Hiljuti märkis riigipea, kui tähtis on , et
sõna oleks täpne. Väärt mõte. Ilmselt teeb paljudele muret ebasihipärane ja
mitmetimõistetav sõnakasutus. Ei teagi, kas see on lohakus, vastutamatus
või me ei suuda kiirmaailmas enam
süveneda. Kasutame sõnu „täiesti
vabalt“. Muidugi, keel peab olema arengus, kuid nimetades punast ämbrit
siniseks saapaks, siis vaevalt on see keelearendus. Olete ilmselt märganud moesõna „dumping“ vabakastust a´la „Türi Lai“
tegi dumpingut „Paide Pai“ vastu. Kõik saavad aru milles asi, kuid sõna kasutus
on vale. Dumpingu on mõiste, mida kasutatakse vaid üle tollipiiri kehtivate suhete kohta. Ehk
seni kuni Türi ja Paide asuvad EL-s, Eestist rääkimata, ei ole nende vahel
dumping legaaldefinitsiooni järgi võimalik. Samuti räägime suupäraselt
monopolidest ja kartellidest, kuigi Eesti õigusruum selliseid „loomi“ ei tunne.
Nagu öeldakse, pole hullu, me tunneme enamasti need „loomad“ ära. Kui me
nimetame hobust „obeseks“, siis saame kõik aru, et tegemist on lihtsalt
murdelise sõnaga. Sama loom ju. Kuid kui me hakkame nimetama merilõvi lõviks,
siis tekitame suure segaduse, kuigi „looma“ nimetuses sisaldub lõvimotiiv.
Edasi sõnakasutusest, kui merilõvi ei ole lõvi, kas siis riigikapitalism on
kapitalism? Vahel on just tegemist sellega, et sõna tähendust nihutades, ei
nihku pelgalt sõna, me ise nihkume
täiesti teistsugusesse maailma. Seetõttu
on tõesti ülimalt tähtis, et sõna oleks täpne.
Riigikapitalism,
veider loom?
Aeg-ajalt kerkib meil üles uudisväärtuslik termin
– riigikapitalism ja … sumbub nagu muudki uudised. Riiki sai rohkemaks, kuid
uudis sumbus. Siis loeme, et toimub riigikapitalismi pealetung ja … jälle
sumbus. Riiki sai veelgi rohkem, kuid me ei märkagi samaaegset suure osa mitteriikliku osa erosiooni. Mõtlete, mis siin paanitseda, kapitalism (see
loom mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel) on ju ka riigikapitalismi
mõistes kenasti olemas, kuid … Kuid siin ongi sõna ja mõiste läinud nihkesse. Nii
nagu merilõvi ei ole lõvi , ei välimuselt, geneetiliselt ega olemuslikult,
kuigi sisaldab sõna „lõvi“, pole
riigikapitalismi puhul tegemist kapitalismiga, kapitalismi liidesest hoolimata.
Riigikapitalism on sama palju kapitalism, kui merilõvi on lõvi. Riik võib olla
kapitalistlik, kuid riigikapitalism ... ? Lihtsalt veider „loom“. Kapitalism
põhineb turumajandusel, turumajandus konkurentsil. Võistlusel. Riigimajandust
liigutavad hoopis teistsugused hoovad kui tõelist turumajandust. Riigimajandust
liigutavad müstiline poliitiline tahe ja selle osis - bürokraatia.
Eraalgatusliku maailma erosioonist
Pilvepiir on küllalt lühikese ajaga suutnud
turutoimest välja lülitada terved valdkonnad. Eraettevõtjad on välja tõrjutud lennundusest,
rongindusest, praamindusest. Tasuta maakonnaliinide mänguga surutakse välja ka
viimased konkurentsipõhised „bussiistid“. Nüüd oleme võtnud nõuks üürituru segi
sõtkuda, sest kõrgelt-kõrgelt, Pilvepiirilt, ei paista, et meil on täiesti
toimiv üüriturg. Mida veel? Jäätmekäitlusturg on nii magus ja konkurentsitihe,
et selle võtaks avalik võim meeleldi üle. Sic! Isegi itaalia maffiale meeldib
see turg. No ja siis? Tegemist on Dr
Riigi juhtimisvigade kogumiga, õigete võtetega oleks võinud need valdkonnad
eraalgatusele säästa ja hoida kokku meie ühist raha. Turu imiteerimine ei ole
turg, see on turulaadne toode.
Juhtmõte:
„Turu suutlikkust on alahinnatud … Samas on iga
õnnestunud tehing siiski midagi märkimisväärset – see on võhivõõra inimese
tunnustus sinu tööle. Võib-olla see ongi seletus uurimistulemustele, mis
väidavad, et eraettevõtjad on üldiselt õnnelikumad kui palgatöötajad. Nemad
saavad oma tööle heakskiidu iga kord, kui keegi nende esitatud arve maksab. „
(T Harford
„Kohanemine”. Kirjastus Hermes 2012 lk 228)
Vahemäng:
Mängime vutti
Kujutame
ette, et turg on mänguväljak. Mängijad-turuosalised on oma esinduse ehk
Pilvepiiri kaudu kehtestanud reeglid. Palgatud on reeglite järgimiseks autoriteetne
arbiiter - Dr Riik. Just Dr Riik on see, kes peab jälgima, et
turul/mänguväljakul kõik reeglitele vastaks: lugema punkte/väravaid, vilistama,
määrama nurgalööke ja vilgutama punast kaarti. Vahva. Täpselt nagu vutis:
nauditav pingutus, väärikas võit, elegantne viletöö.
Nüüd kujutage ette olukorda kui arbiiter sekkuks mängu … ühe mängijana - turuosalisena?
Mitte lihtsalt mänguosalisena, vaid sellise jõuga turuosalisena, kellel on
keset mängu võimalik reegleid muuta, mängijaid suvaliselt platsilt ära saata,
väravate asukohta ja suurust muuta? Ei meeldiks? Valemäng? Muidugi, see pole
enam see mäng. Nii ka Dr Riigi ja „riigikapitalismiga“, kui Dr Riik hakkab ise
tegelema ettevõtlusega, siis pole ta enam arbiiter, vaid turuosaline. Dr Riik
pole mitte lihtsalt turuosaline, vaid konkurentiõiguse mõistes
olemuslikult
turguvalitsevas seisundis olev turuosaline,
kelle positsioon võimaldab tal
tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja
ostjatest. Kuid konkurentsiõiguses on turgu valitseva seisundi otsene või
kaudne kuritarvitamine keelatud. Kui konkurentsiõiguslikult edasi urgitseda,
siis on Dr Riigil, asudes turuosalise positsiooni, ka tunnuseid mis viitavad et
tal on nii eri- või ainuõigus, kui ka see, et ta omab olulist vahendit, mis
teevad Dr Riigist mitte ainult turuvalitseja, vaid lausa supervalitseja.
Muidugi on minupoolne „konstrui“ meelevaldne seaduse laiendus, kuna KonkS
kehtib vaid ettevõtjatele.
Probleem pole siiski tõlgendustes,
vaid Dr Riigi tegevuse reaalsetest
mõjudest turule. Täpselt samamoodi nagu OPEC ei ole konkurentsiõiguse mõistes
kartell, sest see pole firmadevaheline, vaid riikidevaheline lepe, on selle tulemus turule
otsene, määrav, sageli traumeeriv. Sama ilming on ka Dr Riigi toimel turule,
kui ta on üheaegselt nii mängija, kui arbiiter. Dr Riigi osalemine turuosalisena
tapab enamikul juhtudest mängu. Vabandust, turu. Tapetud turul ei saa olla
mingit konkurentsi. Kui ei ole turgu ega konkurentsi, vaid üksnes riigi
käsumajandus, siis see ei ole turumajandus, „kapitalismis“. See mida
nimetatakse segadust tekitavalt „riigikapitalismiks“
on tegelikult riigimajandus e. käsumajandus. MOTT.
Kaksikvennad: konkurents ja
demokraatia
Moodne konkurentsiõigus sai alguse 1890 a
USA-s Shermani trustidevastasest seadusest, mille lähtekohaks oli, majandusliku
võimu demokraatliku kontrolli eesmärk. Liigses majanduslikus võimus nähti ohtu
põhiseaduslikele individuaalsetele vabadustele. Põhiseaduslike individuaalsete
vabaduste kaitse on ühtlasi … demokraatia kaitse. Kuidas nimetada olukorda, kui üha uued
majandusvaldkonnad lülitatakse välja turutoimest ehk seal ei toimi enam
konkurentsipõhine areng? Kui turutoime asemele on asunus Dr Riik nagu Shermani akti
eelne trust, kas siis on tagatud põhiseaduslikud individuaalsed vabadused? Demokraatia, mille kohta „… Churchill on teile juba vastanud. Ta ütles:
„Demokraatia on halvim valitsemisviis, kui välja arvata kõik teised.“ Ta ei
tõmmanud meid tillist. Ta ei öelnud, et see on parim elukorraldus. Ta ütles
„halvim“.“( Beigbeder „17,90 E“ Varrak 2011lk
16). Kaasaegse poliitika aluseks on demokraatia ja
majanduse aluseks konkurents. Konkurents on demokraatia peegeldus majanduses.
Me peame leidma need mehhanismid, mis aitavad meil rohkendada konkurentsi,
mitte iga tõrke puhul või hetkelise poliitilise kasu lootuses, üha uusi
valdkondi turutoimest välja lülitama. Mugav, aga hukatuslik. Konkurentsi
edendamine on demokraatia ülim ülesanne, see on demokraatia loomulik
enesekaitse. „Jefferson ütles korduvalt, et parim valitsus
on väike valitsus, sest „valitsus pole rahva isand vaid rahva teener”. Abe
Lincoln ütles kord, et. „Jeffersoni seisukohad on vaba ühiskonna põhimõtted ja
aksioomid.” (R.Reagan „Ühe ameeriklase elu” Tänapäev 2012 lk 94). Riigimajanduslik
Dr Riik ei ole väike ja kindlasti mitte parim. Eks ole, kui vaadata asjade
arengule sellisest vaatepunktist, siis saab „riigikapitalismi“ pealetung hoopis
teise värvinguga. Ähvardavaga.
Dr Riigi tururavi
Kuid siiski esineb olukordi, mil
turg ei toimi, on mingi turutõrge. Turg on nö. haige. Sellisel juhul tuleb
leida kohased vahendid turu tervendamiseks. Peamine, see peab olema tõhus ja
kiire nagu tänapäeval haiglas – tehakse protseduurid ära ja … ruttu, vutt-vutt,
tagasi turule. Samuti peab Dr Riigi sekkumine turgu näiteks dotatsiooni kaudu
olema mõõdukas ja ajaliselt piiratud. Dr Riik peaks siin käituma raviskeemi
määrava arstina, mitte sõltlaste tekitajana nagu narkodiiler. Seega kiire ja
tõhus taastusravi ja tagasi turule. Raske trauma nagu majanduskriis võib
muidugi turule rängalt mõjuda, kuid ka siin on kohane valida kohased vahendid. Küsimus
on selles, kas kasutada intensiivselt kõnnirobotit või sundida haiget
väevõimuga voodisse, sest meil kõnniroboteid pole, kuid see eest oleme varunud
hunnitu hulga siibreid. Just viimane on kujunenud meie Pilvepiiri peajooneks,
mitte kiire turu tervendamine vaid selle koomasse jätmine ja … siis Päästjana
turu üle võtmine.
Turutõrgetele reageerimine on eufism
oma saamatusele. Just-just, Dr Riigi, kui arbiitri suutmatusele mängu juhtida.
Dr Riigi ülesanna, ainuke ülesanne on luua tingimused, mis võimaldavad tõhusat
konkurentsi mitte meeletu reguleerimiskoormisega mängu tappa. Pea kõigis neis
valdkondades kus eraalgatus on lahkunud oleks oskuslike meetoditega olnud
võimalik konkurents taastada. Kahjuks … läks teisiti. Läks lihtsalt, kuid
valesti ja kallilt.
Kaksikvennad: riigimajandus ja bürokraatia
Kõike juhtival riigil, käsumajandusel, ei ole
midagi ühist sotsiaalse õiglusega:
„Sotsiaalse õigluse nimel likvideeriti Nõukogude Liidus tootmisvahendite
eraomand. Kuid kui riigis pole tootmisvahendite eraomandust, siis kes hakkab
tootmist juhtima? Õige: riik. Aga mis on riik? Õige: riigiasutused – valitsus,
ministeeriumid, riiklikud komiteed ja nii edasi ja muu seesugune. Lihtsamalt
öeldes . bürokraatia. (…). Sotsialism – see on riigi võim, see tähendab
bürokraatia võim“ (V. Suvorov. „Vanakuradi vanaema“ Tänapäev 2015 lk 151).
Mnjah, ei kukkunud välja just kõige kaunim jada, alustasime sotsiaalse õigluse
püüdlusest, kuid lõpetasime bürokraatia võimuga.
Konkurents pärsib riigimajanduse võimalusi,
seevastu riigimajandus vajab üha rohkem kõiksugu asjapulkasid, kes
mehhaaniliselt jäljendaks turutoime
funktsioone. Riigimajandus ja bürokraatia on kaksikvennad. Kuidas vend
riigimajandusel võidelda vend konkurentsiga?
Parafraseerides hea indiaanlase motiivi on
riigimajandusele hea konkurents, surnud konkurents.
Tapamaja nr 1: Tapa dotatsiooniga
Riigikesksuse idee pole mitte ainult
poliitinimeste peas keerlev mõttemudel, vaid ka bürokraatliku osise avaliku
teenistuse mõtteviis. Te muidugi ei loe, sest olete normaalne inimene, kuid kui
te loete näiteks mingist valdkonna arengukava seletuskirjast, et kommertstegevus
häirib doteeritava teenuse korraldamist ja tingib süsteemi killustatuse, siis
peaksid turumajanduse fännina ehmatusest maha kukkuma, kuid … Seda ei
märgatagi. Sõna on nii palju nihkunud,
et otsesest ähvardusest turule ei tunta
äragi. Kuid selline suhtumine Pilvepiiril pole lihtsalt eksitus, apsaks, vaid riigimajanduskeskne
süsteemsus. Iga järgnev sõna sellises kavas ilmestab, et mõtteviis ise on vale.
Kirjutada täie mõistuse juures, et
lahenduseks „ei saa olla kommertstegevuse sunniviisiline lõpetamine“
oleks nagu pärit mingist veidrast mineviku kõverpeeglimaailmast. Uskumatu. Selle
asemel peaksid olema kirjeldatud hoovad, millisega saaks kommertstegevust
suurendada, et Dr Riigi dotatsioonikoormust elik meie maksukoormust vähendada. Kui mõte on valest helistikust liikuma
läinud, siis riigimajanduslik kakofoonia jätkub väites, et eelkõige peab Dr Riigi poolt pakutava teenuse kvaliteet
tõusma sellisele tasemele (sic! ), et
tarbijad eelistaksid avalikku teenust kommertsteenusele, mis tähendab tõlkes seda,
et meie ühist raha tuleb sellesse auku veelgi rohkem kühveldada. Kõik see näitab riigikeskse majanduse eelistamist. Mõtteviisi.
Selle asemel, et loomulikku äritegevust innustada, püütakse seda asendada Dr
Riigi poolt pakutava doteeritud tootega. Kahju. Parafraseerides
Šveiki … ja nii nad meie turumajanduse tapsidki.
Tapamaja nr 2: Tapa regulatsiooniga
Teine riigimajanduslik turu tapmine käib läbi
regulatsioonide muutuse. Pidevate, armutute, arutute ja läbi arvutamata
muutuste. Muidugi on meie ettevõtjad väga paindlikud. Oleme harjunud? Kuid see,
et meie oleme „harjunud“ kasvõi kissellis ujuma, ei meelita siia uusi investeeringuid.
Üks eredamaid näiteid pahatahtlikkust regulatsioonist on ravimikaubanduse regulatsioon. Muutustega, üks
hullem kui teine, on kümme aastat püütud õigeks väänata seda, mis jäi 25 a
tagasi tegemata jäi. Pole õnnestunud. Järjekordse muudatuse jõustumise tähtaeg
on saabumas … Järelikult läheb muutmiseks. Ilmselt. Jälle. Kismaks ka.Teisalt,
mõnda seadust tehakse nii kaua, et selle vastuvõtmisel on regulatsioon juba
vananenud Paberi peal on kerge lahinguid võita, elus … Muudame veel. Jälle. Oleme
harjunud. Kuid, investoritele ei meeldi põlev raha. See tähendab, et eraalgatust
jääb vähemaks, kuid riigimajandus laieneb. Regulatsiooniga tapmine on kõige
tõhusam tapmise vorm.
Tapamaja nr 3: Tapa menetlusega ehk luban, järelikult eksisteerin
Ka tiheda reeglistikuga majandusruumis on
võimalik olla edukas, kui menetlus toimub mõistliku aja ja sujuvusega. Teisalt
võib kõike venitada viimase „tärminini“ nagu „slow strike work“ puhul. Kas meil
on streik? Kui mõelda ärevatele „rindeteadetele“
miljardiprojekti võimaliku menetlusliku aegluse kohta, siis tundub, et on küll.
Pikk menetlusaeg on tüüpiline käsumajanduslik rudiment. Lubamatu. Kui
Eestisse rajatav puidu rafineerimise tehas annab lisandväärtust 4-5 korda
võrreldes sellega kui puitu niisama välja vedada, siis see on koht kus Dr Riik
peaks ilmutama … elutervet ahnust. Meile tuuakse raha koju kätte ja meie … Soomes, milline ei ole just väga
bürokraatiavaba, kuid teab investeeringute väärtust, sai puidurafineerimise tehas
load kaheksa kuuga. Teame juba, et meie kunstipärane menetlustapp võib
investorid panna vaatama hoopis Läti poole. Palju õnne Lätile, Lõuna-Eesti kaubanduskäibe kinkisime
teile, olge lahked võtke ka miljardiinvesteering. Siinjuures tekkis üks kiuslik
mõttepojuke. Kui mõelda, et menetlusaegade vahe meil Soomega on u 3x, kas
sellest ongi tulem, et meie keskmine palk on u 3x väiksem, kui naabritel? Töö
tegemiseks ei jää lihtsalt aega, kogu võhm läheb surnuks menetlemisele?. Me
menetleme iga projekt surnuks … nagunii! Kahju. Riigimajanduse viljad
Tapamaja nr 4: Tapa kuludega
Pilvepiir on turutoimest edukalt üha uued valdkonnad välja
lülitanud, siis tähendab see potentsiaalse tulu asemel garanteeritud kulu.
Kulude tuleb leida kate. Oh milline kaunis eufism maksude tõstmisele. Kellele
tõstame? Esimese asjana liigub mõte muidugi aktsiiside poole. Lihtne krabada. Pakendi
lisaaktsiisi juba mõeldi välja, gaasile lajatati ikka täiesti hingematvalt
otsa, kuid … Pilvepiir ei puhka selles rängas töös. Tulemas
onkontsernisiseste laenude 20% maksustamise plaan nn panditulumaksuga. Mõttepojuke,
et Dr Riik ei võta ju midagi ära, vaid te saate selle kahe aasta pärast tagasi,
kui hästi käitute, näitab, et Pilvepiir
ei adu kuivõrd pingeline on olukord ettevõtluses. Iga veerandsent on käibes. Pealegi
on tegemist enamikul juhul investeeringutega. See mille reklaamlause oli, et
maksustame „pahad“ põhjala pangad, tapab esmajoones omamaise ettevõtluse või …
Siinkohal virvendas mul läbi mõttekene, et me pole asjast vist õigesti aru
saanud. Usume sõnakasutust, kuid sõna on ju nihkes. Skeem kujuneb ju selliseks,
et kontsernisiseselt enam laenu anda pole mõistlik, siis laenavad tütred …
pankadelt. Nende kasumid … Saite aru? Väga nutikas plaan. Sõnakasutus ka. Tegelikult mage lugu, sest see raha mida
omamaised tütred saaksid emakese käest odavamalt, edendades konkurentsivõimet,
jääb ära. Nuumame edasi keda vaja. Ega
Dr Riikki ilma jää, iga ettevõtlusse investeeritud miljoni pealt on Dr Riigi
käsutuses 200 tuh EUR, ressurss nagu maast leitud. Pole paha.
Momentvõttena. Kuid perspektiivis tähendab see vaid seda, et investeeringud mitte
ei tule vaid lahkuvad, suurendades riigimajanduse osakaalu. Ettevaatust ettevõtjate
pügamisel on kindlad piirid, mida ilmestab Krõlovi mõttetera huntide maksukogumisõigusest: „Valitseja armulik,
eks lubanud sa ise maksu meil võtta kasukate jaoks – ees talv on pikk; see maks
on väike, täitsa mööda jaksu; ei rohkem ega vähem – nõnda oli jutt – kui ühe
naha annab iga utt.“ Noh olgu nõnda, pidage siis silmas, et ainult ühe, (…)
ja valskust teha – mitte ilmas! Või
muidu lõpp sel lool võib saada sant“
„Kes annab au ja jõu, ent mitte tarka nõu, ei head see tee ka siis, kui süda –
parim pant.“ Vaat niimoodi.
Õigetpidi raha
Arusaamatu,
miks Pilvepiir ei taha teha õigeid asju loomulikul teel? Me ei hakka ju kodus
suppi sööma kasvatades tiritammi? Miks Pilvepiir siis teistmoodi teeb? Miks
peab Pilvepiir välja mõtlema üha uusi abimeetmeid, miks me ei saa maksta
õpetajatele, tervishoiutöötajatele, arstidele, korrakaitsjatele jne. mõistlikku
palka? Raha ei olevat. Vale puha, kui me vaatame palju kulub sihitutele
kompensatsioonimehhanismidele, siis seda on tunduvalt rohkem, kui palgatõusuks
tarvis. Keerutame raha vales järjekorras, tekitab Pilvepiir probleemi ja siis Dr Riik ületab selle „kangelaslikult“?
Pole vaja kangelaslikkust, tehkem õigeid asju õiget pidi.
Vaadake, on
täiesti erinev, kuidas raha inimeseni jõuab, esiteks, ta saab seda täie õigusega,
täiel määral, väärikalt oma väärika töö eest väärikalt. Teiseks, tema
sissetulek kujuneb madalast palgast (raha ei ole) + abid (raha on) ja
soodustused (raha on), millest kaks viimast osist ei sõltu tema tööst vaid sõltuvad
Pilvepiiri „lahkusest“. Erinevust iseloomustab üks vana anekdoot: USA ja NSVL
juhtide kohtumisel räägiti palkadest. Ameeriklane mainib, et neil saadakse
keskmiselt 200 USD/nädalas, äraelamiseks läheb 100 USD. Küsimusele, mida
ülejäänuga tehakse vastab jänki, et „Teevad mis tahavad“. NSVL juht mainis, et
neil saadakse 100 rbl/kuus, äraelamiseks on vaja 200 rbl. Küsimusele, kuskohast
ülejäänu saadakse vastati, et „Võtku kust tahavad“. „Võtku kust tahavad“ on
sõltlaste ühiskond, nad ei tule enesega toime, nad sõltuvad „hüvede“ jagajatest,
vastandina väärikatele vabadele inimestele, kes võivad oma palgaga „teha mida
tahavad“. Sõltlasühiskonna kodanikud olid muudetud alamateks, kes ootasid armuande. Sõltuti jaotajatest:
ametiühing „jaotas“ vaipu, külmkappe, töökoht „jagas“ kortereid, täitevkomitee
krunte. Lõpuks jaotati ka viina, soki, seebi, leiva, bensiini (ja tiku) ostu
õigust. Oli kujunenud riigimajanduslik sõltlaste ühiskond. Meilgi kisub riigimajanduse
õitsenguga tekkima sõltlaste ühiskond. Enam ei sõltu inimese heaolu tema töö
panusest, kes teeb oma sissetulekuga mida tahab. Nüüd sõltub inimese heaolu
mitte enese tahtest vaid poliitinimeste suvast (60 EUR kätte, alla 500 EUR
tagasi). Kuidagi õõvastav on kuulda, et õpetaja, tervishoiutöötaja jne heaolu
ei sõltu nende väärikast tööst, vaid sellest kas Dr Riik või Pr Linn suvatsevad
neile „eraldada“ korteri. Kas tagasi ENSV-sse? Meist kujundatakse sõltlasi, me sõltume kellegi kapriisist,
hetkehuvist.
Veelgi
destruktiivsem on „andmisfilosoofia“ bumerang ettevõtluse suhtes. See „annab“
vale signaal madalama palgaotsa
ettevõtjatele. Sõnumi tõlge: te ei peagi moderniseerima, tõhustama ega
järgmisele arenguastmele tõusma, Dr Riik sunnib mitte teid palku tõstma, vaid
sunnib ühiskonda tervikuna osa teie palgakomponendist kinni maksma. Seega on Dr
Riik ka osa ettevõtjaid muutnud sõltlaseks. Dr Riigist oleneb, kas ta maksab
palgakomponenti lisa või mitte. Palju õnne! Kokkuvõtteks: tiritammis supi
söömine pärsib nii konkurentsi kui initsiatiivi. NB! Tekitab seedehäireid.
Vabandust, turuhäireid.
Uus Pilvepiiri mängureegel
Sõna
on nii palju nihutatud, et me enam ei saa arugi milline on sõna tegelik
tähendus. Riigikeskse mõtlemine on meis kujundanud mentaalne omaokupatsiooni.
Kui meile pakutakse tobedusi nagu pandimaks, siis me ei ütle kategooriliselt
ei, me hakkame otsima, kuidas rumalust „meeldivamaks“ teha, leevendada. Harjumus?
Kuid mingid ilustused ei aita. Miks? Sest Pilvepiiri uue mängu põhireegel on:
+2-1=1. Avanguna tehakse ettepanek ongi
planeeritult supertotrus, kui Pilvepiir
sellest plaanilise tagasisammu teeb, siis tundub lihttotrus juba normaalsena. Mängu
tulem: riigimajandus sai punkti. Maja võidab alati. Kuid see on riigikeskne,
omaokupatsiooni nähtudega, mõtlemine. Just seepärast, et me ei laseks ennast
nihutatud sõnadest petta, peame olema sõna kasutuses täpsed. Riigikapitalism on
lihtsalt ilustatud nimetus käsumajandusele:
„Põdrakakapirukas maitseb ikka nagu põdrakakapirukas, ükskõik kui palju suhkrut
sa sellesse paned“ (J. Wwsley, Rawles „Patrioodid“ II Ersen 2015 Lk 123)
Targutusi:
C Duhigg „Targem, kiirem, parem“ ÄP 2017)
Lk 148 „“Paljud inimesed, keda peetakse erakordselt loovateks, on
olemuslikult intellektuaalsed vahendajad., „ütles Uzzi. „Nad on õppinud eri
valdkondade ja inimrühmade vahel teadmisi üle kandma. Nad on näinud kuidas suur
hulk mitmesuguseid inimesi püüab igaüks ise oludes lahendada sama probleemi, ja
seetõttu nad teavad, mis tüüpi ideest võib suurema tõenäosusega kasu olla.“
Sotsioloogias nimetatakse neid vahendajaid idee- või
innovatsioonimaakleriteks.“
A Beevor „D-päev“ Tänapäev 2010
Lk 399 „ Dronne ise asus džiibis nimega „Mort aux Cons!“ – „Surm
idiootidele!“ Seda nähes küsis Leclerc Dronne´ilt. „Miks te tahate kõiki ära tappa?“.
/Kindral Leclerc 2éme BD komandör Dronne
Pariisi vallutamise eelsalga juht/
A Christie „Uurivad Tommy ja Tuppence“ Varrak 2016
Lk 327 „Kahju et ma sulle ei meeldinud, aga kui sulle tegi rõõmu mind vihata ja mulle inetusi
öelda, siis ei pane ma seda sulle pahaks. Pidid elus ju natukenegi mõnu tundma.“
Y. N. Harari „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ 2016
Lk 146 „Evolutsioon tugineb erinevustel, mitte võrdsusel. Iga
inimene kannab endas mõnevõrra isesugust geneetilist koodi ning keskkond, mis meid
sünnist saadik ümbritseb ja mõjutab, ei ole samuti kõigi jaoks sama. Selle
tagajärjel arenevad meis erinevad omadused, mis annavad meile erinevad
võimalused ellu jääda. Seega tuleks „loodud võrdsena“ tõlkida bioloogi keelde
kui „arenenud erivana.“
„Mis edasi? „Õigused“. Bioloogias ei ole õigust olemas. On
üksnes organid, võimed ja tunnused. Linnud ei lenda mitte sellepärast, et neil
on õigus lennata, vaid sellepärast, et neil on tiivad.“
„Aga „vabadus“? Sellist asja ei ole bioloogias olemas. Just nagu
võrdsus, õigused, ja osaühingud, on ka vabadus midagi, mille inimesed on ise
välja mõelnud ning mis eksisteerib vaid nende ettekujutuses.
„Ja kuidas on lood õnnega?“ Seni ei ole bioloogilised uuringud
suutnud anda ühest õnne definitsiooni
ega leidnud ka meetodit, kuidas õnne objektiivselt mõõta. Suurem osa
bioloogilisi uurimusi kinnitab naudingu olemasolu, mida on kergem defineerida
ja mõõta. Seega tuleks „elu, vabaduse ja õnne poole püüdlemine“ tõlkida kui
„elu ja naudingu poole püüdlemine.“
„Nii kõlaks Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni
kuulsaim lause bioloogia keeles järgmiselt:
Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on
arenenud erinevana, et nad on sündinud teatud muudetavate omadustega, mille
hulka kuuluvad elu ja püüdlemine naudingu poole.“
(Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on
loodud võrdsetena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille
seas on õigus elule, vabadusele ja õnne poole püüdlemisele.)
„Me usume mingisse kindlasse korda, mitte sellepärast, et see ka
objektiivselt olemas oleks vaid sellepärast, et usk selle olemasollu võimaldab
meil edukalt koos töötada ja luua paremat ühiskonda. Kujutletavad korrad ei ole
sugugi salakavalad vandenõud või kasutud soovunelmad. Pigem on need viis,
kuidas suur hulk inimesi saab üksteisega tulemuslikult koosööd teha.“
No comments:
Post a Comment