Ideaalriigi missioonimajandus V6: Pisikeseks kasvamine & sündivuskontroll?

  

Kes ei teaks Jakob Hurda ütlemist “Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!”, mille käis üle Gustav Suits oma ütelusega: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.“ Nüüd võib juhtuda et innukas tuhinas toimub suureks saamine läbi väikeseks kasvamise.

Tundub, et üldlevinud trendiks on kujunenud  (nii meil, kui ka mujal) siduda majandusareng ühte rakendisse kliimaküsimuste ja ebavõrdsuse vähendamisega. Vajadused ja trendid. Kõik need suunad on … energiamahukad. Kindlasti ka üksteisega seotud, kuid nende probleemide tegelikuks lahenduseks peab olema (kindlas kõneviisis) logistilise ahela koostamine. (no või kõige algelisemal tasandil „matplani“ valdamine). Muidu tuleb välja niimoodi, et meil on Kuumissioon, kuid samal ajal (ja sama raketiga) tahame lennata Marsile ja Merkuurile ka. Võite kolm korda arvata mis mis-sioon sellest välja tuleb. Strateegia mil kolmanda astme mootoreid käibitakse enne kui esimestki pole käima saadus  ei saa edukalt lõppeda. Kahjuks.

 Mina olen arveametnik, seepärast on majandus minu jaoks kõige põhi. Muidugi saan ma aru, et arutu tegevusega maailma maha põletada pole mõistlik, kuid nii loodust kui majandust ühekorraga maha põletada on selge  … liialdus. See on nagu ahju ülekütmisega, võid ahju lõhki kütta, korstent kahjustada, kuid siinkoal pole lahenduseks korstna kinnitoppimine. Niisiis trendi esimest astmest, majandusest. Sellest sõltub kas me üldse liikuma saame. (majandus alles turtsub ja tuure püüab ülesse võtta). Mõni küll väidab, et see pole kriis ja kui see on kriis siis jalad on juba põhjas ja … Tegelikult oleme seda mana kuulnud juba kolm aasta, kuid … Kriis on kriis … on kriis. Majanduskriisis, kus me praegu asume on loomulikult teistsugune kriis. See kriis on  teistsugune kui eelnevad, sest toimib kuidagi visuaalselt ja mentaalselt nähtamatult, pikalt ja pidevalt, kurnates kogu majandusmehhanismi üha enam ja enam. Kõrgete analüüsimajade prognoosid lubavad pidevalt, et kohe-kohe … Kuid kui statistikaandmed kokku lüüakse, siis on tulemuseks jälle  miinus. Kui üheksa kvartalit järjestikku on majandus langenud, siis kui see pole kriis, siis mis üldse kriis on. SKT on küll väga üldine ja kunstlik näitaja, kuid siiski parim mõõdetav suurus jadas, mille järgi saame aru, kas oleme majanduslikult õigel teel või mitte. Teisalt täidab SKT kasv avasektori tengelpungasid. Kui SKT meile teiega näitab lihtsalt majandusolukorra liikumist, siis poliitturul näitab see poliitturu võimalusi jagada või koguda.

Niisiis, kui me teame seda, et paar protsenti SKT kasvu võimaldaks poliitturul meile teiega nii rohkelt head teha, et maksulisale mõelda pole vajadust (jagada saab rammusalt ja robinhoodiliku lisakogumisega pole vaja higistada), siis … jõuline rohepööre muudab väärtuste tasakaalu majanduses, muudab ka administratsioonide jagamis ja kogumisvõimet.  

 Pööre alla 

Rohepööre, küll vajalik, loob maailma majandusse ja varade väärtusse täiesti uue olukorra. Seoses rohepöördega (ja selle ühe eriosaga – sõjaga Euroopa poolsaarel) muutuvad paljud senised kindlad varad väärtusetuks. Kindel tulu muutub kuluks. Kasvuks tuleb esiteks maha kanda väärtusetuks muutuvad/nud väärtused (maardlad, puuraugud, torujuhtmed, infrastruktuurid), investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja need reaalselt tootvateks väärtusteks muuta. Pöörane. Panite tähele, kõigepealt on vaja väärtused muuta väärtusetuteks ja siis luua uut väärtust. Kui seda kõike teha ühekorraga õhinapõhiselt (kõik need torujuhtmed, kaevandused, puuraugud nende infrastruktuur, masinad, seadmed, inimesed, oskused), siis variseks majandus sellisel kujul nagu meie seda tunneme kokku. Energeetiliselt ka.

Pole selge kuidas teistel see kolmesuunaline lend energeetiliselt/rahaliselt õnnestub lahendada, kuid meil teiega, kus meie poliitturg peab oma tasakaalustamatust tasandame oma lubadustest loobumisega,  võttes tagasi lubadusi mis on antud suurperedele, pensionäridele jne, siis meil selliseks kolmiklahinguks võhma ei ole. Nendest toetustest/tõstmisest/indekseerimisest niipalju, et ma ei avalda arvamust nende kohta, sest paljusid neist ei oleks pidanugi tekkima, kuid tendents ja viis kuidas neist taganeti (sõnamurdlikult, selgitamatult, vaikuses) on halvad. Tegemist on taganemisega, allaandmisega. Enam ei panustata edule, vaid langusele ja see on halb. Seda võitlust tuleviku ja konkurentsivõime eest tuleb pidada targalt, isegi isepäiselt. Ebatraditsionaalselt, mõeldes kastist välja. Mis aga põhitähtis, ei tohi segi ajada eesmärki ja vahendit selle saavutamiseks. Kuna oleme energeetiline ühiskond, siis on küllaldase ja taskukohase energia kättesaadavus ülioluline. Nagu targad inimesed on täpsustanud, meil ei ole kunagi olnud energiakriisi, meil on energia muundamise hinnakriisid. Just see täpsustus on tähtis edasiste arengute kujundamisel. Surnud mammutite põletamine oli hõlbus viis energia muundamiseks, kuid nagu tänaseks oleme teada saanud, need mammutid surid enamuses vales kohas, mis tähendab, et nafta/gaas tulevad ebakindlatest allikatest ja on kergelt hinnamanipuleeritavad. Seega …

 EL eesmärgid meie „lahenditega“

 EL on pikalt plaani pidanud, kuidas ühendust lahti siduda fossiilsete kütuste sõltuvusest. See ongi just nii suur ettevõtmine, turujõudude muutmine, et ükski riik omaette sellega hakkama ei saaks – ikka mängitaks üks teise vastu välja. Selle kohta on esitatud hulganisti raporteid ja „valgeid raamatuid“ olukorraga toimetulekuks. Kõiki neid ette vuristada oleks liig ajamahukas ja kasutu, sest olemuslikult ütlevad need samu asju ainult veidi erinevas sõnastuses. Mulle meeldib selles jadas 2011 aasta  „VALGE RAAMAT Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas „

No konkurentsivõime ja ressursitõhusus tekitavad arveametnikus iseenesest juba sooja tunde. See on plaan, mis on loogiline ja mõistetav. See pole mingi ortodoksiline (ega toksiline) roheliin, vaid loogiline ja mõistetav majandusplaan. Kuid kuna kõiki neid mõistetavaid majandus- ja konkurentsivõime plaane ei  liigutatud piisavalt kiiresti, siis võimestati poliitturult seda vajalikku suundumust kliimamuutuste ohuga (+ lisakoormusena sõjatsooni mõjud) ja siis võttis täiesti mõistlik plaan hoopis teistsuguse kuju. Võimaliku ja võimatu piir kadus ja arengust sai sund. Sund teatavasti … „Ütlen niisiis armastatud ja kardetud olemise juurde lõpetuseks seda, et kuna inimesed armastavad omast tahtest ja kardavad valitseja äranägemise järgi, siis tuleb targal valitsejal tugineda sellele, mis on tema, mitte teiste otsustada; tal tuleb vaid näidata üles leidlikkust, et hoiduda vaenust, nagu öeldud.“ (N Machiavelli „Valitseja“ Vagapund 2001 lk 128). Targalt öeldud.

 

Siinkohal tuletame lihtsalt meelde, mida EL oma ühistarkuses tähtsaks pidas ja miks.

- Liikuvus on elutähtis siseturu jaoks ja elanike elukvaliteedi seisukohalt, kuna sellega tagatakse neile reisimisvabadus. Tänu transpordile on võimalik majanduskasv ja luuakse töökohti: arvestades lahendamist vajavaid probleeme, peab transpordivaldkond olema jätkusuutlik.

- Mandri-Euroopa edasine jõukus sõltub kõikide selle piirkondade suutlikkusest osaleda edaspidigi täielikult ja konkurentsivõimeliselt maailmamajanduses. Tõhus transport on selle jaoks hädavajalik.

- Euroopa transpordisektor on jõudnud teelahkmele. Vanad probleemid vajavad endiselt lahendamist, samas on esile kerkinud uued.

- Me peame ikka uuesti otsima lahendusi sellistele küsimustele nagu kuidas paremini täita elanike reisisoove ja rahuldada majanduse kaubatranspordivajadust, samal ajal kui ressursi- ja keskkonnapiirangud eeldatavalt suurenevad.

- Järgmistel kümnenditel vähenevad naftavarud ja üha enam hangitakse naftat ebakindlatest allikatest. Rahvusvaheline Energiaagentuur rõhutas hiljuti, et mida vähem suudetakse maailmas CO2-heidet vähendada, seda rohkem naftahind kasvab. 2010. aastal importis EL naftat ligikaudu 210 miljardi euro eest. Kui me ei vähenda sõltuvust naftast, võivad väheneda inimeste suutlikkus reisida ja majanduslik julgeolek ning kõik see võib tõsiselt mõjutada inflatsiooni, kaubanduse tasakaalu ja ELi majanduse üldist konkurentsivõimet.

- Selleks et vähendada transpordiga kaasnevat heidet nii ELis kui ka kogu ülejäänud maailmas, on võtmeküsimuseks sõidukeid ja liikluskorraldust käsitlevad uued tehnoloogialahendused. Kogu maailmas püüeldakse säästva liikuvuse poole. Meetmete võtmisega viivitamise ja uute tehnoloogialahenduste tagasihoidliku kasutuselevõtmise tõttu võib ELi transporditööstust tabada pöördumatu allakäik. ELi transpordisektorile pakuvad üha enam konkurentsi kiiresti arenevate riikide transporditurud.

- Paljud Euroopa äriühingud on maailmas esikohal infrastruktuuri, logistika, liikluskorraldussüsteemide ja transpordiseadmete tootmise alal, kuid kuna muudes maailma piirkondades käivitatakse hiiglaslikke ja paljutõotavaid transpordi moderniseerimise ja infrastruktuuri investeerimise programme, on Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks äärmiselt tähtis jätkata transpordisüsteemi arendamist ja sellesse investeerida.

- Liikuvuse eeltingimuseks on infrastruktuur. Transpordi valdkonnas ei ole võimalik teha suuri muudatusi, ilma et neid toetaksid piisav võrgustik ja selle arukam kasutamine. Tänu transpordiinfrastruktuuri tehtavatele investeeringutele suureneb majanduskasv, luuakse rikkust ja töökohti, soodustatakse kaubavahetust, paraneb geograafiline juurdepääsetavus ja edendatakse inimeste liikuvust. Investeeringuid tuleb kavandada nii, et positiivne mõju majanduskasvule oleks võimalikult suur ja negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult väike.

- Eesmärk on muuta transpordisüsteem naftast sõltumatuks, ilma et toodaks ohvriks transpordi tõhusust ja halveneks liikuvus. Kooskõlas juhtalgatusega „Ressursitõhus Euroopa”, mis on esitatud Euroopa 2020. aasta strateegias [5] ja uues energiatõhususe 2011. aasta tegevuskavas, [6] on Euroopa transpordipoliitika kõige olulisem eesmärk aidata luua süsteem, tänu millele oleks võimalik edendada Euroopa majandust, suurendada selle konkurentsivõimet, tagada kõrgekvaliteedilised liikuvusteenused ja samal ajal kasutada ressursse tõhusamalt. Tegelikkuses tähendab see, et transpordis tuleb kasutada vähem ja keskkonnasäästlikumat energiat, samuti tuleb ajakohastada transpordi infrastruktuur ja vähendada transpordi negatiivset mõju keskkonnale ning sellistele põhilistele loodusvaradele nagu vesi, pinnas ja ökosüsteemid.

-  Liikuvuse piiramine ei ole lahendus. NB! NB! NB!

Tundub ju mõistlik? Muidugi on nii selles, kui ka kõigis eelnevates, külgnevates  ja järgnevates dokumentides ka keskkonnakomponent, kuid põhiline on see, et vabaneda naftasõltuvusest, kuna „ üha enam hangitakse naftat ebakindlatest allikatest“, nafta hind kasvab „kui me ei vähenda sõltuvust naftast, võivad väheneda inimeste suutlikkus reisida ja majanduslik julgeolek ning kõik see võib tõsiselt mõjutada inflatsiooni, kaubanduse tasakaalu ja ELi majanduse üldist konkurentsivõimet“. Väga õiged ja selged põhjused, miks seda teha. Eesmärk on muuta transpordisüsteem naftast sõltumatuks, ilma et toodaks ohvriks transpordi tõhusust ja halveneks liikuvus ning NB! … liikuvuse piiramine ei ole lahendus. Sellele viimasele põhipostulaadile soovitan tähelepanu pöörata eriti Peamise Linna administratiivvõimudel, kes on läinud totaalse liikuvuse piiramise suunas. See on totaalne probleemi olemuse ja selle lahendamise teede mittemõistmine ning … reostuse pidev suurendamine. Siinkohal tundub, et paljudel juhtudel on eesmärk ja vahendid läinud järjekordselt fataalselt segi. Kahju.

 Kaotuste määr

 Niisiis tuletagem meelde, et rohepööre on üks tuleviku majanduse ja energeetika ülesehitamise komponent (komponent, aga mitte eesmärk omaette), selle eesmärk on süsteemi muutmine naftast sõltumatuks, ilma et toodaks ohvriks tõhusust ja liikuvus. Kuid iga suure muutuse käigus tuuakse ohvreid nii või teisiti, küsimus on pigem selles kuidas minimiseerida ülemineku kahjusid ja kulusid.

Seega see, et rohepöörde vastalised on suure tõenäosusega fossiilkütuste varude omanikud, ja sellel järgnev tehnoloogiline jada, on arusaadav – see on nende turg ja nende vara. Nende õnn ja edu. Nende vara ja turu muutmine väärtusetuks … Muidugi on meil siin selgepiiriline vastuseis, mõningase kohanemise ja uuslahenduste otsimisega.

Kuid kui suur võib olla tänase väärtuse väärtusetus või homse väärtusetuse tänane väärtus? Neid hinnanguid on mitmeid ja erineva nurga alt, kuid sattusin ühe asjaliku (kuigi kümnend vanade) andmete peale, mis illustreerivad olukorda: „Nagu McKibbeni essee selgeks tegi, seab süsinikueelarve fossiilkütuste tööstused  silmitsi kahe suurema kaotuse allikaga: pöördumatud kulud (sünk costs) ja kasutuskõlbmatuks muutunud varad (stranded assets). Kui maailm läheb lõpuks üle nullheitega majandusele, siis muutub praegune fossiilkütuste taristu iganenuks. Selle tohutu süsteemi – alates nafta puuraukudest ja supertankeritest kuni jõu- ja bensiinijaamadeni – väärtus öeldakse olevat „umbes kümme triljonit dollarit“. Ja eeldades, et osa sellest tuleb saata pensionile enne, kui investeeringud on end ära tasunud, leiavad omanikud end korstnasse kirjutamas sadade miljardite dollarite võrra vähenenud väärtust“.

 „Kasutuskõlbmatuks muutunud varad“ oleksid maailmas teadaolevate fossiilkütuste reservide osa, mida ei saa turule tuua, sest piisavalt palju inimesi on otsustanud, et nende põletamine on liiga ohtlik. 2015 aastal Citygroupi läbi viidud uurimus hindas, et umbes 100 triljoni eest varasid võib olla „süsihappegaasi tõttu kasutuskõlbmatud“, kui juba mitte majanduslikult“ – ja seda väga tagasihoidliku eesmärgi juures „jõuda 50% tõenäosusega temperatuuri tõusuni 2¤C võrra, mis nagu me nüüd teame, oleks katastroofiline.“ Selline varade hinnanguline kaotus siis …

 Printsid printsipiaalsel teelahkmel. 

 Kaotus on kaotus, seda ei peida kuskile ja see mõjutab oluliselt SKT-sid ning sellest johtuvat jagamis ning kogumisprotsessi. Ehk kuna jagatavat on vähem, seda suurem on poliitturu kiusatus asuda kogutava kallale. Poliitmaailma tõetund ja otsustuskoht. Jälle üks neid muinasjuttudes tuntud printslikke/printsipiaalseid küsimusi/otsustusi: lähed paremale kaotad elu, lähed vasakule kaotad hobuse (ja elu). See ongi see dilemma, et jätkuv soojenemine on katastroofiline, kuid ka majanduse kokkukukkumine on katastroofiline. Mõlema kokkukukkumine … Valiku koht. Targa valiku koht.

Prints ära tuiuta niisama, mõlemat teed korraga valida ei saa ja hobuse (ettevõtluse) loovutamine pole mingi kaval päästeoperatsioon vaid  on enesehävituslik missioon.

Senini on majandus selle otsustuskohale ja valikule reageeritakse kahte moodi: püütakse kitsendusi/muudatusi ignoreerida või püütakse kohaneda. Meie teiega vajame selliseid ebatraditsioonilisi valikuid, mis aitaksid meid kohaneda. Ei tahaks küll kõiki „diislilaitjaid“ kurvastada, kuid üheke kohanemise edunäiteks on diiselmootorite ümberdisainimine vähesaastavateks. Kui Kyoto protokoll kuulutas kadu diiselmootoritele, siis polnud see valdkond nõus välja surema, vaid leidis piisavalt tõhusa tehnoloogilise lahendi, mis on keskkonnasäästlikum kui bensiinimootorgi. Töö jätkub. Kiiduväärt. Mitmekesisuse mõttes kiiduväärt. Just seda me vajame, et leida tehnoloogilisi lahendusi „puhtuse pidamiseks“. Tuleb küll endale aru anda, et mitmed tänaseks kliimakaitse loosungi varjus ellu viidud otsused on pigem saastet suurendavad, kui seda vähendavad. Põhjus? Põhjus on ikka see sama – aetakse segi eesmärgid ja vahendid, edu ja edevus.

Internet  … soojenemisvedur? 

 Nagu ajalugu on näidanud, siis  käivad katastroofihõnguliste legendide ja drastiliste muutuste vajadustega  kaasas … süüdlaste otsimine. Miks? Kas me siis kõik ei püüdlegi lahenduste leidmise poole, et maailm oleks puhtam? Vaadake, süüdlase leidmine/leiutamine on hulka kergem/mugavam, kui lahenduse otsimine.

Üpris rabavaid süüdlasi leitakse, kui otsida.  Nii leidsin ühest arutlusest, et rohemajandusele ülemineku takistajad on: fossiilkütuste tootjad, religioossed parempoolsed ja … internet. See, et fossiilkütuse tootjad (kogu ahelas) on nende valdkonna väärtusetuks muutmise vastu on teada. Arusaadav ka. Religioossed parempoolsed on juba midagi uut, kuid … internet?

 Brutuse taastulemine?

 Kuidas siis niimoodi - IKT valdkond, mis pidi lahendama (peaaegu) kõik inimkonna probleemid on tegelikult pahalane? Kas „Ka sina mu Brutus?“ Ja IKT pole mitte lihtsalt pahalane, vaid see on kahte moodi pahalane – nii mentaalselt, kui materiaalselt. Hm. Niisiis, „Kolmandal takistusel on kaks poolt: tohutu süsinikuheide, mille tekitab internet, ja kunst, mille on omandanud tehnoloogiahiiud – juhtida inimeste tähelepanu eemale sellelt, mis nende ümber juhtub. Koloniseerides oma klientide tähelepanu kommertsliku kasu saamiseks, takistavad nad tähendusrikast tegelemist kliimakriisiga – ja paljude teiste asjadega elus.“

 „… info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine annab globaalsele soojenemisele lisa, sest meie internetitarbimise aluseks oleva hiiglasliku taristu tootmine ja ülalpidamine sõltub suuresti fossiilkütuste abil tekitatud energiast.“

„2012 aastal tarbis IKT sektor rohkem elektrit kui ükski riik maailmas, välja arvatud Ühendriigid ja Hiina.“

  Hinnanguliselt „… tarbib see tööstus 2025 aastaks hinnanguliselt 20% maailma elektrist ja panustab enam kui viie protsendiga süsinikuheitmesse.“

„Interneti tarbitud energia ja süsinikuheitme kogumaht kasvab nii kiiresti, et üks ekspert ennustas 2016 aasta alguses selle kolmekordset suurenemist järgneva aastakümne vältel – selgelt rohkem kui planeet suudab taluda …“. Vaat selline „kurblich“ lugu.

Mida siis edasi või tagasi? Nagu printsid teelahkmel otsustamas ...

 Esimene valikuprints

 Nii, et eelneva arutluskäigu prints on veendunud, et valikuretsep on tagasitõmme ehk: „Või peaksime keskenduma sellele, mis peab nüüd olema esmaseks prioriteediks – energiavajaduste vähendamisele.“.

Kasutades selle printsi valikuid peaksid kõik SKT-d langema ja üldine vaesus võtma maad, seda enam, et: „Kapitalism on kaotanud oma kapitalistid: liiga palju investeeringuid on seotud „halli kapitaliga“, mida kontrollivad institutsionaalsed haldajad, kelle eesmärgiks on pensionile minejatele turvalise sissetuleku tagamine. Ambitsioonikad noored tahavad saada kunstnikeks ja loovisikuteks, mitte ettevõtjateks. Investorid ja valitsus ei toeta enam ambitsioonikaid riskiprojekte.“ (S Pinker „Valgustusajastu tänapäeval“ Vinkel 8 OÜ 2021 lk 405). Siinkohal on tähtis see, et investeeringute põhimass ehk „hall kapital“ on institutsionaalsete investorite liigutada. Kuid nad ise ka on liigutatavad. Kui nüüd mõelda, et enamus energiaettevõtteid on börsifirmad, siis on nende aktsiad ka „hallides portfellides“ (või „hallide portfellide“ mõjus ja vastumõjus) ehk kui energiafirmade väärtused muutuvad suures osas administratiivselt (maailma päästmise operatsioonis) väärtusetuteks või väheväärtuslikeks, siis muutuvad mõjutab see mitte ainult (pahasid) energiafirmasid, vaid ka kõige otsesemalt pensionifonde ja teisi institutsionaalseid investoreid. Ups, see mõjutab kogu rahandusmehhanismi. Niisiis … millised võiksid olla lahendused?

 Teise printsi valik

 Samas teine prints valiks edasikursi, sest „Energia tarbimine on ilmselgelt korrelatsioonis elatustasemega, ent ka rohkema vaba aja, parema tervise, heaolu ning naiste hariduse ja kõrgema sündimuse määraga. Sündimus hakkab harilikult langema, kui sissetulek inimese kohta suureneb ligikaudu 1000-2000 USA dollarini aastas, ja langeb, kuni jõuab 2,1 lapseni naise kohta 4000 kuni 10 000-dollarise aastasissetuleku juures. Energiavaesuse vähendamine aitab välja murda üldise vaesuse nõiaringist, kuid vajame ka teisi meetmeid.“ (R Partanen, J M Korhonen „Must hobune. Tuumaenergia ja kliimamuutus.“ PMK 2022 Lk 15/31/48/50). tundub jumeka plaanina, sest nagu meie teiega teame, siis vaesuse vähendamine on tegelikult nii keskkonnaprobleemide kui ka ühiskondlike hõõrdumiste vähendamise allikas. Palju me siis vajame energiat „normaalseks“ arenguks?

 „Peaaegu kõik energiavajaduse uuringud ja aruanded ütlevad, et energiatarve kasvab. Praegu vajame aastas üle 550 eksadžauli (EJ). Arvatakse, et 2050 aastal vajame 480 kuni 1100 eksažauli. Väiksemaid arve pakuvad teatud keskkonnaorganisatsioonid … (…) Meie teada pole üheski uuringus küsitud arengumaade elanikelt, millised on nende majanduslikud eesmärgid ja püüdlused. Lihtsalt eeldatakse, et nad jäävadki vaeseks.“

 „Nõudlus ja pakkumine peavad elektrivõrgus olema igas sekundis tasakaalus. (…) Üldiselt on teada, et sageli saab suuremate probleemideta integreerida elektrivõrku 20 kuni 30 protsenti ebastabiilsetest taastuvenergia allikatest toodetud elektrienergiast. Sealt edasi tekivad suured probleemid.“

 „Selleks, et projekt tooks tulu, peaks akude paigaldamise hinnad /kW kohta) langema ligikaudu 27 korda, 5500 dollarit/kW uuringus 200 dollarini/kw, kui muud tegurid jäävad samaks. Mõnes olukorras võib akudest elektrivõrgus kasu olla, kuid need on pigem erand.“

 „Energia salvestamine peaks tõhustuma ja suurenema koos taastuva energia tootmisega, Kui seda ei juhtu, kasvavad tootmiskulud tuludest suuremaks, kuna üha rohkem toodangut muutub turul väärtusetuks.“ Krt! Jälle väärtusetu! Oleme midagi valesti teinud/tegemas?

 Turupinge ja administratiivlühis

 Mnjah. Olukord on pingeline, kuid … Ilmselt on, lisaks eelnimetatutele, ka energia muundamise uusuued lahendused juba olemas, need hakkavad arenema siis kui administratiivpinge ähvardab majanduse lühisesse ajada. Siiski pole asi nii lootusetu, sest kaks motivaatorit – kasu ja tarbijaskonna huvi/ootused – muudavad olukorra tasuvaks. Tarbijaskonna huvi puhtama energia järgi on olemas, publik ootab talutava hinnaga mobiilset energiat. M. McKeown („Kogu tõde innovatsioonist” Äripäev 2009 Lk 120) on täheldanud, et: „ Iga innovatsioon on oletus. Alustad probleemiga ja püüad seda lahendada teadmata, milline lahendus tegelikult toimima hakkab. Mida rohkem katseid probleemi lahendamiseks tehakse, seda suurema  tõenäosusega leitakse parim lahendus.

Seda lähenemisviisi kirjeldas Edison oma kuulsate sõnadega: „Ma pole kordagi läbi kukkunud (elektripirni töölesaamiseks). Ma olen edukalt leidnud need 700 varianti, mis ei tööta. Kui ma olen kõrvaldanud kõik mittetöötavad variandid, leian selle, mis töötab.”

Palju vähem teadaolev fakt on see, et Edison ei leiutanud elektripirni. See leiutati 50 aastat enne tema sündi! Ta säästis aega, ostes patente väljastpoolt ettevõtet ja parandades asjade erinevaid omadusi, seejärel pööras oma uurijate meeskonna tähelepanu teiste vajalike leiutiste arendamiseks selleks, et saada lõpuks töötav valgussüsteem. Maailma muutis innovatsioon, mitte leiutis.” Mis siin põhitähtis on, on see et need energia muundamise uudsed lahendused on juba leiutatud (täpselt nii nagu hõõglamp oli leiutatud, kuid vajas kasutuskindlust), need tolmuvad mingites sahtlites ja need ootavad oma aega. Nüüd on see aeg käes. „Evolutsioon on meist targem. Majanduslik evolutsioon kavaldab üle kõik reeglid, mis tema ohjeldamiseks luuakse.“ (Tim Harford „Kohanemine”. Kirjastus Hermes 2012 lk 142). Ja veel E. M. Goldratt („Asi pole vedamises” Fontes 1999 Lk 167) tähelepanu juhtimine, et:   „Tuletame meelde, mis tegelikult määrab ära toote väärtuse turu jaoks? Mitte pingutused, mis tema valmistamisse on pandud, vaid kasu, mis tema tarbimine toob.” Just see jada: leiutamine (ka sahtlisse), selle timmimine ja tarbijale kasu toovaks teevad tooted/teenused, mida on ka energia muundamine toob lõpuks tulusa tulemuse.

 Kasu tagasilöök

 Igal kasul on ka kulud. R Partanen, J M Korhonen („Must hobune. Tuumaenergia ja kliimamuutus.“ PMK 2022 Lk Lk 51/52/53) toovad väga huvitava jadaarengu energia muundamise perspektiividest:  „Watt ja Matthew Boulton ühendasid jõud ja asutasid 1775 aastal maailma esimese keskkonnasäästliku ettevõtte, kus ehitasid energiatõhusamaid aurumootoreid. Nende tööd kroonis määratu edu, kuna Watti mootor kasutas vaid veerandi kütusest, mida vajasid varasemad aurumasinad. See paneb mõtlema: kui energiatõhususe suurenemine aitab suurepäraselt energiatarvet vähendada, nagu paljud väidavad, siis miks tarbiti 1900 aastaks kivisütt sada korda rohkem kui 18 sajandil ja miks kasvab söe tarbimine endistviisi?“

 „Põhjuseks on tagasilöögiefekt, mille olemus on järgmine: Energia arvelt kokku hoitud raha kasutatakse kuskil mujal. Teenuseid ja tooteid, mis valmistai odavamalt ja vähem energiat kulutades, saab müüa madalama hinnaga. Seetõttu kasvab nõudlus ja kaupu hakatakse rohkem tootma. Odavamale või muul moel täiustatud tehnoloogiale leitakse uusi kasutusviise. Näiteks hakkasid väiksemate ja võimsamate aurumootorite jõul sõitma rongid.“

 „Toode mille valmistamiseks kulub vähem energiat, on odavam. See tähendab, et üha rohkem inimesi saavad toodet endale lubada ja tootmismahtu suurendatakse. Seetõttu energia ja ressursside absoluuttarbimine sageli hoopis kasvab, kuigi kõik algas tõhusamast energiakasutusest. Absoluuttarbimise kasvu nimetatakse tagasilöögiefektiks. Energiatõhususe kasvust tingitud energiasääst hoopis elavdab majandust (kasv).“

„Rahvusvaheline Energiaagentuur korrigeeris 2014 aasta aruandes oma varasemat hinnangut, mööndes, et tagasilöök pole 9, vaid pigem 20-60 protsenti.“ (arengumaades sageli tagasilöök suuremgi)“

Nii, et energia vajadus kasvab, nii et milliseid tehnoloogiaid leida/leiutada? Kui me head lahendust ei leia, siis võib juhtuda, et jõutakse lahendusteni mis on lihtsustatud ja pole eesmärkidega põhjuslikus seose „(…) kuid H.L. Menckeni arvates pole mainitud seigad oma vahel kuidagi seotud: „Igale keerukale probleemile leidub lahendus, mis on lihtne, selge ja ekslik.“ (J. Page „Suure vaimu rüpes“ Tänapäev 2011 lk 47). Ka need „lihtsad lahendused“ on juba olemas, nagu ka uued energia muundamise lahendused,  ja ootavad oma aega nii nagu hõõglamp ootas oma ega. Ehhee, teleskoop ootas oma aega umbes seitsesada aastat.

 Roheprintsi valik: Sündivuskontroll ja internetieire

 Kui me edasi minna ei oska, siis tagasi libiseda on alati võimalus/oht. Sattusin sellisele alternatiivsele lahendusele, mida nimetati   Rohelise liikumise sihtprogrammiks: „Rohelise liikumise poliitiline eesmärk on säilitada biosfäär, selle programmi tuum ellujäämisõpetus. Kuivõrd see eesmärk, elu austamise põhimõte, sügavamalt põhjalt looduskaitse ideoloogia, on lihtsustatult võttes esmatähtis, on inimese elukvaliteedi küsimused teisejärgulised. Inimese puhul on küsimus vaid liigi säilimises.“ (P Linkola „Ellujäämise küsimus“ 2021 Rahvusliku Ehituse Selts lk 42). Nojah, selle programmi järgi on kogu kurja juur selles, et inimesi on saanud liga palju ja liiga targaks: „Uurimisasutuste  arvutused ja praktika annavad vastuse, mis tasemele tuleks rahvaarv lõpuks stabiliseerida. Esialgse kalkulatsiooni järgi võiks see Soomes olla saja tuhande ja miljoni elaniku vahel.“ Kui arvestada, et Soome rahvaarv on praegu 5,6 miljoni ringis ja ainuüksi Suur-Helsingis asub ca miljon inimest, siis … Läheb raskeks. Eestile üle kandes peaks selle programmi järgi jaguma meile inimesi 25 tuh ringis, mis jääb alla ka kõige lahjemale rahvastikuaastale peale Liivi sõda ja näljahäda. Siis elas siinkandis 120-150 tuh inimest. Ega mitte üleravastamine? Mida teha? Muidugi on sellel rohelisel sihtprogrammil „lihtsal lahendusel“ ka lahendused. Pakutud lahendused on ootamatud ja meie praeguste arusaamadega ristivastupidised. Edasi läheb päris pööraseks:

 „Lapse sünnitamine on kõigist inimese toimingutest kõige vähem üksikisiku asi – või kahe üksikisiku, vanemate – ning kõige selgemini ühiskonna ja inimkonna asi. Rohelises ühiskonnas on sünnitamine juba üldeetilistel põhjustel kõige rangemalt loakohustuslik eluvaldkond. Kirevuse ja mitmekülgsuse tagamiseks lubatakse keskmise arvu piires mõnedesse eriti ärksatesse ja pedagoogiliselt harmoonilistesse kodudesse lasterikkaid peresid – ja vastavalt keelatakse laste sünnitamine kõige õnnetumates kodudes.“ (lk 52)

 „Kaupade ja seadmete tootmises toimub ellujäämisühiskonda siirdumisel kõige revolutsioonilisem muutus. Ühtlasi minnakse tarbekaupadelt üle püsikasutusele, tarbija mõiste kaob keelest. Enamik tööstusharusid kaob..“ (lk 57)

 „Pikas perspektiivis kaob uusehitus peaaegu täielikult, sest energia kokkuhoiu tõttu hoonete maht väheneb ja kõigi ehitiste iga pikeneb sadade aastateni“ (lk 58)

Niisiis tööstus kaob, ehitus ka. Drastilised muutused toimuvad ka transpordis.

 „Maanteeliikluses on lühikeste ja keskmiste vahemaade puhul rahvastiku põhiline liiklusvahend jalgratas. (…) Motoriseeritud jalgratas (mopeed) on lubatud üle 60aastastele ning arstitõendi alusel liikumispuude ja halva tervisega inimestele.“

„Kõigile kodanikele on kättesaadav tihe bussi- ja taksovõrgustik“

„Eraauto- ja -mootorrattaliiklus lõpetatakse. Veoautode erasõiduks kasutamise eest karistatakse „

„Motosport lõpetatakse“

„Lennuliiklus ei sobi rohelisse ühiskonda üldse.“ (lk 64)

Ah jaa … hariduse kohta on ka väga selge seisukoht. Nimelt

 „Ellujäämisühiskond just nimelt ei ole koolitusühiskond. Ta annab endale aru esmalt liigse hariduse ohtudest ja teisalt soovitatavagi hariduse rasketest maksumusprobleemidest.“

 „Üldine kooliharidus kehtib, nelja-aastases algkoolis antakse põhiteadmised. Enamiku puhul kooli vormis õppimine sellega piirdubki.“

„Kooli tüüpi kutseharidus asendatakse töökohapõhise õppe ja õpipoisisüsteemiga.“

 „Keskharidust saab väike osa noortest (10-20%), kes valmistuvad ametniku-, õpetaja-, teadlase-, jm ametiks; igas maakonnas on vaid mõni üksik keskkool.“ (lk 11/12)

 „Maakera huku äärele viinud arengu olemuslik osa on teadus, teaduslik uurimine. Anarhistlik teaduse vabaduse nõue on saatuslik eetiline eksitus. Roheline liikumine ütleb sellest otsustavalt lahti, tunnistades alandlikult, et inimesele ei ole hea kõike teada.“ (lk 68)

Ühesõnaga hariduse vaates on roheline maailmavaade täielikus peegelpildis tänaste suundumustega.

 Kultuur „Maailmavaatelisi vaidlusringe, sugupuu-uurimist ja malemängu mahub rohelisse ühiskonda nii palju, kui vaid kodanike vaba aeg seda lubab. Seevastu suuri siseruume, kallist varustust ja lalju palgapersonali nõudvate kunstivormide jaoks (ooper, hiigelkontsertid ja -teatrid) ei jätku raha riigil ega publikul.“

 „Teabelevi kontrollib haridusministeeriumi ajakirjandusosakond.“

 „Reklaam keelatakse täielikult kogu ühiskonnas.“ (lk 70771/72)

 Pisikeseks kasvatamine  

 Kuigi reklaam on rohelise liikumise sihtprogrammi järgi keelatud, kuid edasi läheb nagu reklaamis, mis ütlevad ja see pole kõik, lisaks saad veel …. „Rahvastiku pikakasvulisust vähendatakse, reguleerides toitainete, vitamiinide ja hormoonide taset kasvueas, suunates ja normeerides praegu valitsevat  väga kahetsusväärset heaoluiivet. Realistlik ja lihtsalt saavutatav on vähendada keskmist pikkust paarkümmend sentimeetrit ja keskmist kaalu paarkümmend kilo. See on väga tähtis ja märkimisväärne ning samal ajal kõigist võimalikest meetmetest kõige humaansem viis kahandada inimkoormust.“ (lk 108)

 „Rahvastikuprogrammi nurgakivi on isikuvabaduse kõige arutuma vormi – sünnitusvabaduse tühistamine.“

„Sünnitamine on litsentseeritud ja sünnituste arv naise kohta on üks nii kaua, kuni jõutakse kestliku rahvaarvuni.“ (lk 107)

Mis on selle ellujäämisstrateegia tulem:  „Suur osa rahvastikust elab naturaalmajanduses, kus raha kasutatakse väga vähe. Igati soodustatakse kaupade ja teenuste vahetust käest kätte.“ (lk 62). Hm, kuidas me võiksime kirjeldada sellist „lõpplahendust“? Ilmselt võib seda nimetada feodaalseks agraarühiskonnaks. Nii, et kui poliitturg rohepöördega liiga hoogu läheb ja eesmärgid ning vahendid nende saavutamiseks segi ajavad, siis võib rohepöörde tulemus olla just selline. Kas selline ideaalriik?

 

Järgneb …

 

Targutusi:

 C D Thomas „Planeedi pärijad“ SA Loodushoiu fond 2023

 Lk 57 FAO andmetel kasvab mais, riis ja nisu enam kui 1/3 haritavast maast „Need on tänapäeva kõige edukamad taimeliigid. Seda võib võtta niipidi, et nad kasutavad ära lihtsameelseid primaate, kes nende jaoks maa ette valmistavad, külvavad, väetavad, tõrjuvad kahjureid ja haigusi- ja säilitavad hoolega seemneid, et järgmine põlvkond mulda panna. Kes kellega manipuleerib?“

Lk 58 „… 2000 aastaks oli inimeste osa jõudnud 30 protsendini kõigist maismaaimetajate biomassist, ja suurema osa ülejäänust moodustasid meie kariloomad. Inimene on haaranud oma vajaduste tarbeks üle 97 protsendi imetajate biomassist.“

Lk 60 „Veelgi hämmastavam on, et imetajate kogumass on suurenenud, mis tähendab, et kõigi suurte maismaaimetajate indiviidide kaal kokku on üle seitsme korra suurem kui enne inimese pildile ilmumist.“

Lk 60 „Veiseid on umbes 1,5 miljardit, lambaid 1,2 miljardit ja kitsi üks mirjard; miljard siga, üle 130 miljoni vesipühvli, vast ehk 58 miljonit hobust, vähemalt 40 miljonit eeslit, umbes seitse miljonit laamat, üle miljoni kodustatud põhjapõdra ja nii edasi.“ (koeri üle 500 milj, kasse sama palju)

„Kanu on umbes 2,2 miljardit, kalkuneid pool miljardit“

Lk 79 „Ent tuleb kaaluda võrrandi mõlemat poolt. Kui arvestada muudatusi mistahes piirkonna taimede või loomade liikide arvus, selgub enamasti, et kohalik mitmekesisus  on enam-vähem samaks jäänud – niisugune järeldus põhineb aastakümnete vältel kogutud suurte andmemahtude analüüsil. Kui mingeid muudatusi üldse on märgata, siis liikide arv pigem kasvab pisut. Seega tuleb järeldada, et uued liigid saavuvad vähemalt sama kiiresti, kui senised asukad kaovad. Ning viljapõldude, rohumaade ja linnakeskkonna asukad moodustavad ikka umbes 60 protsenti liikidest, keda vastavate alade elupaikades varem leidus. Algseid elupaiku mitte ei hävitata, vaid need asendatakse pigem uutega, ning ka uutes on üsna palju liike. Kui leppida sellega, et mistahes piirkonnas on mitmeid inimese loodud elupaiku ja neis on mõneti erinevad liigid (st põldudel, rohumaadel ja linnakeskkonnas ei ole samad liigid), siis võib piirkonna liikide koguarv olla sama suur või isegi suurem kui varem.“

Lk 112 „Maailma looduslikud liigid on peatumatult liikvele läinud.“ "Umbkaudu kaks kolmandikku viimastel aastakümnetel uuritud liikidest on kliimamuutustele reageerides seniselt levialalt mujale nihkunud ja muutunud tavaliseks neis paikades, kus kliima on nende jaoks soodsamaks muutunud. Loomad liiguvad pooluste suunas umbes 17 kilomeetrit kümne aastaga. See võrdub olukorraga, kus iga liigi iga isend liigub iga päev neli ja pool meetrit edasi. Ja nii iga päev sellest ajast peale, kui inimtekkeline kliimamuutus 1970 aastate keskel avaldus.