Plaanisin, et sel nädal Põrgatamisteooria järge ei kirjuta, vaid, et on hea mõte kevadtuhinas minna aiakuuri peedist pesumasinat leitama. Vahelduse mõttes. Hakkasingi leiutama, kuid … Kuid kuuris omaette pusides ja „raadiumit“ kuulates ilmnes, et olen hiljaks jäänud – peedist pesumasin juba tehtud. Suurelt tehtud. Pikalt tehtud. Tegelikult pole see isegi mitte sellele aastal tehtud, vaid juba tavapesumasinaks kujunenud. Kenasti juurdunud ja isegi traditsiooniks kujunenud. Kuidas siis niimoodi? Vaadake, vahel ei oska mingite kavalate kaudnimede varjust tõelist leiutist kohe ära tunda, kuid kui endal leiutamistuhin peale tuli, siis alles sain aru, et avastus on juba käigus ja kannab ebapoeetilist (või oli see ebapeedilist) nime – RES (riigieelarvestrateegia). No nii, nüüd on siis järjekordne RES-i mudel kokku pandud, meie teiega finantsstrateegia neljaks aastaks. Hm ütlete, et teie strateegia see küll ei ole? Muidugi ei ole see teie ega meie strateegia, see pole isegi eelarvestrateegia, see on valitsemise strateegiline plaan. See on ebapeediline raha pesu masin. Peale sellest ebapeedilisest pesumasinast läbikäimist on meie teiega raha eepiliselt… kadunud, investeeritud, ära kasutatud, raisatud … Selle koha peal otsustab igaüks ise mida ebapeedilises masinas toimus. Ehk lähtudes oma teadmistest ja rikutuse astmest annab ise hinnangu millega on tegu. Kuid vaatame kas ja kellele (eriti kolmikkriisi ajal ja järel) uuest ebapeedilisest RES-st kasu võiks olla.
Mittestrateegiate
strateegilise rahastamise strateegia
Kõik
algab ootustest ja lootustest. Ilmselt ootasime meie teiega seekordselt
strateegiadokumendilt midagi uut, midagi murrangulist, midagi … Kasvõi
midagigi, mis näitaks meile suunda välja kolmikkriisi kurbusest. Nii, et ootus
oli, kuid RES sirvides enam lootust järgneva nelja aasta jooksul midagi
mille nimel pingutada. Kahjuks on
sattunud niimoodi, et midagi sellist ei leia, RES on banaalsevõitu loksumine
pensioni-, rohe- ja digilainetel. Aga ometi oleks just seekord võinud … Oleks
lausa pidanud … Oleks … Nikerdati natukene ühte, natukene teist, kuid uut vunki
pole. Pettumus. Nii vähe rahulolevust kui selle RES-ga ei tule meeldegi.
Tundub, et isegi RES koostajad ise ei ole rahul, kuid kuhu see Dr Riik pääseb, kui KOLE on alla kirjutatud ja
(valitsemise) leping vajab täitmist. Tundub, et isegi RAMI, kes pole ju mingi
papist poiss (pigem tarmukas, terane terastüdruk), polnud sellega
rahul. Igatahes kehakeel ja kerge häälevärin andsid selgelt mõista, et see pole
see, mida ta oleks tahtnud saavutada. Mida ta oleks tahtnud saavutada seda me
ei tea, sest … me ei tea, kuhu Dr Riik ülepea teel on? Kui on? Milline on siht?
Muide, kas
te pole märganud, et RES arvustades ei alusta me algusest, me arvustame
riigieelarve strateegiat, kuid meil ei ole olemaski RIIGI STRATEEGIAT. Milleks riigi strateegia oluline on? Sellepärast, et: „Kui eesmärk on selgelt näha, siis hakkab
riik tahes-tahtmata püüdma läheneda parimale variandile või vältima halvimat.
Strateegilise nägemuse olemasolu korral väheneb taktikalise rabelemise osa,
kuna see allub nüüd samuti teatud seaduspärasustele.” („Strateegiline sõda” Georgi Potseptsov OÜ Infotrükk Tallinn 2009 Lk 16). Elementaarne. Meil
olid kunagi strateegiad: EL saamise strateegia ja rahaliitu saamise strateegia,
meil oli ka eesmärk saada, meil oli eesmärk saada NATO-sse, meil oli eesmärk
saada OECD-sse, meil oli eesmärk jõuda viie rikkaima riigi sekka, kuid … seda
eesmärki ei pööratud strateegiaks. Aga oleks võinud, meil oli hea arenguhoog,
katsetamisjulgus, kokku harjutanud analüüsi-läbirääkimis mehhanism ja meeskonnad
ning teotahe täiesti arvestataval tasemel olemas. Kahju. Tehti midagi muud,
hakati mängima täiesti kohatult suurriiklikku heaoluriiki. Selle asemel, et nobedalt,
paindliku ja tõhusana edasi tuhiseda hakati „peenhäälestama“ ja raha jagama.
Ikka üha uued „tasuta“ asjad ja erakorralised pensionitõusud osutusid
tähtsamaks, kui kindla eksponentsiaalse arengupõhja loomine. Tasutaasjadega on
nii nagu formuleeris Y. N. Harari („21 õppetundi 21 sajandiks“ Postimees 2019 Lk 61): „Kuidas te inimeste põhivajadusi ka ei määratle,
niipea kui tagate kõigile nende tasuta rahuldamise, hakatakse neid võtma
iseenesestmõistetavatena ning ühiskondlik võistlemine ja poliitiline võitlus
koonduvad mittepõhiliste luksuste ümber – olgu selleks uhked isejuhtivad autod,
ligipääs virtuaalreaalsusele tuginevatele teemapakettidele või biotehnoloogia
abil parendatud kehad.“
Nii ongi. Dr
Riik väsitas enese jagamisega nii ära, et kasvatamiseks enam jaksu ei
jagunudki. Kasvustrateegia asendus jagamisstrateegiaga. Nüüd võime juba küsida,
kas Dr Riigi strateegia ongi vaestemaja pidada ja kõrgema võimu kandjaid
kohelda kui supiköögi väeteid järjekordlasi? Kui see on strateegia, siis … Kuid
tundub, et Pilvepiiril ei saada enam arugi, mis asi see tõeline strateegia on,
et see tähendab riigi pidevat arendamist, strateegilist arendamist. See
omakorda tähendab riigi tegevuse kohandamist vastavalt aja nõuetele. Kuid
riigireform jäi tegemata ja selle käes me vaevlemegi. Riigi reformimata jätmine
tüsistus administratiivkriisiks.
Seega
on Dr Riik meile pakkumas eelarvestrateegiat ilma riigi strateegiata.
Strateegiata strateegia? Mittestrateegia
strateegiline rahastamine? Jabur olukord. Olukord on jabur veel seetõttu, et
inimeste meelestatus mingite arengute/mittearengute suhtes kujunevad lähtudes
nende ootustest. Seekordsest RES-st oodati midagigi uut, midagi mille nimel
tasub pingutada, isegi mille nimel tasub kannatada, kuid uut ei olnud. Kahju,
väga kahju. Käivitavat, jõukust tootvat mehhanismi ei olnud, oli vaid jagamise
ja ümberjagamise vusserdus. Piinlik, piinlik, piinlik. Kas selles RES on ka
midagi positiivset? Ups, tänapäeval on positiivne omandanud uue tähenduse, nii
et positiivset selles otsima ei peaks, kuid küsime siis niimoodi, kes on
võitjad? Kes siis? Pensionärid? Need kes saavad erakorraliselt paarkümmend
eurot juurde? Kuulge seda nalja tehti pensionäridega juba aasta tagasi. Eesliini
kangelastele … Kui olete jälginud, siis tervishoiutöötajate (eriti
õed/hooldajad) kollektiivlepingu sõlmimine oli sõlmes juba möödunud aastal. Asi
kiskusid palgaläbirääkimised juba päris
piinlikuks. ja kollektiivlepet aitas
sõlmida pigem suurvõimu väikevorm, kui Dr Riigi strateegia. Päästjad said
juurde … praktiliselt mitte midagi. Hm, kas päästjate palgaprobleemi
lahendamiseks peaks ootama mingit suuremat sorti katastroofihõngulist sündmust,
et nende tööd hinnataks vastavalt selle väärtusele? Dr Riigil pole mitte mingit
strateegiat ei valdkondade prioriteetidest ega palkade hierarhiast. Kuid Dr
Riik peaks ju olema kõige … Targem? Õiglasem? Edumeelsem? Kas nii tark, õiglane
ja edumeelne kui EA (st tema enda firma) töötajatega? Kummaline õiglus,
kummaline strateegiatus.
Kui ebapeedilises RES-is midagi positiivset
oli siis see, et vähendati RMK raharaie kohustusi (tulevikuks). Parandati ära
see, mida poleks tohtinud ülepea juhtuda. Seega strateegiat ei ole ega … tule?
Selle KOLE raames kindlasti mitte. Tegemist on jälle ühe lahkmeelsuse
valitsusega ja tundub, et koostatud RES-s on vaid üks võitja – Kahevahel
pidukond. Kuidas nii?
Hiiliva sammuga hoogne olümpiavõitja
Vaadake,
meile võib üks või teine pidukond (või poliitinimene) meeldida või mitte
meeldida, me võime mõnda neist jumaldada või jälestada, kuid tõsiasi on see, et
lõpuks loeb see, milline on kellegi tulemuslikkus. Kahevahel pidukonda, milline
on olnud kolmes viimases valitusvahtkonnas (sh kahes vahtkonnapealikuna), on
nahutatud küll selle pärast, et on otsustamatud, vana süsteemi lõhkuvad (või
säilitavad vastavalt maitsele), oma positsioonist kinni hoidvad ja visioonitud,
kuid nad on saavutanud kõigi nende petlike (konkurentide poolt genereerinud)
epiteetide kiuste tulemusi oma eesmärkide täitmiseks, mida teised pole suutnud.
Taktikaliselt (eriti esimeses valitsusmansas) tehti hulgaliselt „hulle“
algatusi a´la „tõstame“ poole võrra, karistame poole rohkem, kitsendame …“. Kui hädakisa Ühisruumis tõusis taevani, siis öeldi Peamise Ministri
poolt malbelt, et „vastu tulles rahva soovidele …“ tõstame vaid veerandi võrra.
Geniaalne taktika, ei mingeid punaseid jooni, vaid tulemuslikkus. Kuidas nii?
No seda, et Kahevahel pidukond saavutas oma tegeliku eesmärgi muuta midagi (tõsta,
tõugata, lükata) ühe sammu võrra, pakkudes selleks, et soovitud tulemust
saavutada muutust kahe sammu peale. See,
et „rahva soovist“ lähtudes tehti vaid üks samm, oli justkui vastutulek,
kompromiss, mis muutuis hoogsa liikumise … märkamatuks, kui eesmärgipäraseks.
Täiesti nähtamatuks. Kahevahel pidukond on sel ajal kui teised pidukonnad kisklevad
lärmavad, solvuvad joonistavad maastiku tihedaid punaseid jooni täis (ise
nendesse takerdudes) muutnud tasahaaval kuid tunduvalt meie teiega toimimise
aluspõhimõtteid. Üritanud kasvatada lausa uue hea ja kurja äratundmise puu. Nii
muudabki Kahevahel pidukond samm sammu
haaval nii majandus kui poliitmaastikku. Malbelt. See on oskus, mida teistelgi
tasuks õppida. Omavahel ja isekeskis kraaklemine on vaid energia kadu.
Head
ja pahad
Ka värske RES on järjekordne Kahevahel pidukonna briljantne näide edukast ülevälja mängulustist. Mida te arvate, mida näevad inimesed käesolevat RES vaadates? Kes on mansas „head“, kes „pahad“? Kaeme perra! Pensionärid mõtlevad, et näe Kahevahel pidukond tõi ikkagi laenukatlast välja pensionide ekstratõusu, mitte küll palju, kuid ikkagi. Kas te arvate, et keegi seostab seda tõusu kuidagigi Edasipoole pidukonnaga? Mitte mingil juhul. Küll aga seostatakse Edasipoole pidukonda laste huviringidelt „raha äravõtmisega“, õpetajate, tervishoiutöötajate ja päästjate palkade peaaegu mittetõstmisega jne. Ja kuulge, kui kokkuhoiu/kärpe fännid vaatavad RES-i, siis … Kui „kokku õnnestus hoida“ 60 milj EUR siis see on nutuselt vähe. Ka kärpimises ja kokkuhoius, milles Edasipoole pidukonda ju kõige enam oodatakse/süüdistatakse (kuigi millised oleksid alternatiivid peale riigi pankrotti kuulutamise või hüperinflatsiooni?), siis ka selles Edasipoole pidukond ebaõnnestus. Räigelt. „Kokku hoitud“ summa on umbes sama suurusjärk, mida vajav Rahvusraamatukogu remont. Seal kus oleks pidanud muutma suurelt, kokku hoidma kogukalt - ebaõnnestuti eepiliselt. Nii, et Kahevahel pidukond on oma eesmärgid hiilivalt saavutanud, ikka samm sammult lähemale olümpiavõidule. Malbelt. Täielikus vaikuses. Sihikindlalt. Nii, et jah – RES-s on võitjaid. Vaat selline lugu. Vaat sellised võitjad.
Nii
hoolitsev hell ja hea … käopesa
Kui me püüame mõista käesolevat olukorda, siis peame meeles pidama ka seda tähtsat asja, et valimised on tulekul. Eh, nagu viies aastaaeg. Mis muud, kui rõõmustage valijarahvas, uus ülepakkumiste hooaeg on avatuks kuulutatud kogu oma inetuses ja madaluses. Rõõmustage valijarahvas, pakkumisel on: vähem aga paindlikult (laste elatisraha), rohkem palka õpetajatele, kuid … lastelt võtame raha ära jne. Sõnumid on tegelikult üks kommunikatsioonikatastroof teise järel. Kas tegemist on üdini rumala „aususega“, lausrumaluse või provokatsiooniga? Ei saa aru. Lisaks veel, et kuna ministripositsioonidele on toodud uut rahvast, siis ega enam tavatähelepanelikkuse juures vahet ei tee, milline poliitinimene millisest pidukonnast on või mis vaated tal või pidukonnal laiemalt on. Meie teiega oma igapäeva kiiretes askeldustes ei jõua/viitsi süveneda paljudesse poliitinimeste kummalistesse sõnajadadesse ja ütelustesse. Me elame igapäevaselt rutiinide baasil, enamuse ajast lausa automaatpiloodil. Me teame, et Kahevahel pidukonnal on ühte tüüpi sõnumid, kindlat tüüpi valijatele ja Edasipoole pidukonnal hoopis teistsugused. Kuid, kui kaitseministri, vabandust sotsiaalkaitseministri, sõnul on nii erakorraline pensionitõus kui keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastus valitsuse töölaual tähtsal kohal, siis on see tüüpiline Kahevahel pidukonna repertuaar. Õige ju? Te isegi ei aima, et tegemist on hoopis Edasipoole pidukonna ministriga. Edasipoole pidukonnalt oleks oodanud mingi krapsakat ettepanekute paketti kuid mitte koorilaulu Kahevahel pidukonna eestlauluansamblis. Edasipoole pidukond, kus te elate, millises ajast te elate? Juba ammu oleks olnud aeg süsteem ümber korraldada kasutades inimese enda huvitatust, tööandja pensione ja teisi sellelaadseid süsteeme, mitte hoida pensionivabastust Dr Riigi töölaual. Mida see igand teeb moodsa digipööratud, rohepestud, elegantse, tõhusa riigi töölaual? Sellise suhtumise koht on prügikastis, mitte töölaual. Näha on, et ka selles ülitähtsas kindlustusvaldkonnas pole muudatusi oodata, jätkub järjekindel peedist pesumasina katsetus. Tulumaksu vabastus tähendab tegelikkuses Dr Riigi tulude kõige primitiivsemat vähendamist. Mugavusotsus. Ja muidugi on kogu sel sõnajadal valimishooaja hõng juures: "Meie kõigi eesmärk on tagada neile, tänu kellele saame täna tegutseda vabas Eestis ja tunnistada meie riigi ja inimeste pööraselt kiiret arengut, väärikas vanaduspõlv," "Pensionile jäämine ei saa Eestis tähistada enam vaid millegi lõppu ja trööstitu algust. Pensionile jäämine kaasaegses Eestis peab andma inimesele võimaluse ise otsustada, kuidas väljateenitud puhkust, kui nii võib öelda, veeta". See jutt on õige ja armas, kuid seda ei lahenda vanamoodsalt riigikassast pensionikassasse raha kühveldades. Dr Riik peab lõpuks ära otsustama, kas pensionisüsteem on kindlustussüsteem või on tegemist on riigieelarvest makstava sissetulekust sõltumatu suvalise (st poliitinimeste suvast lähtuv) igakuise väljamaksega. Mõlemat rada mööda korraga ei saa tormata. Praegu tundub igatahes, et Edasipoole pidukond sõtkub Kahevahel pidukonna rajal. Tulemus? Publik teab vaistlikult (ajaloolise mäluga), et see on Kahevahel pidukonna rada ja võidu sellelt rajalt võtab nii-kui-nii Kahevahel pidukond. Ilmselt polnud mitte see esmane Edasipoole pidukonna mõte rada vahetades, et nad jooksevad Kahevahel pidukonnal lihtsalt tuult lahti. Jänesed noh! Ilmselgelt tuleb sellest rajaputerdusest jälle punkt Kahevahel pidukonnale.
Kui
plaane tehakse valedel alustel
Kuid mis asi see RES ikkagi on? Tegelikkuses on RES suuremat sorti oletus, ilmaennustuse laadne toode. No umbes niimoodi, et hommikul vaatad aknast välja – ilus, soe kevadilm – plaanid pikniku pidada. Saadad kutsed laiali ja jääd pidu ootama. Tore plaan, kuid linnupette ajaks on pilved üleval ja kesklõunaks sajab kui oa varrest. Pidu mokas. Mis teha, prognoos oli vale, tulemus nadi. Tundub, et praegune RES on koostatud just sellise optimistliku ilmaprognoosi peale ja peokulutused/kutsed juba laialigi jagamisel. Hm, kuid kui ikkagi kisub rajule (igatahes kolmikkriisi silmapiiril päikesepaistet küll ei terenda)? Igatahes majanduskasvu prognoos jääb mulle sügavalt arusaamatuks ja kui prognoos on vale (kasvõi natukenegi vale), siis jagamispidu asendub sundusliku kärpekrampidega. Kui rääkida kärpimisest, siis … Kas 60 milj EUR on kriisikärbe? Vaadake, kui prognoos näitab kärpevajadust, siis mitte 60 milj EUR poleks see pidanud olema, vaid vähemalt 600 milj EUR (või 2x600?). Kui kärpida poleks põhjust olnud, siis lihtsalt põhimõttekindlusest või moe pärast suppi solkida ka poleks pruukinud. Suheldes aktiivsete ettevõtjate nii suurte, kui väikestega, siis „majanduskasvu raju kiirenemist“ loodab mõni üksik, enamus loodab aasta lõpuks … pelgalt ellu jääda. Kui veab. Väga võimalik muidugi, et lävin ja nõustan valesid ettevõtjaid? Siiski, usutavasti on raskemad ajad alles tulema ning praeguse ebapildi moonutuse annab pigem Dr Riigi poolsete toetuste kõverpeegel. Kui see kõverdus ära võtta … Just, te saite aru – siis näeme tegelikku pilti. Kui headel stabiilsetel aegadel polnud suurt vahet, kui Dr Riik ka eksis natukene prognoosides, mingi teine tegur tasandas eksituse ära, siis nüüdses kolmikkriisis, on hoopis teine prognoosimise loogika. Pole eksimisruumi. Meie väikese majanduse juures on iga väike hälve eksistentsiaalse oht. Kuid nii Dr Riik kui ka kõrged analüüsimajad/nõukogud on kuidagi väga vanamoodsalt rõõmsameelsed prognoosides. Mida siin oma kõrgete analüüsimajade arvamusest erineva arvamuse õigustamiseks öelda? Vast nii, et kui meditsiinikriisi kulgu pole Dr Riik suutnud õigesti prognoosida, üks tagasilöök, nöök ja valearvestus ajab üksteist taga, siis miks peaks majandusprognoos täpsem, õigem ja asjakohasem olema? Eks ole, hea küsimus.
Õhupalli kohtumine keeglipalliga
Õnneks on meil seni eelarveprognooside liigoptimistliku loogika (Dr Riik tahab alati näidata suuremat tulu, et oleks rohkem võimalik jagada) revideerimiseks omamoodi ventiil – asjakohane nõukogu, kuid … Seekord on ilmselt ventiil kinni kiilunud: ( ERR 29.04.21) „Rahandusministeeriumi kevadprognoosi hinnates leidis eelarvenõukogu, et lähiaastate majanduskasv võib osutuda oodatust kiiremaks. Seda tänu teise pensionisamba väljamaksetele ja kasvanud eratarbimisele ning prognoositust kiiremale palgakasvule. Tänu sellele võivad ka maksulaekumised kujuneda oodatust paremaks. Positiivsema kasvustsenaariumi täitumisel soovitab eelarvenõukogu kasutada täiendavat maksutulu mitte lisakuludeks, vaid eelarvetasakaalu kiiremaks taastamiseks.“ Ikka see roosaprillinduse strateegia, aga … mida soovitab EAN kui prognoos täitsa ebaõnnestub? Et te paremini mõistaksite küsimuse sisu, siis üks prognoosimisalane testküsimus - M Goron B Trainor. „Cobra II“ Eesti Entsoklüpeediakirjastus 2008 Lk 100): „Evean Heulfer, planeerija, kes oli välja pakkunud maismaasõja plaani nime, võttis kujunenud olukorra skeptiliselt kokku, (…): mis saab siis, kui see õhupall, millest kõik Washingtonis räägivad, osutub hoopis keeglikuuliks?“. Kas kolmikkriis on õhupall, pehme kaisukaru või keeglikuul? Jälle hea küsimus. Ja-ah ega keegi ei taha olla halva sõnumi toojad, kõik tahavad olla rõõmsameelsed. Tegelikult oleme jälle sealmaal, et on olemas uus jagamisstrateegi (RES) ilma riigi strateegiata ja alternatiivstrateegiata, kasvustrateegiast rääkimata. Vaat selline lugu. Mis aga puutub majanduskasvu sidumist pensioni II samba raha turule tulekusse, siis nimetada seda majanduskasvu teguriks on umbes sama kui leeklambiga kardinate vahel tuiamist nimetada raketilennuks Marsile. Hetkeline sähvatus, ei mingit kiirendust, kui just maja maha ei põleta. Kesised väikesemahulised hädapärased ostud ja … kütus ongi läbi. Ei mingit majanduskasvu.
Paneme
raha …
Teadagi on Euroopa (põhiliselt) moevooluks tänapäeval rohepööre. Kõik pööravad. Mõte muidugi õige, kuid kas me oleme valmis nüüd ja kohe (enne teisi) maksma selle hinda (teiste eest)? Vaadake, ega rohepööre pole niimoodi, et hakkame ühel päeval lihtsalt roheliseks, see tähendab, et kõik läheb meie jaoks kallimaks. Mitte lihtsalt kallimaks vaid tunduvalt kallimaks. Millest teie loobute? Mobiilist? Arvutist? Puhkusereisist? Milline on teie loobumisvalmidus? Niisiis on meil kolmikkriisis juba kaks igaühe meie tulu langetavat komponenti käivitud: rahatrükist tulenev inflatsioonikasv, mis sööb reaalsissetulekuid ja maksutõusud, mis tulenevad meie üle oma võimete elamisest. Nüüd siis lisame me oma elukallidusele ka energia tootmise märgatava kallinemise, mis läbivalt mõjutab kogu majandusahelat (ja konkurentsivõimet). Pole kahtlust, et ületarbimist, raiskamist on vaja vähendada (kindlas kõneviisis) ja uusi energia muundamise viise tuleb leida/leiutada ikka kindlas kõne ja teoviisis ning muuta see igapäevaenergiaks. Kui esimeses osas (raiskamine) saame me teha ise jõupingutusi, siis energia muundamise uute viiside leiutamine, aga eriti nende masskasutatavuse (st mõistliku tarbijahinna saavutamine) võtab aega (raha ja mahukust). See on samasugune sujuv protsess, mis toimus mobiiltelefonidega, need oli ebamugavalt suured kobakad, meeletult kallid, vaid üksikutele mõeldud eksklusiivtooted, mis tehnoloogia ja konkurentsi arenedes muutusid igaühe baasvarustuse kohustuslikuks elemendiks. Mis on selle jutu mõte? Lihtne, meil ei ole ressurssi, et osta kallist rohepööret, seda peavad tegema suured ja jõukad, kuid meie peame olema nagu surfarid lainerannas, iga laine ilmumisel seda ära kasutama. Rohepööre meie jaoks tähendab tarka pööret. Intelligentset ja elegantset pööret. Nii, vaatame, mida pakub meile RES laineotsingul? Kas oleme ikka lainerannas või istume … kuival? Tundub, et just nii on, oleme kuival. Rohepöördesse on kavas aastatel 2022-2025 suunata 1,8 miljardit EUR. Tore, kuid … Kuhu see meeletu rahasumma läheb? See on muidugi jälle hea küsimus, sest sõnajad „muu hulgas saavad tuge ettevõtted ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, ent rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ning küttesüsteemide energiatõhusust“ ei ütle meile teiega suurt midagi. Kui loetletud saavad „muu hulgas“, siis kes on see „põhihulk“ kes on kasusaajad? Samas, kui lugeda, et Dr Riik „suunab 22 miljonit EUR uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks“ ja uus hoone on puidust, siis … Ups, ehitasivad 22 milj eest rohepöördelise puumaja! Milleks? Dr Riik teatab uhkusega, et majja kolivad Eesti loodusmuuseum ning keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuvad üksused ja allasutused. Vaat niimoodi seda rohepöörde raha pöörataksegi pöördumatult … uutesse kontoritesse. Dr Riigi kontoritesse muide. Kogu RES on täis selliseid jaburusi, loodusmaja märkisin siinkohal vaid selleks, et tundub, et Dr Riik peab seda mingiks saavutuseks, kuid arvestades praegust kolmikkriisi on see täiesti mõttetu raha raiskamine. See on kriminaalne. Ehhee, kuidas see kokku kõlab, et laste huviringidelt võtsivad 7 milli ära ja ehitavad 22 millise kontori/loodusmaja endale? „Tore“ mõte? Kahjuks hõljub õhus rohepöördega seoses vänget kääritushaisu (viisakalt väljendudes), mis ei vii meid lähemale tõeliselt loodussäästlikule maailmale. Kogu sellele rohepöörde „värgile“ peame meie teiega väga tähelepanelikult pilgu peale viskama, läbi arvutama ja pilku püsivalt peal hoidma (püsivalt), muidu lähebki see raha vaid loosungiteks ja tühiajamiteks.
Pöörame edasi … või tagasi
Üleminekuks ja mõtteaineks rohepöördelt digipöördele üks meeldetuletus. Kuhu ja kuidas energia „kaob“? Maailm on muutunud ja ka energia raiskamine/kasutamine on muutunud, see pole enam ainult kaevandustest segisorgitud maa või prügisaared, see võib olla ka digisse kulutatud energia või infopraht. Näiteks: „Üheainsa Bitcoin´i loomiseks kulub energiahulk, mille keskmine Ameerika majapidamine tarbib kahe aastaga. Kogu Bitcoin´i võrgustikku alal hoidev arvutivõrk kulutab igal aastal sama palju energiat kui mõni keskmise suurusega riik.“ (G. Malkiel „Juhuslik ekslemine Wall streetil“ ÄP 2019Lk 101). Kas see on vajalik energiakulu? Kui räägime plastikpakendite korjamisest võiks mõelda ka sellistele suurkulutajatele nagu … meie teiega oleme: „Üle kahe miljardi Google´i otsingu teostamiseks kulub iga päev rohkem eleltrienergiat, kui kulutavad kolm tuhat majapidamist google´i kodulinnas Mountain Viewś Californias. You Tube, mis kuulub Google´ile, nõuab üle 10 protsendi kogu interneti ühenduskiirusest. Lisame sotsiaalvõrgustikud nagu Facebook ja Twitter, ning digitaalsed filmilaenutusteenust pakkuvad lehed, nagu Netflix, ning sa hakkad mõistma, kes kõige enam interneti ülekandekiirust ahnitsevad. Kõik need teenused vajavad suuri andmekeskusi ehk „serverifarme“, kus käsitletakse bitte ja baite, mis ööpäevaringselt läbi võrgustiku liiguvad. Andmekeskustes tekkiv kuumus tuleb eemaldada ruumidest, kus paiknevad serverid, et neis püsiks normaalne toatemperatuur, umbes 20 *C. Kuumus lastakse tavaliselt lihtsalt õue, mis annab oma panuse planeedi temperatuuri tõusu. Andmekeskustte jahutamiseks kulub enam-vähem sama palju energiat, kui serverid tarvitavad. „ (J. Casti „X-sündmused“ Nebandon 2012 Lk 63) Muide nagu hoomate, on tegemist u 10 aasta vanuste andmetega, võib arvata, et energiakulu selles sektoris üha kasvab. Niisiis, mida toob kaasa digipööre? Kas see on intelligentne, elegantne, energiasäästlik või loosunglik rajuraiskav? Mida ütleb selle kohta pesumasin RES? No tegelikkuses ei suuda Dr Riik neid kahte pööret siduda, need on nagu paaristantsu võistlus … ainult et eri ballisaalides. Niisiis, järgmine populaarne lööklause poliitmaailmas on digipööre. Tore mõte. Kallis mõte? Või alarahastatud mõttepeetus? Digipöördele läheb RES-s pea 343 miljonit EUR. Milleks siis? RES: nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks, samuti 5G arendamiseks. Oh-hoo. Mida selle peale kosta? No esitaks on digipöördeks umbes viis korda vähem raha eraldatud, kui rohepöördeks (kaasa arvatud puumajad). Hm, kuigi selle eest saaks ehitada tervelt 15 „loodusmaja“, siis kurbloolisus on selles, et kui „digivärki“ strateegiliselt, põhimõtteliselt ja intelligentselt korda ei saa, siis ka intelligentset, elegantset ega optimaalset rohepööret pole tulemaski. Milles küsimus? Vaadake, kuigi digipöördesse justkui investeeritakse, siis tundub, et see millesse investeeritakse, … ega sellest Dr Riik ega Pilvepiir väga hästi aru ei saadagi. Mida ebapeedilises pesumasinas seekord pestakse on mingi segapesu vastava tulemusega. Pesemine pesemise pärast. Teatakse, et digipööre on moesõna, seda on tarvis „kuidagi ja millegagi“ toetada, kuid kus otsast ja kuidas see on veits segane. Niisiis, investeerime küll 343 milj, kuid …meil on puudu 7000 IT spetsialisti? Need 7000 inimest, need on needsamad spetsialistid, kes meil olid puudu möödunud aastal, täna, järgmisel aastal, iga päev, iga tund. Need on need, kes peaksid teostama digipöörde, kuid neid ei ole – ei olnud eile, ei ole täna. Ei ole ka homme. Seda Dr Riik justkui ei märkagi. See on vaid üks näide, et Dr Riigil puudub riiklik strateegia riigi arengukeskkonna loomiseks. Ettevõtjad märkavad, loovad oma akadeemiaid ja koole, kuid Dr Riik … No ei märka. Inimest ei märka. Piinlik. Dr Riik unustas digipöördele aluse luua? Ja kui lugeda selles digipöörde jadas „viimase miili“ juttu, siis on „viimase miili“ juurutamine kokkuvõttes üks küündimatuse mõõdupuu. Ilmselt lõppeb see tehnoloogia mida „viimane miili“ vajab enne ära, kui Dr Riik viimase miiliga hakkama saab. Saamatuse etalon. Viimane miil on tänase ja homse tehnoloogia juures iga päevaga ikka tähtsam tegur. Nii ettevõtluses, kui elukoha valikus, eriti tähtis aga 5G värkvõrgulises maailmas. Kuid siingi pole Dr Riik värkvõrgunduse uusilmas oma strateegiat kujundanud. Isegi võrkude arvu ei suudeta kokku leppida, selle võrgu strateegilistest eesmärkidest rääkimata. Nii ongi, et kuigi strateegiat ei ole, siis eelarveline strateegia mittestrateegia kohta tiksub edasi ja kulutab meie teiega nappi raha tühja. Täitsa tühja. Ehk nagu formuleerib D Rumsfeld („Rumsfeldi reeglid“ PM 2020 Lk 246): „Kasutage iga föderaaldollarit, nagu oleks see vaevaga teenitud; maksumaksja ongi seda teinud.“
Liikuvus, kui elu alus
Veel võrdlustest. Kui digipöörde raha oli planeeritud 5x vähem kui rohepöörderaha, siis on digipöörde raha isegi vähem kui ühistranspordi (ÜT) toetuseks eraldatud. Hm, kas me tõesti loodame luua konkurentsivõimelist arengutuhinas konkurentsivõimelist digimaailma jättes ühe liikuvuse põhielemendi roikuma konkurentsivõimetu Dr Riigi supiköögi najal toimivaks valdkonnaks? Dr Riik eraldab „järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit EUR, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust.“ Täiesti pöörane raiskamine. Valdkond, milles suudaks suur enamus toimida turupõhiselt, luua ise uusi teenuseid ja tooteid, on pandud riigi sõltlaseke seoses tobedate regulatsioonide ja piirangutega. Kui juba Dr Riik arendab, siis … sadade miljonite eest. Võib arvata, et oleme selles valdkonnas hälbinud õigelt teelt ja jooksnud „tasuta ühistranspordi“ hullusega täiesti rappa. Mitte Dr Riik ei pea (õigemini ei tohi) tegeleda liinivõrkude arendamisega, tasuta teiste inimeste poolt tasutud ÜT laiendamisega, vaid Dr Riigi ülesandeks (lausa kohustuseks) on luua keskkond, milles meie teiega suudaksime teenida nii palju, et ise otsustada millist teenust kasutada ja kellelt seda osta. Dr Riigi „toetus“ on tegelikult konkurentsivõimetuse toetus ja toimivate turgude tapmine. Kuid RES näitab meile, et sellestki peedist üritatakse teha järgmise nelja aasta jooksul toimivat pesumasinat. Kahjuks on see võimatu. See mis võiks olla tulu on muudetud püsivalt kuluks. Üüratu ärivaldkond on muudetud sotsiaalteenuse valdkonnaks. Häbi. Nagu hoomate võiks ebapeedilise pesumasina strateegilisest ebastrateegiast veel pikalt ja põhjalikult arvata, kuid … Eks igaüks arvaku ise. Muide „Igal riigil on oma kavandid. S.Kurginjan teatab täie kindlusega: „Maailm – see on erimõõtmeliste kavandite konkureerimine (nagu, muide ka koopereerumine). Maailm on maailmakavandite konkureerimine. Igal ajahetkel määratakse ühtede või teiste riikide positsioonid, väljavaated õitsengule ja ellujäämisele maailmakavandite potentsiaali suhtega” … Kergem on olla kaasatud kellegi kavandisse, kui üritada kaitsta enda oma.” („Strateegiline sõda” Georgi Potseptsov OÜ Infotrükk Tallinn 2009 Lk 17).Ega polegi arvata, et Dr Riigil praeguses kolmikkriisis kerge olla oleks, raske, väga raske on, kuid seda enam tuleb oma ressursse tõhusalt kasutada ja keskenduda tegevustele, mis aitaksid meid teiega edasi eksponentsiaalselt. Kuidas seda teha? Õppige viiruselt. Põhitähtis on see, et kui riigil pole strateegiat, siis eelarvestrateegia arutamine on mõttetu tegevus, pealegi ... Mul vaja minna aiakuuri leiutama.
Lk
234 „Üks minu kunagisi mentoreid ütles ikka: „Raha armastab kiirust.“ Parim aeg
puu istutamiseks oli eile. Paremuselt teine aeg on täna.“
Lk 237 „Ettevõtja jaoks ei ole aeg raha. Aeg on kõigest üks asi, mida tuleb väärtuse loomiseks panustada. Tehke turundusest igapäevane protsess. Koostage omaenese üheleheküljeline turundusplaan ja, mis kõige olulisem, rakendage see ellu. Kulutage oma aega iga päev ettevõtlusega tegelemisele ja väärtuse loomisele.“„Ettevõtjatele makstakse palka üksnes väärtuse loomise eest – mitte aja eest. Jah, väärtuse loomine võtab aega, aga ainult väärtuse eest meile makstaksegi.“
Lk
156 „Igaüks, kes midagi teab, ei räägi, ja igaüks, kel vähegi aru peas, vaikib
samuti. Seetõttu on meediaga rääkivad inimesed juba määratluse kohaselt need,
kes midagi ei tea ning kellel aru jätab tublisti soovida.“
No comments:
Post a Comment