Põhjanaabrid
korraldasid paar aastat tagasi konkursi, et välja selgitada Soomet ja soomlasi kõige
enam iseloomustavam sõna. Kui ma õieti mäletan, siis oli selleks imeliseks
sõnaks … tõdemine ehk sellest tehti järeldus, et soomlased on … tõdejarahvas.
Kui ma vaatan seda, kuidas meie kõike ja kõiki, kõige väiksemalgi põhjusel ja
isegi ilma põhjuseta, oskame vastandad võiksime
meie ennast nimetada vist … vastandajarahvas.
Tuletab
ühtlasi meelde ühte vana anekdooti, kus ennemuistsel
„aal” Põrgukontroll (nagu meie Riigikontrollgi) inspekteeris katelde kasutamise
seaduspärast ja eesmärgipärast kasutamist. Kontroll tehtud esitas Põrgukontroll
läbiviidud „inspektšuuni” ja sellele järgnenud süvaanalüüsi alusel
raporti Põrguparlamendile. Järeldus: töö
korraldus kateldamises ei kõlba kuhugi, vahendeid kasutatakse ebaühtlaselt ja
sihipäratult. Oma analüüsi ilmestamiseks toodi näide, et kolme katla puhul kasutatakse
ebaotstarbekalt, kuidagi kaootiliselt tööjõudu. Esimese katla juures on suur summ valvureid, teise
juures vaid kaks igavlejat, kuid kolmanda juures pole mitte ühtegi valvurit.
Ühesõnaga täielik korralagedus. Nojah, vastulauses seletas Ressursivalitseja
järgmist: Esimeses katlas on meil kaupmeesrahvas, seal peab olema tugevdatud
valve, sest nii kui keegi nina üle ääre saab, nii on katel tühi. Teises on meil
revolutsioonirahvas, nemad enne, kui midagi tegema hakkkavad, hüüavad „Hurraa!”,
ja peavad väikse sütitava miitingu, mille ajal saame lisajõude mobiliseerida ja
ohu kõrvaldada. Nojah, kolmanda katlaga pole meil mingit muret (see on nn
iseteeninduskatel), seal on eestlased, kui keegi nina üle katlaserva upitab,
nii teised tõmbavad ta kohe tagasi” Vaat selline vana lugu tuli meelde, kui
viimaste nädalate vastandamisi meenutan.
Meie
lipukirjaks võiks tubli harjutamise korral saada: vastandumine ja vastandamine kõiges:
mehed - naised, noored - vanad, maa - linn, meie – nemad, õpetajad – õpilased,
kultuuriinimesed - pärisinimesed jne. Mis
see siis on? Mingi omamoodi negatiivse energia generaator? Mingi uus leiutis „vääääää”?
Pole kuulnud, et negativismil oleks edasiviivat jõudu, ikka rohkem
tagasikiskuvat raskust. Ei-ei, mitte vastandada ei ole meile vaja vaid ühisosa
on vaja, sünergiat on vaja. Selle üle peaksime arutama, kuidas paremini üles
ehitada tulevikku, mitte selle üle, kuidas üksteisel kõri läbi närida.
Nojah, nüüd
siis oskasime tekitada veel ühe mõttetu veelahkme: esimese põlve ettevõtjad ja nn noored. Ja kõik puha ühest H.H.L. pigem
ergutavast, kui pahatahtlikkust konverentsisõnavõtust. Nagu mingi massipsühhoos
oleks seltskonda tabanud, kus kõik tahavad olla kukekesed. „Noored” (kes on
juba keskealised) läkis põlema nagu kuivand kadakad. Solvumispisarad silmas,
nutuvõru suu ümber, paberalfase rusikas rullis, anti otsustav vastulöök
vanadele, vigastele (selles mõttes, et vigu teinud ettevõtjatele). Ja seda kõike
rohke fantaasia ja kõige imelikumata vaatenurkade alt, et oleme jah mökud, aga
sellised ausad mökud, et alfade aeg on möödas jne. jne. No ma ei tea, ei tuleks
selle pealegi, et identifitseerida ennast „mökuna”. Oeh!
Nojah, nüüd
me siis istume ringis ja püüame kõik ära arvata, millisest looma H.H.L. silmas pidas kui kirjutas isastest.
Vuih! Mis veelgi hullem rääkis lausa alfa isastest. See on nagu Raamatute
Raamatuga - igaüks loeb sealt välja oma.
Vaadake, kolm suurimat usku on kõik üles ehitatud Vanale Testamendile, kuid kui
paljudel eri tasanditel ja arendustes seda tõlgendada annab? Vapustav!
Ajas ja
ruumis ei ole isegi kirjutatud sõna muutumatu, mis siis veel tõlgendustest või
mõtetest rääkida. Sõna ja mõiste nihkumine ajas on täiesti loomulik, kuid selle
loomuliku nihkumise taustal toimub ka täiesti häbitu nihutamine. Kui mina nüüd peaksin hakkama „Tõlgendama”,
mida H.H.L. „mõtles”, kui ta „ütles”, siis ilma igasuguse keerutamata lugesin
mina välja sellise sõnumi, et … tänapäeval on ettevõtlusjulgust liiga vähe,
initsiatiivi liiga vähe, mugavust liiga palju. Kõik. Punkt. Minu fantaasia
siinkohal lõppeb.
Nojah
tõlgendamine ongi kõige raskem töö siin ilma pääl. Selleks ei pea tõlgendama
Vana Testament ega H.H.L., piisab kui teile keegi ütleb näiteks - REEDETI. Mida
te sellest välja loete? Kuidas tõlgendate? Kas reedeti on hea saunas käia või
teid reedeti selle tehingu käigus? Ilmselt pakute …
Aga olgem
positiivsed ja lugege/kuulake teiste inimeste arvamist ning püüdke sellest aru
saada, mitte ärge arvake, et teid reedeti, võib olla teid kutsuti lihtsalt
reede õhtuks sauna?
H.H.L.
väljaütlemine ei olnud mitte niivõrd noori halvustav ja uut ettevõtjate põlvkonda
kritiseeriv, kui … julgustav ja tegudele kehutav. Noored on tõesti vahvad ja
täna on nad paremini haritud, omavad paremaid võrgustikke ning … neil on meie
põrumise kogemused. See on vägev baas maailma muuta. Positiivselt muuta, mitte
kulutada energiat virisemise peale.
Milles on nn
noortel õigus on see, et maailm on muutunud, muutunud on majandus ja selle
juhtimine (loodame, et see on neil meeles ka siis kui nad on „vanad”). Et mitte
süüvida majanduse juhtimise peensustesse toon näite astronautika valdkonnast.
Niisiis, Mary Roach „Reisisiht
Mars. Kosmoses elamise veidram pool” (Imeline Teadus 2012 Lk 30) „ Gemini või Apollo meeskonnad ning
lennud kestavad nädalaid või kuid, mitte päevi. See kõik teeb Mercury ajastu
„õigetest meestest nüüd valed mehed. Astronaudid peavad olema sellised, kes
saavad teistega hästi läbi. NASA astronautide soovitatavate omaduste nimekirjas
on võime suhtuda teistesse tundlikkuse, tähelepanu ja empaatiaga.
Kohanemisvõime, paindlikkus, õiglustunne. Huumorimeel. Võime luua stabiilseid
ja häid suhteid. Tänapäeva kosmoseagentuur ei oota mitte ülbet vaprust, … Enesekindlus
peab olema „asjakohane” ja riskivalmidus peab olema „eluterve”. Õiged mehed ei
ole enam bravuurikad, agressiivsed ja matsolikud.”
Kas
ei tule tuttav ette? „Justkui rusikas silmaauku”, nagu kaks tilka vett sarnane
meie ettevõtjate põlvkondade olukorraga. Ja polegi midagi vaielda, lihtsalt erinev
aeg nõuab erinevaid tüpaaže. Võib ka
kiigata natukene tulevikku (2050) „Megamuutus: Maailm aastal 2050” (Äripäev 2013
Lk 17) „Teaduste seas valitseb bioloogia, seda viljakas koostöös nanoteaduste
ja informaatikaga. … Üksikisikule võib tema genoomi järjestamine olla sama
tavaline kui vereproov tänapäeva inimesele. Võõrkeele õppimine võib tänu
arvutitõlke arengule olla vähekasutatud oskus, umbes samavõrd iganenud kui
praegu kalligraafia. Individuaalset intelligentsi täiendab tavapäraselt pideva
sotsiaalvõrgustikega ühendatuse tõttu KOLLEKTIIVNE INTELLIGENTS”
Muide ka homsed
otsustusmudelid on teistsugused nagu tänane otsustusmudel on teistsugune, kui
kümnendid tagasi. Kui üheksakümnendatel pidi juht otsustama, sest moto oli: otsusta
või sure, siis tänapäeval on tegemist pikamaalennuga, kus „ruulib”
meeskonnavaim, kooskõlastamine ja kollektiivsus. Üks ega teine ei ole parem ega
halvem, mõlemad on omas ajas omal kohal, kuid olenemata kooskõlastusest ja kollektiivsusest
on juht ikkagi juht, koos sellest tulenevate kohustuste, õiguste ja
vastutusega. Ta võib ära kuulata arvamused, kui otsustamise
kohustus/õigus/vastutus on juhil ja ainult juhil (seepärast ongi mugav olla
asejuht või nõunik, nemad …)
Räägitakse
kahest erinevast juhikategooriast palgatud tippjuhist ja neist kes loovad ise
ettevõtteid. Suurkorporatsiooni tippjuht on rohkem bürokraat, kui ettevõtja. Muide see kergitab ka
küsimuse, kes on kes? Kas tegevjuht, palgaline töövõtja, on ettevõtja? Nojah
juriidiliselt tähendab ettevõtja hoopiski … Vastavalt Äriseadustikule on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest
kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks
tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Nojah, selle järgi on kõik
osaühingud, aktsiaseltsid ja muud mutukad … ettevõtjad. Kas see, et juht
tegeleb ettevõtluse valdkonnas, teeb temast ettevõtja? Meie kõnekeeles tähendab
ettevõtja mitte äriühingut (see on firma) vaid konkreetseid inimesi st. nii
omanikke, kui ka juhte. Keda pidas silmas H.H.L.? arvatavasti just selliseid „omanikuvurfi”
tegelasi, kes löövad uue äri käima, mitte ei tegele vaid juba tekinud/tekitatud
äri juhtimisega. Muide sellisele tõlgendusele viitav ka PM-s usutlus Toomas Tamsarega, kes ütles, „et
inimesed ei mõista piisavalt majanduse toimimist ning see mõistmine on
aastatega isegi halvenenud. «Räägitakse sellest, kuidas paremini CVd kirjutada,
kuid mitte sellest, miks ettevõtjad üldse töötajaid palkavad”.” Mõnusam on olla
palgaline juht, kui uusavastaja. Tagasi tulles meie astronautika näite juurde (Lk 175) „Võrreldes 40
aasta taguse ajaga on tänapäeval ekspeditsioonide planeerimisel üks probleem selles,
et NASA on kasvanud palju suuremaks. Liiga palju kokkasid ei suuda kokku
leppida, kuidas suppi keeta. Nagu Apollo programmi isa Wernher von Braun on
Kuule maandumise kohta öelnud: „Kui meil oleks olnud rohkem inimesi, poleks see
õnnestunud.”
Teisalt milliseid ettevõtlikke inimesi me vajame? Mulle meeldis
üks hiljutine Ave
Tampere lugu EP-s, mis käsitles „Hesburgeri” kontserni arengut:” Hirmsa
rabamise ja hea õnnega sai 30 aastat tagasi avatud putkast rahvusvaheline
kiirtoidukett. Omanike filosoofiat võimendades: äri on elu, töö on puhkus, pere
on firma.”. Ma kujutan
ette, et midagi sarnast, midagi uut, pühendumist, vaeva ja lõpuks edukust
toovat pidas silmas ka H.H.L. Muide just nüüd samas oli infokilluke, et Soomes
on nelja kuuga läinud pankrotti üle 1000 firma, mis on 6,5% enam kui mullu.
Ütleme, et see on loomulik protsess, firmad sünnivad ja sureva, kuid inimesed
üritavad ikka uuesti ja uuesti. Nojah ega soomlased ei nimetagi oma ärimehi
ettevõtjateks vaid üritajateks. Kah hea
filosoofia. Tim
Harford on seda teemat käsitlenud
kirjatükis „Kohanemine”. (Kirjastus Hermes 2012 Lk 217) „Ettevõtte kui juriidilise üksuse eesmärk on olla
turvapuhvriks ebaõnnestumise korral. Aktsiaseltsid piiratud vastutusega
ettevõtlusvormina loodigi selleks, et inimesed saaksid katsetada, leiutada ja
kohaneda, teades, et kui see ebaõnnestub, hävitab see vaid juriidilise isiku,
mitte inimesed.” (Lk 218) „Ettevõtted
loodigi selleks, et me ei hooli sellest, kas juriidilised isikud elavad või
surevad. Me hoolime inimestest. „
Ettevõtlusjulgusest. Ettevõtlusjulgus ja ettevõtlustahe on küll langenud. Tänapäeva edu mudel on pigem see, et saada edukaks palgaliseks juhiks suurkorporatsioonis, kui et oma ettevõtte tegemise üritamine. Uue aja alguses oli asi tiba teistsugune, siis kõik kes vähegi olid näinud „Rikkaid ja ilusaid” või „Dallast” tahtsid saada kapitalistiks, kaubasaksaks, taluperemeheks jne. Nüüd … Ja see ei ole virisemine. Aeg on lihtsalt muutunud, olud on muutunud, aga evolutsioon ja inimeste kohanemisvõime ei ole muutunud. Alfaisaste aeg on õnneks läbi, arvab nii mõnigi. Aga tühjagi, mina sellega ei nõustu, alfased on lihtsalt muteerunud. Hull lugu oleks kui nende aeg on läbi, siis on ka ettevõtlus läbi.
No nii,
lastes selle eelneva mõttearenduse enesest läbi tekkis mul üks valgustav mõte,
kes siis afaste vastu sõna võtsid? Kas „mökud”? Need keda HHL arvas, et noored
ei ole … Ei, ei, need kes sõnapöördesse tormasid olid hoopis seda masti juhid
(mitte noored vaid keskea kanti), kes olid olnud edukad: kas Eesti mõistes edukate/suurte
ettevõtjate või rahvusvaheliste suurkorporatsioonide paikkondlike
teivasjaamakontorite pealikud - ühesõnaga alfased. Mingid „mökud”, kellel
alfase instinkti ei ole, need … ei osalenud ka väljakutses. Mnjah, need kes tegelikus võitluses osalenud
ei ole, on kerge olla ajalehealfane. Ja muide „mökud” on juba ammu omandanud
omandatud abituse sündroomi kõikevabandava mugava kattevarju.
Kokkuvõtteks:
Nii, et naljakas lugu selle arusaamisega ja reageerimisega. Kui vaadata vastuurisemist,
siis on need ju uue põlvkonna edukad juhid, tegelikult uued alfased. Nad on teistsuguse
karvaga lähtudes evolutsiooniga varjavad ennast kollektiivsuse ja ausa äri ning
möku kamuflaaži taha, kuid ikkagi alfad. Kui nad poleks alfad, siis poleks neil
ka julgust oma väljakutset esitada.
Tuleb välja
et olukord polegi lootusetu, ikka rohkem ja rohkem alfaseid on ennast
registreerinud turniirile. Edu teile … seni (veel sala) alfased
Targutusi:
M.Twain
„Tom Sawer” Eesti Riiklik Kirjastus 1954
Lk
18 „Varsti mööduvad siit vabad poisid kergejalgselt igasugustele veetlevatele
retkedele ja nad heidavad palju nalja tema kulul sellepärast, et ta peab
töötama, - juba see mõte põletas Tomi tulena.” …” Sel süngel ja lootusetul
hetkel tuli tal äkki hea mõte, lausa inspiratsioon. Ta võttis pintsli ja hakkas
rahulikult tööle.” … „Tom jätkas värvimist, pööramata vähematki tähelepanu
aurikule. Ben vahtis hetke ja ütles siis: „Hei ! Sa oled ankrusse pandud, mis?”
… „Hei, vanapoiss; pandi tööle või?” … „ … Noh, ma ei tea, miks ei peaks see
mulle meeldima, Seda ei juhtu ju iga päev, et üks poiss saab planku värvida.”
See
näitas asja hoopis uues valguses.
Ben
jälgis iga liigutust, tema huvi kasvas järjest, töö hakkas talle ikka enam
meeldima
Tom
pidi endale tunnistama, et maailma ei olegi lõpuks nii tühine. Ta oli enese
teadmata avastanud tähtsa seaduse inimese tegevuses, ja nimelt: et panna meest
või poissi mõnda asja ihaldama , on ainult vaja see asi raskesti kättesaadavaks
teha. Kui Tom oleks olnud suur ja tark filosoof, nagu seda on selle raamatu
kirjutaja, siis oleks ta taibanud, et
töö on see, mida inimene on kohustatud tegema, ja lõbu see, mida ta ei ole
kohustatud tegema. Ja see oleks aidanud tal aru saada, miks kunstlillede
valmistamine või sõtkeveski ümberajamine on töö, kuna keegli veeretamine või
Mont Blanc`i otsa ronimine on ainult lõbu.”
J.Hasek
„Vahva sõdur Svejki juhtumised maailmasõja päevil” Eesti Riiklik Kirjastus.
1960
Lk
495 „ „ Teate, mis ma teile ütlen, Svejk, „ alustas ülemleitnant Lukas raske
ohkega, „te ise ei oska aimatagi oma tegude ulatust. Mulle endale on juba vastik
teid lakkamatult lolliks sõimata. Teie lolluste kohta ei leidu üldse enam sõnu.
Kui ma teid lolliks nimetan, siis on see teile lihtsalt meelituste ütlemine. Te
olete nii hirmsa asjaga hakkama saanud, et kõik teie koletud vembud selle aja
jooksul, mis ma teid tunnen, on lausa inglite laul.”
A.
Moorehead
„Montgomery” Olion 1996
No comments:
Post a Comment