Töötus Euroopas
Te ju saate aru praeguse formaalse „abisüsteemi“
mõttetusest, mõttetust kallidusest ja mõttetust ebatõhususest, kui tegemist on
rändarite abistamisega. Nagu pumpaks oma
keldrist välja … oma keldrisse. Märg ja
külm on kõigil endiselt, kuid energiakadu on meeletu. Pump ju vajab kütust.
Selline konveier lihtsalt ei toimi.
Ja konveier vajab väga kiiresti ning põhjalikku
ümberseadistamist. Tundub, et rände alguses oli EL protsessi suhtes neutraalne,
isegi varjatult positiivne. Loodeti saada oma tööturule Süüriast põgenenud hea
väljaõppega oskustöölised ja kõrgharidusega
spetsialistid aitavad väikeste kuludega kinni lappida vananeva Euroopa auklikku
rahvastiku aga eriti tööjõu kangast. Nojah, niimoodi ei läinud, sest protsess
oli juhitamatu. Kui keegi on vaadanud neid filme, kus näidatakse kullauhtmist,
siis rändega on sarnane protsess: lootsime, et saame puhast kullaliiva, kuid
saime kogu mudru koos kivide, liiva ja saviga. Kullateri selles segadikus alles
asume otsima, ülejäänu … saadame tagasi. Vist. Kuhu? Kuhugi?
Damaskuse arst ja Bagdadi habemeajaja
Vaatasin üht pagulasteemalist filmi, kus rääkis ka
Malmö linnapea. Rääkis targalt. Üks väide, mis mul kõrvu jäi oli mingi umbes selline
konstruktsioon, et miks me suhtume rändarisse, kui põgenikku Damaskusest, mitte
kui hambaarsti, inseneri, habemeajajasse jne. Kui inimesse. Nojah, niimoodi
suhtuda olekski teoreetiliselt õige, üldinimlik, isegi ilus, kuid … meil kõigil
on seadused, mis liigitavad inimesi esiteks põgenikeks või illegaalseteks
immigrantideks ja vaid peale seda … Mnjah, peale seda on tükk tühja maad. Enne
kui rändarist saab uues asukohamaas jälle insener, arst jne tuleb läbida tohutu
bürokraatiamaraton. Võib-olla võib „Bagdadi habemeajaja“ Malmös kohe tööd
saada, kuid litsentseeritud alal, nagu arst või insener, peab ta kõigepealt „kooli
tagasi minema“ ja saama asukohamaa vastava kutsetunnistuse. Vaat selline lugu. Mul
oli kunagi kolleeg, kes ingerisoomlaste lõimumisprogrammiga Soome läks. Sellil olid nii kutselise
autojuhi, kui ka kaugsõidu tüürimehe paberid, kuid … Soomes töötada ei saanud.
Oli töötu. Oli pikalt töötu. Kõigepealt
pidi läbima kodanikukoolitused (õnneks polnud keeleprobleemi) . Tüürimehe
pabereid sai ta taotlema hakata vaid paari-kolme aasta pärast, siis kui oli
kodanikuks tunnistatud ehk lõimunud. . Niikaua pidi „ heast elust lolliks
minema“ jõlkudes ranna ja jõusaali vahel. Abiraha oli ka selline, et ega midagi
tegema ei pidanudki. Võrdluseks vast niipalju, et mina, kes ma olin kodumaal
ametkonna pealik sain ca 6x vähem palka, kui tema abiraha. Nojah, jutu mõte on
selles, et selleks et saada ka hea kvalifikatsiooniga tegija päriselt paika
läheb mitmeid aastaid ja tohutult ümberõppimist neil, kellel lubatakse jääda
EL-u
Tööjõu nappuse ja tööpuuduse tont … ühes pakendis.
Samas tööhõive olukord EL eri osades on väga erinev ega
meil endil ka osades piirkondades töökohtadega priisata ei ole. Teiseks kuidas
leida ränduritele kvalifikatsioonile vastav töö, ega kõrgtasemelise arsti või
inseneri „transahundina“ kasutamine ka eesmärgi pärane ei ole. Õigemini on see
ressursi raiskamine, kuid selge see, et oma kodanike vajadustest mööda
vaatamine oleks asukohamaade poliitikutele enesetapp. No ja loomuvastane ka,
ega kellegi abistamise eesmärgiks ei ole enese surnuks kukutamine. Eesmärk on
ikka selline, et abi peab olema abi andjale jõu ja taskukohane.
ÄP 29.01.16 „Lindström kommenteeris täna ka pagulaste tööle rakendamise
teemat. Mingit pagulaste eeliskohtlemist Soome tööturul ta õigeks ei pea. „Meil
on ligi 380 000 töötut soomlast. Ükskõik, millised meetmed kasutusele
võetakse, need peavad laienema kõigile,“ ütles ta.”
Veelgi hullem on olukord Prantsusmaal. ÄP 18.01 16
sedastas, et „Prantsusmaa president Francois Hollande avaldas plaani,
kuidas ta kavatseb vähendada aina suurenevat töötuse määra, teatades, et
Prantsusmaa on majanduslikus hädaolukorras. „Seistes riiklik majanduslik ja sotsiaalne hädaolukord,“ ütles
Hollande täna Pariisis. „Prantsusmaa peab parandama oma tööjõu väljaõpet,
haridust ja oskusi.“
Hollande lubas tööandjatele eraldada 2 miljardit
eurot, et aidata neil palgata uusi inimesi ja töötajaid koolitada. Töötute
koolitamiseks eraldatakse 1 miljard eurot. Nende vahendite leidmiseks tõmmatakse
kuskilt mujalt eelarvet kokku.
„Me peame tegutsema, et kasv oleks jõulisem ja
töökohti loodaks kõvasti rohkem,“ ütles Hollande oma pöördumises ametiühingute
ja ettevõtete juhtidele. „Meie riigis on olnud liiga kaua struktuurne töötus ja
seda on vaja reformida.“ Hollande on suure surve all, sest Prantsusmaa praegune
töötuse tase 10,6% on viimase 18 aasta kõrgeim.
Alates 2012. aastast, kui Hollande astus ametisse, on
600 000 inimest jäänud tööta, samas kui enamikus suuremates Euroopa riikides on
töötus vähenenud. Möödunud aasta novembri seisuga on Euroopa Liidus keskmiselt
töötuse määr 9,8%, Suurbritannias 5,2% ja Saksamaal 4,2%. Majanduskriisis ja
eurotsooni võlakriisis rohkem kannatanud Itaalias ja Hispaanias on töötuse määr
kõrgem kui Prantsusmaal.“
Mnjah, nagu
hoomate, on olukord vägagi keeruline, isegi EL asutajamaade eneste
majandamisstruktuuri tuleb muuta. Nüüd lisandub sellele veel koormus ka
väljastpoolt.
Kuid meie
olukord on veelgi keerulisem …
Nähtamatust
elevandist
Meie
demograafiline olukord, õigemini selle parandamine, vajab väga mõtestatud arenguid.
Just mõtestatud ja juhitud arengut.
-ÄL 2.02.16 „Ajal, mil riigivalitsejad keskenduvad
peenhäälestamisele, nagu mehe ja naise abielu põhiseadusesse kirjutamine või
lippude heiskamine ettevõtluspäeval, laiutab keset tuba üks suur elevant,
millest poliitikud pingsalt mööda vaadata üritavad. Selle elevandi nimi on
sisserände vältimatus. Ja jutt ei käi pagulastest, vaid tööjõust, ilma kelleta
me varsti enam hakkama ei saa, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
"Tööjõupuudus ei
ole enam ammu vaid vajadus rohkemate programmeerijate, inseneride ja
tippspetsialistide järele. Täna otsitavad tööandjad tikutulega taga tublisid
kutseoskustega inimesi ja ka päris lihtsat tööjõudu. Kui kõrvale jätta
Ida-Virumaa spetsiifiline probleem, siis on enam-vähem kõik, kes tahavad tööd
teha, praegu hõivatud ja sellest on kujunemas üks olulisemaid takistusi Eesti
arengule," leidis Tamsar“
Mnjah, on mille üle
mõtiskleda. Kuid mitte ainult mõtiskleda, sest siis tabab meid sama probleem,
mis juba Euroopat vaevab, juhitamatusest tekkinud rändekaos. Ladustamiskaos.
Magaja äratamine
Kaos (juba kaose oht)
tekitab inimestes ebakindlust, ebakindlus sünnitab hirmu, hirm sünnitab …
viha/vihkamise. Ebakindlust saab maandada vaid juhitud protsesside kaudu,
millest esimene on Dr Riigi poolse selge visiooni esitamine, mitte moosinäoga
hämamine, vaid selge ja igaühele arusaadav plaan. Ebakindlus ei kao iseenesest
mitte kuhugi. Tegelikult on ebakindluse neutraliseerimiseks vaja tunduvalt
(kordades suuremat) pingutust, kui selle tekkimiseks. PM ilujutud a´la : "Eesti
elanike sissetulekud on tõusnud ja ostujõud suurenenud. Samuti vähenes eelmisel
aastal oluliselt tööpuudus. Eelmise aasta majanduskasvu hoidis üleval
sisenõudlus. Sissetulekute kasv ning tööjõuturu hea seis toetasid
tarbimist," (-ÄL 11.02.16). on vaid moosijutt, eneserahustamine. Tagasivaade.
Tore jutt, kuid majandus
kasvas hädaga pooleks …. 1% ehk nirult. Jutt ja tegelikkus on kuidagi …
autonoomsed.
Selge jutt
Soome president võib selge kõlava häälega öelda: (4.02.16 ÄP) Soome parlamendis peetud kõnes, et
Euroopa ei suuda enam pikalt kontrollimatule sisserändele vastu pidada. Ja kui
taluvuse piir on ületatud, siis kukub kokku ka euroopalike väärtuste süsteem. „Läheb nii, et tahtes head, tehakse
kõigile halba,“ ütles Niinistö.
Energeetiline hirm
Miks Dr Riigi sõnumid
on tähtsad? Normaalsetes oludes kipuvad
inimesed sisimas uskuma ja usaldama dr Riiki. Kuid nii nagu majanduses nii ka
poliitikas ja eriti hirmude maailmas ei eksisteeri tühja kohta. Kui seda hirmu
ei suuda maandada dr Riik, siis täidab selle maandamise (või maandamise
illusiooni) keegi teine. Mis on ka sündimas. Me oleme äratanud magajad.
Vaikselt uinunud vihkamise, kanaliseerides seda Dr Riigi poolt tühjaks jäetud
kanalisse. Krt, igaühes meist on mingil ajahetkel mingit solvumust, viha ja
kibestumise tunnet, kuid see tunne ei ole meis valdav, alaline, vaid üks
stressi komponent, mis aitab mobiliseeruda. Selleks, et positiivsusse jõuda. Tegevusetus,
teadmatus, küündimatus dr Riigi poolt on tekitanud uue mässulise voo. Ja
niisamuti nagu Hollandi poisike ei osanud õigel ajal näppu (rändarite) voo ette
panna ja katastroofi ära hoida nii ei osanud Dr. Riik rahustada maha magajaid,
laulda neile unelaulu. Pärast ärkaja möiret pole enam mingit unelaulu kuulda. Siis
on hilja. Vaid oigeid võib kuulda. Dr Riik on demograafiapoliitikas
ebaõnnestunud ( sellest ka hirmud, minu laste tuleviku, minu töö, minu
vanaduspõlve suhtes). Täielikult ebaõnnestunud. Pole plaani, on vaid sõnvaht. Sündivus on asendatud suremusega, teod
sõnadega, edasiviiv selge plaan asendunud juhitamatute destruktiivsete hirmude
äratamisega. Kehv bilanss. Edasine keerutamine vaid halvendab olukorda.
Ettevõtjad on juba aastaid teinud oma ettepanekuid kuidas viia majandust uuele
struktuurile, kuidas lahendada mõistlikult võõrtööjõu optimaalne kasutamine,
kuid neid ei kuulata. Nad on … vähemus.
Vähemuste kaitseks
Toomas Tamsar oma artklis (TAKL 27.01. 16) on frormuleerinud väga täpselt
probleemi ja selle lahendused, mida võiks kokku võtta niimoodi:
“ Tähelepanu jälle, veelkord - upume!“
T. Tamsare artikkel
näitab, et meil jääb puudu ca 5000 töötajat aastas. Eesti tööjõupuudus pole seda sorti probleem,
mis ise lahenema kipuks, pigem vastupidi. Prognoosi kohaselt väheneb Eesti
rahvaarv kuni aastani 2040 keskmiselt 4800 inimese võrra igal aastal, tööealiste
inimeste arv väheneb aastas 6350 inimese võrra ja pensioniealiste hulk suureneb
3400 inimese võrra. Kui arvestada, et kaugeltki kõik tööealised inimesed ei ole
maksumaksjad (praegu osaleb 15-64 aastastest tööturul vaid 69 protsenti), aga
suudame nende osakaalu paari protsendi võrra suurendada, jääb meil siiski igal
aastal puudu keskmiselt 5000 inimest, kes töötaja või ettevõtjana väärtust
looks ja riigikassasse oma panuse annaks.
Avalike teenuste
finantseerimisse ei panusta oluliselt ka avaliku sektori töötajad, kelle
palgaraha ja sellelt tasutavad maksud tulevad erasektori töötajate ja
ettevõtjate maksudest). Seega, on meil tegelikke maksumaksjaid vaid 36 protsenti
kogu rahvastikust. See tähendab, et juba praegu peab Eesti riiki üleval vaid
kolmandik siin elavatest inimestest ehk jällegi … vähemus.
Vähemuse (tööandjate)
ootused
Tööandjate arvates Eesti
esmane eesmärk ei pea olema humaansetel kaalutlustel teiste riikide probleemide
lahendamine, ehkki oma panus tuleb meil pagulaskriisis kahtlemata kanda. Kui me
ise juhime sisserännet, siis saame ise ka otsustada, millistest riikidest ja
millise hariduse ja taustaga inimesi Eestisse kutsume Dr Riik peaks selgelt
välja ütlema: meil on vaja inimesi, kes tahavad tööd teha ja nad on meile
teretulnud. Selgelt tuleb välja öelda ka see, et kõik sisserändajad peavad
järgima meie kehtestatud mängureegleid. Põhiline, et Eestis oleks ka tegelikult
maailma parim ettevõtluskeskkond, kus igaüks võiks tahta töötada või
ettevõtlusega tegelda, väärtust luua.
Niimoodi saan mina aru
ettevõtjate ettepanekust, kuidas lahendada meie tööjõu puuduse vajadused ja
rändarite abistamise vajadused. Kaksühes paketina. Sellist konkreetset plaani
nähes magaksin ma rahulikumalt. Paljud magaksid rahulikumalt. Millist konkreetset plaani näeb dr Riik … ? Või
magab ja näeb unenägusid? Ettevõtjad pole ainsad, kes muret tunnevad Lp Jüri
Raidla riigireformi kava on sama konstruktori üks osa, kuidas väheneva
rahvastikuga toime tulla. Kuid tundub, et Raidla võib oma sule siniseks
kirjutada, kuid kirjaoskajaid Pilvepiiril vist polegi. Viimase õlekõrrena on
Jüri koputanud isegi Seadusandja südamele ja … Kas te olete kuulnud mingit
vastukaja? Ei ole? Mina ka mitte.. Dr Riigil on päramine aeg veel tühi
arengukanal täita mõistliku ja mõistetava arengstsenaariumiga, muidu täidetakse
see tühimik vahtava sapiga.
Järgneb …
Targutusi:
J.Lynn, A. Jay „Jah,
Härra Minister“ Varrak. 1999
Lk 19 „See on
pöördvõrdlelisuse seadus: mida vähem sa kavatsed mingi asjaga tegelda, seda
rohkem pead sa sellest rääkima“
Lk 29 Minister
Hackeri mõttekene ministrina tööle asudes „Siin ma siis olen, püüdes tegutseda
nagu mingi suure ja tähtsa ettevõtte tegevdirektor, ning mul puudub igasugune
varasem kogemus nii ministeeriumi tööst kui ka ausalt öeldes igasugusest
juhtivast tööst üldse. Poliitikukarjäär ei anna mingit ettevalmistust tööks
valitsuses.“
Lk 60 Kntsler
sir Hamphrey „Riigiamet, härra minister,“ (…)“ eksisteerib ainuüksi selle
jaoks, et viia ellu parlamendis vastu võetud seadusi. Niikaua, kuni parlament
jätkab seaduste vastuvõtmist, millega inimeste elu seatakse üha rangema
kontrolli alla, peab riigiametnike arv kasvama“.
Lk 62 „Kuid –
ministrile peab andma võimaluse paanitseda. Poliitikutele meeldib paanitseda.
Nad vajavad tegevust – see asendab neile saavutusi“
No comments:
Post a Comment