seda ennustatakse. Näiteks küsitakse tuhande inimese käest, kas tabab, kuhu tabab ja keda tabab. Nii ka valimiseelsete arvamusuuringutega, need on momentülesvõtted – tort lendab, valimised tulevad …. Me kuuleme pidevalt üha uutest arvamusuuringutest, kui palju punkte üks või teine turuosaline on juurde teeninud või maha mänginud, kuid kas nad mõõdavad ikka õigeid asju. Metoodikad, millele need põhinevad on veits erinevad, kuid mis sellest, seda meelelahutuslikum publikumine. Turuosalistele? Vaevalt. Kas nad mõõdavad meelsust messikülastajate seas? Seega huvitatud klientide ringis või on see toote tegeliku käibe mõõtmine poes? Ja milliseid vastuseid annavad kliendid? Kas ausaid? Või „ühiskondlikult „õigeid“?

        Vaadake, pole oluline kes me oleme või mida me teeme, enamus meist tahavad head/tublid välja paista. Inimlik. Kiita saade, „Tubli Pontu!“ Vahel tahame vastates paremad, kui me tegelikult oleme.  Me ei tea, kas inimene räägib tõtt või milline see tema tõeline tõde on, sest „ Mida aga Machiavelli ei ütle, on see, et kui inimesed sulle tõtt ütlevad, siis ei pruugi see tingimata tõde olla; see võib olla üksnes nende arusaam tõest.” (McAlister „Uus Machiavelli” Fontes 2001 lk129). Eks ole? Mõtlemapanev. Nüüd te ütlete, et arvamusküsitlejad on läbi aegade teinud uuringuid ja neil on enam-vähem täppi läinud. Nii ongi, kui tegemist on minevikukogemuste ja tegemiste  lineaarse liikumisega.  „Me kasutame tuleviku hindamiseks parimat mõõdupuud – minevikku. See on loomulik, aga see ei tähenda veel, et see on täpne mõõdupuu. Minevik ei jäta sageli ruumi ebatõenäolisele. See sunnib järeldamisel piirduma teada olevaga, mis on seda tõenäolisem, mida sobivam ta tundub.“ ((M. Konnikova „Meelevalitseja“ Helios 2013 lk 177)  „Lõpetuseks, me ilmutame märkimisväärset asümmeetriat sellest, kuidas me kaalume hüpoteesi tõendeid: meil on kalduvus pidada kõiki positiivseid kinnitavaid tõendeid kaalukamateks kui negatiivseid ümberlükkavaid tõendeid – see on kalduvus, mida professionaalsed mõttelugejad on juba ajast aega ära kasutanud. Me näeme seda, mida otsime.“  (181).

Tegelikult on niimoodi, et kui meilt teiega Matkamessil küsitakse: „Mis te arvate millise reisi te valite, kas Amazonase vihmametsad või … mingi teine (eksootiline või kunstiline) väärtkoht?“, siis vastame viisaks inimesena, et kunstiväärtuslik koht oleks hea valik. Vastame niiviisi, sest nii on „õige“ vastata. Küsitleja paneb seepeale linnukese kirja ja hakkab lendu planeerima, ainult et … Vastaja ei kavatse minna puhkama ei Amazonasesse ei kultuurikohta, tegelikult veedab ta maakodus heina niites, ise salaja unistades telkida perega kauni järvesilma kaldal. Ka hea valik. Võib-olla isegi parem, kuid küsitleja on saanud ju linnukese kultuurireisiks? Nii nende küsitlustega ongi, et kunagi ei tea, kui palju tegelikult vastanuist tahab kultuurireisile minna ja kui palju on tegelikult „salatelkijaid“. Nii, et nüüdki võib meid Suure Poliitbörsi tehingute teadasaamisel üllatada salatelkijate otsus.

Tasastel aegadel prognoosimine on suht lihtne, lisad üldisele trendile mõningad võimalikud muutujad ja saadki üpris tõepärase 50/60 variandi välja pakkuda. Kui tegemist ei ole lineaarse liikumisega (ning seekord ei ole tegemist kaugeltki mitte lineaarse liikumisega) on prognoose teha „pann“ raske. Kui pangad panevad pidevalt oma ennustustes mööda, suutmata peaaegu mitte kunagi ennustada majanduse murdepunkti, siis miks arvamusküsitlustes peaks kehtima mingi teine reegel. Sama ennustamine kõik. Nagu Max Jacobson kirjutas: „Rahvusvahelise Valuutafondi statistika järgi oli Soome 1988. aastal maailma rikkuselt kaheksas maa. Soomlased purjetasid 1990 aastasse esimeses klassis, kuid laeva nimi oligi „Titanic””  (Max Jacobson „Tulevik?” Tänapäev 2006 lk 148)

Seega tehes oma aktsiaoste Suurel Poliitbörsil arvamusuuringute järgi ei pruugi te kasulikku tehingut teha., võite olla ohver.

Viies valik: Kauni pesunaise sündroomi ohver

Päris keeruline on olukord, kui oled poliitiline kodutu, seisad silmitsi 1099 pakkujaga, kuid turult tegelikult õiget pakkumist ei leiagi. No loobuda te ei saa, sest sellisel juhul oleksite  „esimese valiku tüüp“.  Midagi on vaja otsustada, te ei taha oma häält raisku minna. Mida me harilikult teeme, kui peame tegema otsuse piiratud valikute seast? Õige, me kaalume nende valikute vahel mida meile pakutakse. Vaadake, me ei valiks ühtegi neist vaba valiku korral, kuid piiratud valiku juures võib mõni valik olla isegi ahvatlev. Ehk, kui teie tõeline kirg on Kuurakett, kuid valiks on vaid Aiakäru ja Tõukeratas, siis võib üks neist tunduda vastupandamatult ahvatlev. Te teete valiku ja valite Aiakäru (hea suvilas mulda kärutda), Kuuraketti loodate näha järgmises valikus. Lootma ikka peab! Mida väiksemaks valikute ring jääb seda imelikumad ja üllatavamad võivad olla tulemused. Ma nimetan seda valikuahelat „Kauni pesunaise sündroomiks“. Miks? Kohe seletan.

Peale kõrghariduse omandamist saadeti meid „soldanitena aega teenima“. Nojah, me siis „teenisime aega“, mis suures osas oli mahavisatud aeg. Mul vedas, sest sattusin üleaedsete juurde ning kuna olid ülemise haridusega, siis sain oma uueks kuningriigiks nn asjade laod. Sellesse valdkonda kuulus ka saunapäevajärgselt musta pesu kokkuarvamine ja selle garnisoni pesumajja toimetamine. See oli ilus päev, sest sai aia tagant välja. Mnjah, kuid pesumaja vastuvõtu/väljastamise seltskond olid tsivilistis, mitte lihtsalt tsivilistid vaid naisinimesed. Esimene kord, vabadusest tulles, tundusid kohalikud kaadrid … no kuidas seda öeldagi, mitte just hirmutavad, kuid igatahes midagi sinna kanti. Ei noh, toredad inimesed, kuid … Poole aasta pärast peale traaditagust elu tabasin end mõttelt, et ühel pole nagu väga vigagi. No muidugi hüpoteetiliselt. Kuid piiratud valikud võivad aja möödudes ja valikute mittelisandudes ka Baaba Jagaa muuta Kauniks pesunaiseks. Fakt.

Mida sellest õppida? Seda, et piiratud valikute korral võib „Kauni pesunaise sündroom“ anda ootamatuid tulemusi. Kõik need kellel on oma vabaduse valik olemas ja Okasroosike suudeldud võivad ju rääkida, et Baaba Jagaa ei kvalifitseeru mitte mingil juhul iludusvõistlustele, siis … Siis piiratud võimalustega poliitkodutu jaoks pole tegemist Baaba Jagaa´ga vaid Kauni pesunaisega. Bingo, tema valitaksegi. Ilu peitub teatavasti vaataja silmades, Vanaema Marie ütles kommenteerides üht noorusaja mahalaidetud valikut, et „Võta minu silmad ja vaata, kui kena ta on!“. Vaat niimoodi.

Kodutud, mittetäiskasvanuks saanud ja salatelkijad

Kui te eelnevate valikute ohvriks pole langenud, siis nüüd algab alles tegelik valikute tegemine. Niisiis vali ….

Tõsiasi on, et pidukondade „väärtuste vaba liikumine“ (või vahetumine?) ja seejärel pudenemine tõi kaasa päris märkimisväärse hulga poliitilisi kodutuid nii poliitinimeste, kui ka klientide/valijate hulgas. Põhiline pudenemine toimus hüvakäeliste leeris nii nagu Saksamaalgi. Kuigi rändrüütleid oli ka Kahevahel ja teistegi pidukondade seas, siis kõige massilisem liikumine toimus siiski hüvakäeliste seas. Nagu tõdesime, kui hüvakäelised liikusid tegudega kurakäeliste sektorisse, siis jäi hüvakätt meretäis vaba ruum. Esindustühimik. Kes selle ruumi hõlvab? No Saksamaal hõlvas esindustühiku AfD, saades viimastel parlamendivalimistel kolmanda tulemuse. Liidukantsler ütles peale seda, et: „Me peame valijad AfD-lt tagasi võitma, probleemide lahendamise kaudu, nende murede arvestamise kaudu, ka nende hirmude osaliselt, aga eelkõige hea poliitika kaudu,“ (25.09.17 Delfi), kuid fakt on see, et kaotati 12,6% häältest. Olukord tuletab meelde MacAruri ütlemist kaotuse põhjuste kohta „Liiga hilja!“. Kui meil järgitakse sama mustrit, siis peaksid kõige suuremat kasu kodututest lõikama konservatiivid, kuid … paljude kodutute jaoks olid konservatiivid … liiga konservatiivid. Kodutud jätkasid otsimist kuni …

Ja oh õnne, nagu oleks poliitkodutute palvetele vastu tuldud, tekkis poliitturule uus pidukond – „Pikapurjepere“. PPP ilmumine tekitas alguses teatud positiivsust, isegi elevust, sest pikk plaan on tõesti see, mida me vajame. Kõigi nende jaoks, kes olid kodutud hüvakäelised, unistasid kodaniku vabadusest, bürokraatia vähendamisest ja loovuse vabastamisest ning polnud nõus oma väärtusi nihutama kurakäelisse sektorisse (või olema kahevahel) terendas uus pidukond kui poliitkõrbe läbivale rändurile visioon oaasist. Kuid siis ilmnes et nad on, kuidas seda öelda, … toored või rabedad. Siiani on selgusetu, kas tegemist on oaasi või miraažiga. Usalduse nihkumine algas nimevalikuga, millega plusspunkte ei teenitud, kuid tervest reast inimestest (nime esmaomanikud) sõideti juriidiliselt üle. Täiesti mõttetult. „Segaratsiooni“ ( segane ratsioon) tekitas juba kummastust, kas ikka mõistetakse, et ronitakse täiesti valele lahinguväljale. Teema, mis päriselus näitab juba armistumise märke ja rahuliku raviga oleks andnud häid tulemusi kisti täiesti vastutustundetult lahti.  Kahju. Tekkinud lootus et PPP suudab suurema osa kodututest absorbeerida, ei osutunud tegelikkuseks. Läks teisiti, viga tehti vea järel. Nagu korvpallis ei aita, et sul on hea meeskond ja hea mänguplaan, kui teed kolm viga, siis saadetakse platsilt minema. Reegel. Seega kes absorbeerib kodutud? Kodutud valijad? Selles on küsimus.

Valikute peateema: andestada või karistada?

Need valimise määrab … andestamine. Kas valijad andestavad omadele (senistele lemmikutele)  nende küündimatuse, reetlikkuse, laiskuse, isekuse … Neid patte on kõigis pidukondades, kuid patukahetsust pole kuulnud. Eneseõigustust küll. Seega kas andestatakse, lubatakse pidukondadel teha veel üks katse või saadetakse opositsiooni puhastustulle.? Edasipoole ja eriti Maaisa pidukonnad on unustanud oma tõelise valijaskonna ning muutunud järjekordseks magedaks koloniaalkaupluseks, kus müüakse nii petrooli kui leiba, kingi . Kuid kõik on läbi imbunud imalast „head tegemise“ petroolihaisust. Tõmba vaid tikku ja …

Nii lahkusid peavoolu pidukondadest terve rida pettunud stamliikmeid, kuid … tühja neist. Ikka on tuldud pidukonda ja mindud, kuid küsimus on selles, kui palju on nende kliendibaasis  hulgas pettunuid? Kuuldavasti on see märkimisväärne ja see seltskond on nüüd kahevahel, kas toetada Kahevahel või Konserviti pidukonada.  Te ei usu? Te ei usu seepärast, et teile on niimoodi räägitud, et pahade pistega keegi koostööd ei tee? No seda kergemini on valik nende kasuks langemas, sest ikka toetatakse seda keda pekstakse. Vähemalt salaja. Ehhee, kuid meil ongi salajased, ühetaolised, kuid salajased valimised.  Pealegi nii et nii nagu Kahevahel pidukonnal on ka Konservatiividel kindel valijaskond, pluss veel tihe suhtlemine inimestega vahetult. Ärgem unustagem Konserviti pidukonna juuri, nii nagu Võitleja-Villu tõi ühe hinge vaakuva pidukonna koomast välja ja „tegi presidendi“ puht pideva suhtluse, laheda ja vahetu jutuga igas külapoes ja aleviklubis, nii teevad konservatiivid praegusel juhul täiesti ilmselt „villut“. Nad on igal pool. Pidevalt. Isiklikult. Tulemused ilmnevad valimiskastipäeval.

Nähtamatu, kuid edukas ümmargune absorbeerimistaktia

Mis aga on jäänud paljudele märkamatuks, siis Ratturite hoomamatu, kuid uskumatu osavus ja tegusus oma eesmärkide saavutamiseks. Jääb veidi hämaraks, kas see pikemas perspektiivis ka ühiskonna arengule kaasa aitab või tsementeerib olemasolevat üha kitsenevat valikukanalit, kuid OMA eesmärke saavutatakse ludinal. Kui peamine minister oma tooli istus, siis olid paljud skeptilised, paljud lausa pahatahtlikud, kuid jutt …. Jah, jutt oli nagu sulnis kevadoja, vulises kaunilt ja lõputult. Mida ta siis ütles? Mnjah, siinkohal lähevad arvamused lahku, kuid üldiselt kiputi arvama, et siis kui Rüütelkond küsimustele vastas, siis olevat olnud raske jälgida öeldu sisu, siis Rattasõitjatega võrreldes oli Rüütelkonna jutt ikka väga konkreetne ja selge. Ega jutul polegi suurt sisu alati vaja, peaasi, et see aitab kaasa eesmärkide saavutamisele. Mis puutub eesmärkidesse, siis siin on taktika lihtne: pealik tuleb lavale ja ütleb publikumile, et võtame kõigil pead maha. Sellest stoppkaadrist eesmärgi saavutamise lahendust hinnates on vahend koletu. Mõttetu ka. No sellele järgneb harilikult haledapoolne vigin peata jääjate poolelt ja siis teatab pealik publikule üllameelselt, et „Vast tulles rahva tahtele jätame pead alles, kuid kõrvad ….“ Ja et asi paistaks veelgi positiivsem ja tekkiks vagu publikumi vahele, siis teatatakse et „Ainult pooltel …“ Nüüd vaadatakse lavapilti hoopis teistmoodi, mitte algselt kõigil jõletu pea mahavõtmisena vaid kui üldise heategijana, sest hoidis ära peade lendamise (seda et patustamise idee oli pealiku enda oma, ei mäleta enam keegi) ja ülejäänud ajas omavahel tülli. Sellist taktikat oma strateegia toetuseks kasutai nii maksunduses, kui riigieelarve koostamisel. Mis aga jutuosavusse puutub, siis siin tuleb tunnustust avaldada, sest viimasel konverentsil  „Tuulelohe lend“ näitas pealik täiesti uut väitlus, esinemise ja reaktsioonitaset andes silmad ette paljudele stend-up tegelastele.

        .Kõik on võimalik. Meil klientide/valijatena on muidugi raske sellest ühe jutu asendumises teise jutu mõiste virr-varrist aru saada. Isegi visuaal  petab meid ära, ajab segadusse, sest, kui sõidad trammiga mööda hiiglaslikust roheplakatist Äärsoo (nutika, põlise vabariiklase ja edasipoole pidukondlase) pildiga, siis tunned et oled ise või on valikud läinud rappa. Või pole midagi läinud rappa ja me vaatame valest nurgast protsessidele? Kahevahel pidukond on lihtsalt üks edukatest kodutute absorbeeriatest? Igatahes on ümar jutt viinud seekord tulemusteni  ”Pärast kaheksa aastat kestnud välisministri ametit krooniliste „Bosniate” perioodil, nagu Bülow neid kutsus, oli Grey omandanud täiusliku kõnemaneeri, kus sõnadel oli võimalikult vähe mõtet. Selgesõnalisuse vältimine oli tal kujunenud omamoodi meetodiks, nagu keegi ta kolleeg väitis.” (Tuchman „Augustikahurid”  Eesti Raamat 1977 lk 70). Vaat selline edukas meetod. Vist.

 Lotovalimised:  Rahvas tahab …

Arvamusküsitlus on muutunud meelelahutuseks. No mitte ainult meelelahutuseks vaid ka nende mõjutajaks. Selleks samaks mõjutajaks, mis mõjutab meie alateadvust. Kui küsitakse „rahvalt“ ( kuigi tegemist on küsitluspaneeliga või viisurivaatajatega) kes võiksid moodustada valitsuse, kas need võiksid olla Kahevahel pidukond ja Edasipoole erakond? Siis nagu populaarne vastus on: Rahvas vastab … No see iseenesest on suunav/välistav küsimus, sest see ei jäta meile teiega võimalust  ihaleda Elurikkujate ja Rohekate ühisvalitsust. Kuid kui küsitakse piiratus valikute puhul, et kas Kahevahel + Edasipoole, siis miks mitte, teisi valikuid ju pole formaadis antud. Ning varem on see kooslus edukalt hakkama saanud. Küsimus ise pole ju halb, see on meelelahutus. Võimendatud meelelahutus. Kuid selle meelelahutusliku küsitluse peale ehitatakse ülesse terve arvamiste meelelahutuslik mürriaad. Vahva, meelelahutuslik, kuigi … mis sellel tegelikkusega pistmist on? Võib-olla vaid niipalju, et oleme valikute tegemisel eelhäälestatud, et need pidukonnad ongi  „ühiskondlikult õige valik“. Võib-olla ongi, ei tea. Teada saame siis kui Börs avaneb. Kuid selles valikus on kaks täiesti vastandlikku valikut.  Kahevahel pidukond + Edasipoole pidukond on täiesti erinev valikust Edaspidi pidukond + Kahevahel pidukond. Pealegi on suur oht, et kui Edasipoole pidukond pole valitsuses juhtjõud, siis on sellel suur tõenäosusega laguneda. Viimased seitsekond aastat verist sisesõda on jätnud omad kinnikasvamata haavad, vanad ja uued solvumised ning ohtralt sisepingeid. Olla veel neli aastat opositsioonis vähendab pidukonna  atraktiivsust ja võimendab niigi saatuslikuks saanud sissivõitlust. Praegu hoiab kogu süsteemi koos vaid võidulootus. Seepärast, kui Edasipoole pidukond ei saa enim hääli ja valitsuse moodustamise eestkätt, siis … mida ta teeb? Kellega eksistentsi säilitamiseks ühise teki alla hüpata? Millised on teise ja kolmanda ringi valikud? Mnjah, hea küsimus. Kuid seda saame teada kui …

Lõbustuspark Eesti

Niisiis, lavapilt on paika sätitud, osatäitjad hääled lahti laulnud ja meie oleme žürii ehk vahemehed, et määrata, kelle lugu on kõige parem. Kõige usutavam.

-Väiksematel vendadel läheb keeruliseks, sest nende seas on olnud liiga palju kas rabedust, võõrliikide toimetamist või vennatapusõda. Siiski Maaisa võtab ilmselt oma stammkundedega, kellest enamus suudab mineviku eksimusi andestada oma koha Pilvepiiril sisse. Kuigi ka siin närib kahtlus, sest tegemist on ju lahutatud kaasaga. Muidugi on õige, et Maaisa oma identiteeti täpsustas, ilmselt see just tõstabki nende tõsiseltvõetavust stammkundede seas, kuid teisalt milline on ärapõlatud vabariiklaste kliendibaasi suundumus, kas Maaisaline või tekkib juurde poliitilisi kodutuid? Ei tea, lahutus ju na värske veel. Teised? Imesid ikka juhtub

-Ka Edasipoole pidukonna saatuse määrab andestajate hulk. Õigemini järelejäänud andeksandjate hulk kliendibaasis. Pidukondlasi endeid on kolinud üle (koos nägudega) küll Kahevahel  pidukonda, küll Konserviti pidukonda, kuid kliendibaas … See on küsimus. Probleem on selles, et Edasipoole pidukonna kliendibaas ei ole nii kindel valimas käija, kui mõnel teisel. Nii, et need kes hindavad pidukonna uut hingamist ja uute pealike võimekust võivad veel muuta pidukonna tuleviku. Ei saa  salata, et muudatusi on toimunud ja pidukond jätab endisest kompaktsema ja … rõõmsameelsema ja tervema jumega mulje. Ja rõõmsameelsust meie poliitikas on alahinnatud. Kuid mida arvavad kliendid? Andestab?

-Kahevahel pidukond võtab oma osa nagunii. Pidukonnal on oma stmmkunded, kes mitte ainult arvamust ei avalda, vaid vuta-vuta ka valimiskasti manu tulevad ja teevad risti õigesse ruutu. Enamgi veel, pidukond on olnud ka edukas kodutute ja edasi tagasi saalijate absorbeerija. Kõik need Omamehed, kellest sai vahepeal sai Teistemehed ning nüüd on Kõigimehed või need, kes Edasipoole pidukonna  stammliikmetest on uue kodu leidnud. Ah jaa ärgem unustagem ka rännakutelt tagasi tulnud Bussimehi. Nii, et pidukonnal on keda valida ja on kes valivad.

-Kuid vaadates turuosaliste paigutust poliitturul, nende kliendibaasi ja kindlalt valimas käijaid, siis tundub, et kõige vääramalt hinnatumad on konservatiivide aktsiad.  Arvata võib, et lisaks stammkundedele ja absorbeeritud Maaisa ja isegi Kahevahel pidukonna liikmetele annavad oma eelistuse sellele aktsiale ka hoomatav hulk „salatelkijaid“. Nii, et on suur tõenäosus, et oludes, kus peavoolu pidukonnad on üksteist valimisvõitluses, kus puudus peaküsimus,  asendustegevusena üksteist verbaalselt ülikülluslikult täis oksendanud ning oma positsioonidel pidevalt nihkunud (või vähemalt piinlikult nihelenud) ei lange valijate eelistus just sellesse sektorisse. See tähendab, et konservatiividel võib tekkida eestkäsi valitsuse moodustamisel ja … Siis läheb asi põnevaks, sest suurel osal pidukondadest on täiesti terve turuloogika ja läbirääkimistaktika vastaselt terve rida välistuslippe ülevalsse pandud. Nagu hundijaht. Kuid hundijahil on jaht, seal ei tea iial kes putku pääseb ja kes pihta saab. Ka jahumehed pole kaitstud, eriti kui jahiseltskonnas on selliseid, kes ennegi on selga tulistanud. Nii mõnegi pidukonna jaoks tekkib eksistentsiaalne küsimus, kas pidada kinni välistuslippude süsteemist või … leida vabandus ja hoida oma lippu püsti. Järgmisteks valimisteks.

Lõpetuseks

 Selline on aktsiaturu seis praegu. Nüüd küsite, aga keda valida? Ehhee, valik on ju teie. Vaadake kellele panuse teete, vaba rahvas vaba maa. Kui ei oska valida, aktsiaturulikult siis valige kui suupistet rootsilauas. Mis meeldib seda võtkegi, ainult … pidage meeles ka arsti nõuandeid, kui te ei taha haigemajas, vaestemajas või hullumajas lõpetada. Valida on vahva, kuid valik see on ka vastutus. Võib-olla on see turujõudude paigutus mõnele  „Äärmiselt ebameeldiv on endale tunnistada, et olukord selline on, aga ma olen veendunud, et kui me tõsiasjadele näkku ei vaata, jäämegi lolliparadiisi edasi elama.” (F Forsyth „Šaakali päev” Lk 28). Kui teile see arutlus ei meeldinud, siis võite vabalt kasutada sama nippi nagu kasutas liidukantsler Willy Brandt luureskandaali kohta  „Ma tolvan, poleks pidanud ilmaski teise tolvani nõuannet kuulama!” (Guido Knopp „Tippspioonid” Olion 2001 lk 184). Eks tegemist ei olnudki tõsiteadusliku analüüsiga vaid ekskursiga poliiturgu mööda, eesmärgiga saada aimu mis meid teiega mõjutab nii nähtavalt, kui nähtamatult. Kui nüüd mõelda, et otsustusaega on vee paar päeva järel, siis oleneb milliseks osutub Suur PoliitBörsipäev  oleneb meist teiega. Kui valimistel osalenute vahe on olnud läbi aastate kuni 10%, siis iga osalusprotsent mõjutab turgu dramaatiliselt. Kui parimale osalustulemusele (st et astutakse edasi esimesest valikust) lisandub veel 5%, siis elame hoopis teistsuguses maailmas. Vahemehed, valima.

Kui me teiega valime, siis me valime lugu. Milline on meie lugu? Pensionisajakas? Kangelaseepos „Pensionisajakast“?  Veel üks paragrahvikõverik? Veel üks „tasuta“ teenus? Veel üks sobing? Veel üks … See ei ole lugu, see on eneseõigustus mitte teha tulevikku. Tulevikulugu. Kui Achimedes ütles, et andke mulle toetuspunkt ja ma tõstan maailma paigast, siis meie ütlemine võiks olla „Andke meile lugu ja me tõstame maailma paigast!“  Andke lugu. Näiteks:  „Ja kui inimesed sihivad tähti, aga tabavad vaid kuud, siis ärge kohelge neid liiga karmilt. Leevendage läbikukkumise valu ja jätke ruumi õppimiseks. Nagu Larry sageli ütleb: Kui eesmärgid on ambitsioonikad ja piisavalt hullumeelsed, siis on ka läbikukkumine päris tubli saavutus.““ (L Bock „Töö ruulib“ ÄP 2015 lk 295)

Lihtne … valik

LÕPP, lõpuks ometi