Maksumaksjate konverentsi jälgedes
Energeetikast
ei tahaks kohe üldse kirjutada. Energiahinna kujundamisest ja selle ümber
kihavast rumalusest ei tahaks isegi mõelda. Tunne on, et ainuüksi selle
õhustiku nuusutamisest võib mingi pöördumatu nakkuse külge saada, kuid …
Nagu
kirjutas minu õpetatud sõber, siis: „Nüüdseks on üle 20 protsendiline inflatsioon mööda majanduse vereringet
igasse selle rakku jõudnud. Kuna see avaldub tootmishindades, siis
ekspordist toituvas majanduses ennustab see suuri probleeme tulevikus .“ Ja just
sellepärast on meil teiega vaja pöörata tähelepanu energeetikast johtuvale
probleemile – energeetika tuules otsivad tõusuruumi palgad ja nende kahe surve
toel kallineb kõik muu, tõmmates käima uue inflatsioonikeeru, mis samuti suubub
tagasi majanduse vereringesse viies energia ja tööjõu hinna kasvule ehk
järgmisele inflatsioonikeerule. Protsessi käigus kukub majandusringest
robinal välja firmasid, tekitades probleeme oma tarnijatele/klientidele ja läbi
töötuse kasvu vähendades reaalset ostujõudu, mis omakorda … Nii, et meil ei ole
üksnes tegemist energiahinnakriisiga vaid juba majandusvereringe probleemiga.
Kumulatiiv „Titanic“
Prognoosides järgmisel aastal inflatsiooni
vähenemist on nagu eirata „Titanicu“ kokkupõrget jäämäega. Muide, ega jäämägi
ei uputanud „Titanicut“, vaid see käivitas üksteisele järgnevate sündmuste
ahela. Need pisikesed valearvestused, pisikesed minnalaskmised, pisikesed … kogumis uputasidki „uppumatu“ laeva. Aga meie
oleme sõitnud kolmikmäe otsa: meditsiinikriis, energiakriis ja sõjaline kriis Ukrainas,
mis kõik tingisid omal moel logistika ja infrastruktuuride ümberkujundamist
ning topeltinvesteeringuid. Kõik need tegurid toimivad edasi. Energiavaldkonna
eripäraks on veel see, et see baseerub legaalkartelli OPEC hinnapoliitikal ja
kahel vigasel algoritmil (süsinikukaubanduse ja börsikauplemise). Ka nendes valdkonna
hinnakujundust määravates piilarites pole mingeid muudatusi toimunud, mis
tähendab, et inflatsiooni kasvu eeldused pole kuhugi kadunud. Kõrgete
analüüsimajade arvamuseavaldus, et kui kütuste hinnad viimase aasta jooksul
kahekordistusid, siis ega need järgmisel aastal samuti ei kahekordistu on
pehmelt öeldes kohatu. „Titanic“ ei pidanud kaks korda jäämäega kokku põrkama, „Titanic“ uppus kokkupõrkest tekkinud
kumulatiivsete mõjude tõttu. Orkester küll mängis veel, kuid … Kuid ega OPEC+
saa ka lõputult hindadega mängida, sest kui hinnad on liiga kõrged, siis jahtub
maailmamajandus sellisel määral, et fosiilkütuste nõudlus väheneb tehes haiget
OPECi tuludele, teisalt suureneb oht, et võetaksegi kasutusele uued säästlikud tehnoloogiad
ja tehnika, mis pole enam surnud mammutite põletamise põhine. See oleks
pöördumatu kahju kütusetootjate vennaskonnale, nii et …
Milline
kriis?
Meil
olevat kriis. Ilmselt on see tõsi. Ilmselt on ka see tõsi, et meil on mitu
kriisi. Ilmselt on tõsi ka see, et meil „tegeletakse“ kriisidega. Kuid kas õige
„tegu“ ka konkreetsele kriisile sobib … pole nii kindel. Nagu näiteks vammi
ülevärvimine on kasulik … eee … värvitootjale, kuid maja kokkukukkumise vastu
see ei aita. Vammikriisis tuleb ehitis lahti võtta, hoolikalt puhastada,
kahjustatud osad välja lõigata, tampoonida, immutada vastavate
kaitsevahenditega, siis kokku panna ja üle värvida. Elementaarne. Meie praegust
kriisi loodab poliitturg lahendada „ülevärvimise teel“.
Igatahes
praegu on poliitturu jaoks kõige „populaarsemad“ kriisid energiakriis ja
sellest (osaliselt) johtuv elukalliduse kasvu kriis. Selles sektoris „värvitakse“
usinalt. Sõjakriis, meditsiinikriis ja administratiivkriis kipuvad ajas juba
hägustuma, kuid toasooja nelja kordne tõus hoiab poliitinimeste meelde ärkvel,
sest ka valimised on tulemas. Alustamegi sellest, eks siis jõuame ka kõik
teised kriisid ja kriisikesed läbi tuulutada.
Niisiis,
meil on kriis, lobesuuliselt ütleme, et
meil on energiakriis. Kuid kas meil on ikka
energiakriis? Võib-olla meil ei ole energiakriisi, vaid meil on energia
muundamise hinna kriis? Sellel on tähtis vahet teha, sest defineerimata
probleemi tormame lahendama … vale probleemi. Nagu on ka juhtunud. Pealegi on
kriis geograafiliselt erinev, sel ajal kui lääs laeb endasse uut kallimat
energiat ja ühtlasi kindlustunnet, siis ida laeb endasse odavat energiat ja
konkurentsivõimet maailmaturgudel. Nii, et osadel turuosalistel on kriis,
osadel on veidi häbi ja osadel on kriis kasulik. Nagu tavaliselt. Turgude, võimu
ja mõjukuse ümberjaotamise protsessis võib kasu olla nii ühest kui teisest.
Piiramatu energia
Nagu kirjutas Y.
N. Harari („Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ 2016 Lk 437): „Tööstusrevolutsioon on sisuliselt olnud
energia muundamise revolutsioon. Selle sügavamaks mõtteks on, et meie käsutuses
olev energia on piiramatu. Kui täpne olla, saab ainuke piirang siin olla üksnes
meie teadmatus. Iga paarikümne aasta tagant avastame mõne uue energiaallika,
nii et meie kasutuses oleva energia hulk muudkui kasvab“ Eks ole vahva:
piiramatust piirab teadmiste piiratus ehk teadmatus. „Päikeseenergiast jõuab
Maani küll väike osa, kuid seda on siiski 3 766 800 eksadžauli aastas
(džaul on energia mõõtühik meetrisüsteemis ning üks džaul vastab ligikaudu
niisugusele energiahulgale, mida on vaja selleks, mida on vaja selleks, et võike
õun ühe meetri kõrgusele tõsta; eksadžaul koosneb miljarditest džaulidest ehk
päris suurest hulgast õuntest). Kõik maailma taimed kokku püüavad neist
Päikeselt tulevatest eksadžaulidest
fotosünteesi käigus kinni kõigest umbes 3000. Kogu inim- ja tööstsutegevuse
tarbeks kulub aastas umbes 500 eksdžauli energiat – selle koguse saab Maa
Päikeselt kätte kõigest 90 minutiga.“
Nii, et põhimõtteliselt saaks „kasutamata“
päikeseenergiast varustada nii praegust vajadust, kui ka kasvavat vajadust.
Mõningate arvamuste järgi suureneb energiavajaduse lähima 10 aasta jooksul 3x.
Arvata võib, et see vajadus on alahinnatud. Arvutage hetkeks, kui palju elektriajamiga vidinaid meil iga päev
lisandub. Kui mõelda, siis isegi jalgrattast ja tõukerattast on säilunud
suuresti vaid nimed, rattad ise on elektrilised. Ja kui praegu sellele
mõttepojukesele vastulauset kirjutate, siis kulutate energiat ja toodate
ilmselt CO2, sest nii arvutid, serveriparkide käitamine, kui ka jahutamine on
kõik elektripõhine ehk tänapäeval veel suuresti CO2 põhine. Nii, et
päikeseenergia oleks ju suurepärane lahendus, kuid vajab tõhusat purki/akut,
milles seda säilitada. Siin ongi auk, tõhusaid akusid pole veel, need on meie
tänaste teadmiste kohaselt liiga kallid ja neis kasutatavad materjalid piiratud
ning raskesti taaskasutatavad.
Nii, et päikeseenergia
konserveerimisega tuleb kõvasti vaeva näha. Kuid vaev tasub ära, sest meie
tsivilisatsioon on muutunud energeetiliseks tsivilisatsiooniks. Näiteks, kui
naabriperemees möödunud aastatuhande viimase sajandi poole peal hakkas
pereelamut ehitama, siis kaevati vundamendisüvend käsitsi ja „kundamendi“
valamiseks „sotterit“ saadi niimoodi, et maast välja kaevatud raudkivid taoti
pere osavõtul kildudeks ja segu tehti loomulikult käsitsi. (kohalikus murdes
kundament tähendab vundamenti ja sotter tähendab killustikku). Ehitus oli pikk
ja piinarikas, kuid energiatarve väike. Tänapäeval tõmbab ekskavaator augu
maasse, teisaldatavad rakised pannakse paika ja valmisbetoon koos segisti ja
lohviga teevad töö kiireks ning … energiamahukaks. Võib arvata, et värkvõrkude
ajastul muutub tegevus veelgi kiiremaks, tõhusamaks ja tegevuste mahukasvust
johtuvalt ka energiatarve kasvab.
Võrdluseks,
et me mõistaksime, kuivõrd energiapõhiseks meie tsivilisatsioon on muutunud,
siis: „Kiviajal kasutas
keskmine inimene 4000 kalorit energiat päevas. Toidu kõrval on arvestatud ka
energiat, mis kulus tööriistadele, riietele, kunsti ja lõkke valmistamiseks.
Tänapäeval kasutab keskmine ameeriklane päevas 228 000 kalorit energiat ja seda
mitte üksnes kõhu täitmiseks, vaid ka auto, arvuti, külmiku ja televiisori
„toitmiseks“. Seega kasutab keskmine ameeriklane ligemale 60 korda rohkem
energiat kui keskmine kiviajal elanud kütt-korilane. Kas keskmine ameeriklane
on 60 korda õnnelikum? Selles võib kahelda.“ (Y. N. Harari „Homo Deus. Homse lühiajalugu“
PM 2018 Lk 42). Vaat selline lugu.
Vajadus energia järgi kasvab mitte ainult
geograafiliselt vaid ka tehnoloogiliselt pidevalt näiteks iseautod,
elektrirongid, 5G/värkvõrk jne. Kuid … Millest siis elektrit toota/muundada?
Seni on olnud põhiliseks energia muundamise allikaks surnud mammutite põletamine,
kuid … Kas on võimalik põletada kolm
korda rohkem surnud mammuteid? Ilmselt mitte. Päikeseenergiat ka hästi purki
panna ei oska. Probleem? Või kriis? Energiakriis? Või teadmatuse kriis? „Enne
tööstusrevolutsiooni sõltus inimeste energiaturg peaaegu täielikult üksnes
taimedest. Inimesed elasid rohelise energiareservuaari ääres, mis mahutas
aastas 3000 eksadžauli, ning püüdsid
sellest välja pumbata nii palju energiat, kui vähegi said. Tööstusrevolutsiooni
käigus mõistsime aga, et me elame tegelikult hoopis ääretu energiaookeani
ääres, mis mahutab miljardeid eksadžauli potentsiaalset energiat. Meil pole
selle kätte saamiseks vaja teha muud, kui leiutada paremad pumbad.“ Y. N.
Harari „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ 2016 lk 438)
Kliimamuutustest ja inimtarkusest
Kui saame midagi ära teha enese ohutuseks siis
tuleb seda teha Hoiduda kumulatiivsest „Titanicust“.
Inimesed näiteks märkasid aastakümneid tagasi, et osooniaugud on suurenenud
ning hakkasid kasutama vähem freooni (Montreali protokoll 1989 a) ja olukord
paranes. „Kui teadus lahendas ühe lahendamatuks
peetud probleemi teise järel, hakkasid paljud uskuma, et inimkond suudab uute
teadmistega kõigist probleemidest üle saada. Vaesus, sõjad, näljahädad, vanadus
ja isegi surm ei ole enam inimkonna vältimatu saatus. Need on kõigest meie
teadmatuse vili.“ (Y. N. Harari
„Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ 2016 lk 344).
Eesmärgid ja vahendid
Varustatud selle
teadmisega asus ka EL julgelt vastu
soovimatutele kliimamuutustele (ja mitte ainult kliimamuutustele vaid ka
majanduskliima muutustele). EL
on energia tarviduse kasvu ja kliimamuutustega olnud paar muret: esiteks paljud
fossiilsed allikad on ebakindlad ja teiseks, CO2 määr atmosfääris tõuseb.
Nii on
näiteks sedastab „VALGE RAAMAT Euroopa
ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa
transpordisüsteemi suunas“ (2011 a), et: „Järgmistel kümnenditel vähenevad
naftavarud ja üha enam hangitakse naftat ebakindlatest allikatest …Kui me ei
vähenda sõltuvust naftast, võivad väheneda inimeste suutlikkus reisida ja
majanduslik julgeolek ning kõik see võib tõsiselt mõjutada inflatsiooni,
kaubanduse tasakaalu ja ELi majanduse üldist konkurentsivõimet.“ Terane
tähelepanek.
Lisaks
sellele või õigemini koos sellega on EL seadnud eesmärgi märkimisväärselt
vähendada maailmas kasvuhoonegaaside heidet ja piirata kliimamuutust nii, et
keskmine temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 ºC. Selleks peab EL vähendama
heidet 2050. aastaks 80–95 % allapoole 1990. aasta taset, transpordisektoris 65%, Eesmärk on muuta transpordisüsteem naftast
sõltumatuks, ilma et toodaks ohvriks transpordi tõhusust ja halveneks liikuvus.
Seega väga ambitsioonikas plaan, kohati lausa parun Münhausenik enese natti
pidi laukast välja tõstmine. Määratleti ära ka arenguteed – uued tehnoloogiad,
uued tehnikad, rohkem vähemaga ehk sõltuvuse vähendamine ilma tõhususe
halvenemiseta. Paberil näeb hea välja, kuid eluliselt toimub protsess hulka
aeglasemalt, nurgelisemalt ja vastuolulisemalt, pealegi … Pealegi algas keset
seda suurejoonelist energeetilist ümberrivistumist sõda Euroopa poolsaarel ja
mastaapne sanktsioonide pakett andis kogu arengule hoopis uue ilme.
Niisiis
EL suure plaani mõjul hakati küll tegelema uute taastuvate energiatehnoloogiate
arendamisega, kuid … Ja-ah see ahvatlus vana kaev enne täis ajada kuni uut veel
polnud, oli liiga suur, et kuulata hoiatajaid. Ilma tegelikkuses uute
muundamistehnoloogiate tööstusliku kasutuse saavutamist hakati lõhkuma
mammutipõletajaid. Saksamaa sulges oma kivijaamasid ja meie oma kivijaamasid,
mingi kummalise vingerpussi ajal hakkasid Saksamaa, Rootsi, Taani sulgema oma
tuumajaamasid kuid uus tehnoloogia polnud veel valmis. Tekkiski energiapuue.
Elementaarne. Iga kauba puude puhul reageerib turg ainult ühte moodi – tõstab
hindu. Lisaks keeras puudele ekstravindi peale kasvav vastasseis Ukrainas ja
lääne loobumine sanktsioonide all olevatest kütustest. Siin me nüüd oleme uue
ja vana vahel. Otsustamatud. Frustreeritud. Hirmunud. Administratsioonid
toodavad iga päev segaseid ja vastuolulisi sõnumeid selle asemel, et äraseletatava
plaaniga inimeste ette astuda. Ilmse(lge)lt seda polegi. Igatahes poliitmaalima
debatt energia teemal näitas, et kriisi on võimalik lahendada viiel erineval
moel, kuid kuna kokkulepet ei saavutata, siis ei edeneta ühegi suunas.
Mõned aastad tagasi hoiatas meie Riigipea
tööandjate konverentsil „Tuulelohe lend“, et ilmselt tuleb meil teha paralleelinvesteeringuid
st vanasse nii kaua ja samaaegselt uute muundajatega, et need kataksid meie energiavajaduse
seniks kuni uued tehnoloogiad suudavad
asendada vanu muundajaid. Nojah, see põline Vana Kaevu tarkus läks suurel osal
poliitinimestel meelest, sest polnud ju atraktiivne. Kuid ka uute
tehnoloogiatega oli probleeme, sest samaaegselt on administratsioon sõdinud
julmalt ja tuimalt (kuid tulemuslikult) alternatiivenergia projektide mahasurumisega.
Siin me nüüd oleme …Haavatavad, kuid debatte kuulates teps mitte … targemad.
Mida
me peaksime siis tegema? „ Valgustatud vastus kliimamuutustele on leida, kuidas
saada võimalikult palju energiat võimalikult vähese kasvuhoonegaaside emissiooniga.“
„Süsivesikud kraamis, mida põletame koosnevad vesinikust ja süsinikust, mis
vabastavad hapnikuga ühinedes energiat, moodustades H2O ja CO2. Vanimad
süsinikkütuse, kuiva puidu süttivate süsinikaatomite ja vesinikuaatomite suhe
on umbes 10:1. Söel, mis asendas selle tööstusrevolutsiooni käigus, on keskmine
süsiniku-vesiniku suhe 2:1. Naftakütusel – nagu petsooleumil – võib see suhe
olla 1:2. Maagaas koosneb valdavalt metaanist, mille keemiline valem on CH4
suhtega 1:4.“ ((S Pinker „Valgustusajastu tänapäeval“ Vinkel 8 OÜ 2021). Kui
nüüd panete sellesse valemisse puidu, mis on küll taastuv kuid pole „puhas“
kogumina siis peaks tekkima küsimus, mis asja meie administratsioonid
viljelevad, kui ajavad suurte kivijaamade ahjudesse … puitu? Kus siin CO2
emissiooni kokkuhoid tekkib? Pigem vastupidi. Gaasiga … Gaasiga on küll see
lugu, et põletamisel on CO2 emissioon väike, kuid gaas pole taastuv energia.
See ongi üks vigadest mida meie poliitinimesed teevad, nad käsitlevad CO2 vaba
energiat ja taastuvenergiat sünonüümidena, mida need pole.
Praegune
olukord tundub lühiajalise taktika
kasutamisena pikaajalise strateegiana. Võidab see, kes jõuab kauem hinge vee
all kinni hoida. Vaatame.
Aga uut taktikat pole läänemaailm ka suutnud
luua, peale surugaasi ekspordi, mis tähendab suure osa taristu ja logistika
asendamist, uusi investeeringuid, mis muudavad ka energia kallimaks. Muide (NB!)
investeeringud mittetaastuvasse mammutipõletamisse.
Tundub
usutav, see kui „Katari energiaminister ütles intervjuus ajalehele Financial
Times, et Euroopat ähvardab järgmisel aastal palju karmim energiakriis ja
tarnehäired võivad kesta kuni 2025. aastani. Ministri sõnul ammenduvad Euroopa
riikide gaasivarud järgmisel aastal.
"Laod
on täis ja tuleval talvel probleemi pole. Küsimus seisneb, kuidas täita ladusid
järgmiseks aastaks. See on peamine teema kuni 2025. aastani," ütles Katari energiaminister Saad al-Kaabi.
Katar on
maailma suurim veeldatud maagaasi (LNG) eksportija. Paljud Euroopa riigid
peavad nüüd Katariga läbirääkimisi, et vabaneda Venemaalt pärit maagaasi
kasutamisest. Kaabi hoiatas, et Euroopa ei saa täielikult Venemaalt pärit
gaasist vabaneda.
"Kui
see juhtub, siis tekib probleem väga pikaks ajaks. Euroopal pole võimekust, et
seda gaasi pikemas perspektiivis asendada," ütles Saad al-Kaabi.“ (ERR
18.10.22). Väärt tähelepanu juhtimine, mis on jäänud tähelepanuta. Nii, et jah …
läheb kiireks uute energialahenduste väljamõtlemise ja tööstuslikus mastaabis
kasutusele võtuga.
Tulevik
on teistsugune, kuid meie oleme harilikult oma visioonides kinni eilsete
kogemuste küljes. Asjata. „Kuna
apokalüptiliste ressursipuudujääkide kohta käivad ennustused pole korduvalt
täitunud, peab sellest järeldama, et kas põgeneb inimkond imelisel viisil
kindlast surmast üha uuesti ja uuesti nagu Hollywoodi märulikangelane, või on
apokalüptilisi ressursipuudujääke ennustavas mõtteviisis mingi mõra. Sellele
mõrale on osutatud palju kordi. Inimkond ei ime ressursse maapinnast nagu läbi
kõrre piimakokteili, kuni lurisev hääl teatab, et nõu on tühi. Kui maapinnast
kergesti kättesaadava ressursi varu väheneb, tõuseb hoopis selle hind,
kehutades inimesi ressurssi konserveerima, võtma ette raskemini läbipääsetavad
leiukohad või leidma odavamad ja rikkamalt leiduvaid aseaineid.“
„Tõepoolest,
on arutlusviga mõelda, et inimesed otseselt kindlaid „ressursse vajavad“. Nad
vajavad viise toidu kasvatamiseks, ringiliikumiseks, oma kodude valgustamiseks,
teabe kuvamiseks ja teisteks heaoluallikateks. Need vajadused rahuldavad nad ideedega: retseptide, valemite,
tehnikate, jooniste ja algoritmidega manipuleerimiseks füüsilise maailmaga, et
saad, mida nad vajavad. Inimmõistus oma rekursiivse kombinatoorikaga võib
uurida lõputut kogust ideid ja seda ei piira konkreetset tüüpi kraami kogus
maapinnas. Kui üks idee enam ei tööta, asub selle kohale teine. See ei trotsi
tõenäosuse seadusi, vaid allub neile. Miks peaksid loodusseadused olema lubanud
täpselt üht füüsilist võimalikku
viisi inimese kire rahuldamiseks, ei ühtegi vähem ega rohkem?“
„Reaalsuses on ühiskonnad alati loobunud
konkreetsest ressursist parema kasuks ammu enne seda, kui vana otsa saab. On
sageli öeldud, et kiviaeg ei lõppenu, sest maailmast said kivid otsa, ja see on
olnud tõsiasi ka energia osas.“ „Palju puitu ja hagu jäi kasutamata, kui maailm
läks söe peale üle, „ märgib Ausubel. „Sütt oli külluses, kui nafta esile
kerkis. Naftat on külluses, kui metaan (looduslik gaas) tõuseb“. Nagu me näha
võime, võib gaas omakorda asendada veel madalama süsinikusisaldusega
energiaallikatega kaua enne seda, kui viimane kuupmeeter sinises tules haihtub“
„Õnnetul kombel väheneb
tuumaenergia kasutamine just nüüd, mil see peaks kasvama. Ühendriikides on
hiljuti suletud või sulgemisega ähvardatud ühtteist tuumareaktorit, mis
tühistaks kogu päikese- ja tuuleenergia kasutuse laiendamisega saadud CO2 heite
vähenemise mõju. Saksamaa, mis on oma elektritootmise suuresti tuumaenergiast
sõltunud, sulgeb samuti oma tuumajaamu ja asendab need söega köetavate
elektrijaamadega, suurendades seega koguheitekoguseid.“ (lk 162/186)
Teel
tulevikku
Vikipeedia: James Ephraim Lovelock (26. juuli 1919 Letchworth
Garden City, Hertfordshire – 26. juuli 2022 Abbotsbury, Dorset) oli inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor. Eluaegne leiutaja Lovelock lõi ja
arendas palju teaduslikke instrumente, millest mõned olid mõeldud NASA jaoks tema planeediuuringute programmis. Just NASA konsultandina töötades töötas
Lovelock välja Gaia hüpoteesi , mille järgi ta on kõige laiemalt
tuntud
Minu
üks lemmikvisioone on J. Lovelock´i
visioon: „Kujutage ette, et elektrivõrku on
päikesepaneelide asemel ühendatud puud. Mõelge veel taimeliikidele, mis
vabastavad elektrone päikeseenergiat kasutades ja talletades neid akudesse, mis
puuvilja kombel ripuvad anorgaanilistel puudel“ Vahva, eks ole? Selliseid julgeid arvamusi ei
leia just tihti ja sellega võrreldes tunduvad tänapäevased apokalüptilistele
ressursipuudujääkidele põhinevad visioonid … täieliku kiviajana.
Samas
on J. Lovelock hoiatanud ka teisest (mitte nii populaarsest) küljest, et:“ Ma
tean, et on ennekuulmatu mõelda reostusest kui millestki heast, aga eluea
piiratud skaalal on meie lühikese jäävaheaja Lõuna-Inglismaa olnud ja on
praegugi hämmastavalt ilus koht. Aga see on samuti reostuse tagajärg.
Jääaegadevahelised perioodidel tõuseb õhus süsihappegaasi sisaldus ja just see
on taganud minu pehme parasvöötmekliima.
Kui
vaatame tööstusajastueelsele kliimale kui Gaia geoinseneritegevuse soodsale
tulemusele, võib see tunduda ihaldusväärne seisund, mille juurde tagasi
pöörduda. Aga ma ei arva, et Gaia ise eelistaks jäävaheaja kliimat. Minu meelest
näitavad jääkatte andmed (mis saadakse ürgvanast jääst võetud proovide abil),
et planeet eelistab pideva jäätumise seisundit. Jämedalt öeldes, Gaia eelistab
külma. Külmal Maal on elu rohkem – 70 protsenti selle pindalast moodustab
maailmameri ja kui temperatuur tõuseb üle 15 C, on meri peaaegu elutu.
Kui
joonistada temperatuuri ajalise muutuse kõver, on see üsna õnnetult
saehambuline, kajastades soojade ja külmade perioodide vaheldumist.. Jääb mulje,
et kogu süsteem püüab jahtuda, muutuda nii külmaks kui võimalik, aga ei suuda.
Aga ta pingutab edasi.
Seega
kuigi ma usun, et peaksime tegema kõik, mis meie võimuses, et planeeti jahedana
hoida, peame meeles pidama, et süsihappegaasi suhtelise sisalduse alandamine
180 miljondikosani (ppm), nagu mõned soovitavad, ei pruugi viia tööstuseelsesse
paradiisi, vaid uude jääaega. Kas seda nad tahavadki. Põhja- ja lõunapoolkera parasvöötmes oleks
elurikkus väga väike või olematu ja meie praegune tsivilisatsioon vaevalt et
õitseks kuskil kolme kilomeetri paksuse jääkilbi all.“ ((J. Lovelock
„Novatseen“ (PM 2020 lk 94/56)
Lk 254 „(…) planeeti mõjutavad astronoomilised tsüklid, mis
määravad ära meieni jõudva päikesekiirguse hulga. Suurem osa viimasest
miljonist aastast on see tähendanud, er Maal toimuvad regulaarsed
jäätumistsüklid – mille käigus katab jää 100 000 aastaks ligi veerandi maa
pinnast -, mida katkestavad lühiaajalised, 10 000 aasta pikkused soojemad jäävaheajad. Viimane soe periood
pidanuks lõppema 2000 aastat tagasi, väidab Ruddiman, kuid põllumajandus on
atmosfäärei soojendanud ja selle ära hoidnud. „Põllumajandus pole loodus,
„kirjutab ta, „vaid pigem suurim muudatus Maa pinnal, mida inimene eales saavutanud.“
ÜRO aruande „Karjakasvatuse pikk vari“ kohaselt kasutatakse karjatamiseks kokku
26 protsenti planeedi jäävabast maapinnast. Kui see, mida Bruce ja Tony mulle
räägivad, on tõsi ja me oleme seda pinda kasutanud nii, et muld kaotab
süsinikku, siis on koos põllumajanduse kasvuga suurenenud ka CO2 hulk
atmosfääris. Ma ei taha sellega sugugi vähendada fossiilkütuste otsustavat osa
kasvu kiirendamises, kuid oleks vale pidada neid ainsaks süüdlaseks.
Mõned kommentaatorid muretsevad, et metaani (veel üks väga
võimas kasvuhoonegaas) peeretav loomakari on kliima seisukohalt samuti suur
probleem ning soovitavad meil vähendada liha söömist. Tõepoolest, metaan on
kasvuhoonegaasina 23 korda tugevam kui CO2 ning ÜRO hinnangul tekitab
karjakasvatus seda igal aastal 86 miljonit tonni.
Ent kui Bruce´il ja Tonyl on õigus, siis põhjustaks karjade
kadumine tõelise katastroofi. Probleem pole selles, et karja oleks liiga palju,
vaid selles, et rohtu on liiga vähe. Selleks, et muld muutuks huumuse- ja
süsinikurikkamaks, vajab see rohtu. Rohi omakorda vajab loomi, et mitte surra
alakarjatamise tõttu.
Õigesti koos töötades toimib see süsteem tohutu loodusliku
süsinikupumbana, mis võtab atmosfäärist välja hiiglasliku koguse CO2.“
Veel
üks tark vaade ilmneb S. Kean´ raamatust „Ceaseri
viimane ohe“ (Argo 2018 Lk 309) „Üheks peamiseks Maa-pealseks metaaniallikaks
on tänapäeval veised: iga lehm röhitseb keskmiselt 570 liitrit metaani päevas
ja peeretab 30 liitrit sellele otsa. Kogu maailmas teeb see aastas kokku 80
miljonit tonni metaani, millest osa laguneb tänu looduslikele protsessidele,
kuid suur osa mitte. Teised gaasid teevad veelgi suuremat kahju.
Dilämmastikoksiid (naerugaas) kogub soojust endasse 300 korda rohkem kui
süsihappegaas. Üheskoos on CFC-gaasid süüdi veerandi inimtekkelises globaalses
soojenemises, kuigi neid on õhus vaid paar osakest miljardi kohta. Ja CFC-d
pole isegi veel kõige hullem probleem. Kõige hullem on positiivne tagasiside,
mis hõlmab vett. (…) Vesi, tuletagem meelde, on üks parimaid (st. halvimaid) kasvuhoonegaase, seega talletatakse
suurenenud aurumise korral rohkem soojust.“ Nii, et selles kontekstis
keskendumine vaid CO2 emissioonile on kuidagi … mannetu.
„Muidugi
jätkub elu ka pärast kliimamuutust – küll aga puudub igasugune tagatis, et
inimesed selle üle elavad. Niisiis, eeldades, et me ei taha end välja suretada,
siis mida võiksime teha? Kahtlen väga, et me vabatahtlikult reostamise lõpetaksime
ja tagasi lihtsama elu juurde pöörduksime. Me armastame selleks liha,
mobiiltelefone ja kiiret transpordiühendust veidi liiga palju. Ilmselt aitaksid
trahvid või maksud tarbimist tagasi tõmmata. Mõned majandusteadlased on
pakkunud välja ka heitkogustega kauplemise võimaluse (…)
„Aurumist
ja veeauru kaasava positiivse tagasiside tõttu on globaalne soojenemine saanud
sisse ähvardava hoo. Planeedi puhul lihtsalt ei saa nii, et soojendame seda
natukene ja siis vajutame pausinuppu.“
„Mulle
tundub, et ainus reaalne lahendus on kliimatehnoloogia rakendamine – atmosfääri
jahutamiseks teaduslike sammude astumine. Selguse mõttes tuleb öelda, et
mis tahes laadi objektiivses
taustsüsteemis näib kliimatehnoloogia ühtaegu meeleheitliku ja hullumeelse
ettevõtmisena. Me ei saa seda ideed katsetada
väiksemas kui planeetarses mõõtkavas ning on täiesti arusaadav võimalus,
et ajame asjad kuninglikult vussi ja muudame olukorra veelgi hullemaks. Aga
ükskõik kui palju ma ka ei usu soovimatute tagajärgede seadusesse, usun ma
veelgi rohkem inimloomuse püsivusse. Võttes arvesse, et laiskus ja
lühinägelikkus on meie käitumises olnud valdavad minevikus, ei näe ma põhjust,
miks need ei peaks need olema valdavad ka tulevikus. Ma ei taha rääkida
inimestest nii süngelt – mõni mu parimatest sõpradest on inimene. Aga meil on
omad puudused, ja püüdluses kliimamuutustega hakkama saada toovad esile neist
kõige hullemad. Seevastu probleemile tehnoloogilise lahenduse leidmine, kuigi
see pole kerge, võiks aidata ära kasutada kõike seda, mida inimesed teevad
hästi – panevad seljad kokku, kui olukord lootusetuks kisub, ja seejärel
leiavad mõne niru lahenduse.“
See
vajab aega ja investeeringuid ehk enne kasu saamist võib arvata, et energia
hind läheb kallimaks, kui just maailma majandus kokku ei kuku ja seoses sellega
ka energiatarbimine.
Targutusi:
J.Lynn, A. Jay „Jah, Härra Minister“ Varrak.
1999
Lk 455 „Ma ütlesin talle, et ta on kohutav
küünik. Ta võttis seda komplimendina ja märkis, et küünik on vaid väljend, mida
idealistid kasutavad realistide kohta.“
Lk 463 „Kui sa milleski kahtled, siis eita
otsekohe täielikult. Ja kui sa pead valetama, siis valeta sajaprotsendilise
veendumusega.“
J.Lynn, . Jay „Jah, härra peaminister“ Varrak, 1999
Lk 307 „ Ja nagu ma Bernardile selgitasin, võib ekstsentrilisus olla ka voorus: seda tuleb lihtsalt nimetada individuaalsuseks. Bernard oli kogu südamest nõus. „See on üks neist ebareaalsetest verbidest, eks? `Mina olen iseseisva mõtlemisega, sina oled ekstsentrik, tema on peast segane)`“.
Vance „Elon Muski“
Lk
199 „Me püüame kosmosetööstuses midagi suurt ära teha. Kui reeglid on sellised,
et progress ei saa toimuda, siis tuleb nende reeglite vastu võidelda.
Regulaatoritega
on üks fundamentaalne probleem. Kui regulaator nõustub reegleid muutma, ja siis
juhtub midagi halba, võib ta päevapealt oma tööst ilma jääda. Samas kui ta
muudab reegleid ja juhtub midagi head, ei saa ta selle eest mingit preemiat.
Nii et süsteem on ebasümmeetriline. Seepärast on väga lihtne mõista, miks
regulaatorid on reeglite muutmise vastu. Just seepärast, et ühelt poolt ootab
teda raske karistus ja teiselt poolt ei oota seal mingit preemiat. Kuidas võib
ükski mõistlik inimene sellise ettekirjutuse kohaselt käituda?““.
RAHASTAMINE CHARLY KERKIR
ReplyDeleteTere kõigile
Suur tänu Jumalale CHARLY KERKIR minu teele tagasi toomise eest.
Kõigi oma rahaliste vajaduste jaoks või kui teil on rahalisi raskusi, võtke lihtsalt ühendust selle imelise CHARLY KERKIR ga ja olete täiesti rahul.
See suurepärane mees on mind just aidanud väikese summaga 55 000 € ja see on minu jaoks enam kui piisav.
Ta on südamega mees, tänu sellele imelisele mehele sain ma oma elatustaset ja võlga tõsta.
Kui vajate väikelaenu, võtke nendega ühendust ja te ei pea pettuma.
E-post: charlykerkir@gmail.com
Aitäh
Märkus
Kui te pole EESTIST, siis hoidke eemale