„„Ma olen alati kahtlustanud endas peituvat hullumeelset …“ V1

 

Just niimoodi kirjutas V. Suvorov  („Puhastus” Olion” 2000 Lk 82):  „Ma olen alati kahtlustanud endas peituvat hullumeelset: (…). Siin ei ole ju midagi avastada. Kuid miks mina näen seda kokkulangevust, teised aga mitte?”  Jutt oli ühest üldtuntud tähtpäeva tähistamisest, mille kohta oli välja kujunenud traditsiooniline arvamus, kuid mis lähemal uurimisel ja kõrvutamisel arhiividokumentidega ei saanud kuidagi toimuda just nimetatud ajal. Kanoniseeritud ja ajaga lihvitud „sündmus“ oli muutunud uueks ajalooliseks tõeks. Arvatavast oleme meie teiegagi põrkunud samale tundele. Eriti aktuaalseks ja segadusttekitavaks muutub hullumeelsuse/normaalsuse vahest arusaamine nüüd mil kolmikkriisile on  lisandunud veel (vürtsiks?) spetsiifiline energiakriis.

 Ilmselt oleme viimasel ajal kõik suuremal või vähemal määral segaduses, sest  Ühisruumis kostub kõikvõimalikke ja võimatuid selgitusi, arvamusi arvamustest, asendustegevuse asendustegevusi tekkinud/tekitatud energiahindade järsu kasvu kohta, kuid juurprobleemide ja tuumlahendusteni ei jõutagi. Mis aga peamine (ja see on pelutav), kogu poliitturu selgitus on kokkuvõtlikult selline, et me ei saanud midagi teha selle kriisi ärahoidmiseks ja me … ei teinudki, aga nüüd … Nüüd me ka ei tee, sest esimesed uued võimsused/ühendused valmiksid kõige kiiremini 10+ aasta pärast, kuid valimised on järgmisel aastal, seepärast mängime „kompenseerimismängu“…eriti suures mahus.  Kuulad ja imestad, imestad ja enam ei kuulagi, sest küsimus pole enam ju selles, kuidas tädi Maalile ja onu Antsule energiahinna tõusu kompenseerida, vaid eelkõige kuidas majandust päästa. Muidugi tädi Maali ja onu Ants tuleb ka päästa, kuid kolmikkriisile energiakriisi lisades läheb majandus ilmselgelt vabalangusse kõige sellest tulenevaga.  Ahelreaktsioon, mis lõppkokkuvõttes lööb veelgi karmimalt nii Maalit kui Antsu. Fakt. Selleks, et tädi Maalit ja onu Antsu päästa tuleb alustada majanduse päästmisest.

 Õpetatud sõbrad …

 Tegelikult on tegemist teemaga, millest ei tahakski arutleda, olukord on lihtsalt nii jabur. Kuid minu õpetatud sõber helistas ja küsis minu arvamust, et pole viimasel ajal Bürokraatiatõlgis uusi arutlusi trehvanud, et, on ikka tervisega kõik korras, et …? On, on …aga arutada ikka ei tahaks.  Ei taha, kuid … õpetatud sõber ju ootab. Tema ka segaduses, tahab asjade käigust aru saada. Eks arvame ja arutame siis seda jaburust koos teiega, mitte et see arutlus  mingile tõsiteaduslikuks analüüsiks pretendeeriks (või hoidku selle eest et sellest midagi kasu oleks), vaid vaataks seda  olukorda eneseharimislikult teiste nurkade alt. Nurkade alt, milleni õhinapõhises arutlustuhinas peateel arutlejad harilikult ei jõutagi. Nii jääbki enamus turu tegelikke mõjutegureid nurga taha ja pühitakse vaiba alla. Vaatame üheskoos, kuidas midagi teha, et tuli ei kustuks ja kevadsoojadeni vastu peaks.

 Ah-jaa, kui meiegi teiega arutlus kisub ka õhinapõhiseks ja siht käest ära ei läheks, siis mainin ära, et ainukene pärispõhjus elektrienergia hindade tõusuks on kütusehindade tõus ja seegi on selline kepsakas ainuüksi seepärast, et kartelli (OPEC+) kokkulepped toimivad (karistamatult). Ilma kartellileppeta võiks nafta/gaasi hind olla vabalt 3x odavam kõigest sellest johtuvaga. Nagu me teame, siis kartell ei ole turg, vaid turu moonutus, mis tähendab, et kogu valdkonna hinnapõhi on vale. Vaat selline lugu. Kuigi legaalkartelli vonkslemisega oleme me juba harjunud, kuid praegune isetekitatud lisakriis on võimendunud läbi  administratsioonide ebarealistlike ambitsioonide, julgusetuse, rumaluse ja ahnuse sümbioosi.

Tehnoloogiliste laamade hõõrdekoht

  Meil oli ambitsioon muuta maailm puhataks ja paremaks paigaks. Õige ambitsioon, kuid tee selle ambitsiooni täitumiseks osutus tegelikkuses keerulisemaks kui paberlikel staabiõppustel. Nagu lahingutes ikka. Ja võitlus energiamuundamise tehnoloogilise uuendamise eest on lahing uue ja vana vahel. Ilmnes, et  rohepöörde segaduses energiavaldkonna turg ei toimi nii nagu turg peab toimima. Tegelikkus on selline, et elektri tootmine mammutite põletamisest on pandud ülemaailmselt paberlikult ja meil tegelikkuses põlu alla ja sellesse valdkonda investeeringud on pidurdunud (loe: tootmisvõimsused vähenevad), kuid linnulaulust energiat veel toota ei osata ja sinna ka ei investeerita (parim järgmine variant tundub olevat väljal tuult taga ajada, kuid seegi on hõreenergia). Lisaks ilmneb, et elektrikaubandus on nii intensiivne (kuigi mitte kasvav), et „ülekandelohvide“ võimsus on piiri peal, mis omakorda mõjutab hindu. Elementaarne. Miks parematesse ja kindlamatesse ühendustesse investeeritud pole, mis oleks turgu tasakaalustanud, on arusaamatu.

Nüüd siis asume kahe tehnoloogilise platoo murdekohal, ühest küljest tahetakse (ja ega teist võimalust polegi) panna kõik liikuma elektrienergial, sest ega näiteks iseautot ju briketiga ei küta, teisalt vajab see massiliselt süsinikuvabade elektrivõimsuste lisamist. Pealegi mõjutab kahe tehnoloogilise laama hõõrdekohta asjaolu, et ega eilsed mammutiõlist elektritootjad ei taha välja surra nagu mammutid, vaid püüavad turgu viimase minutini enda kasuks kallutada. Ja kui mitte kasuks, siis võtta sealt nii palju kasumit kui vähegi võimalik. Nemad veel saavad  , … kuni saavad. Kuigi, mida kehvemaks kartell olukorra maailmamajanduses muudab, seda kiiremini leitakse ja võetakse kasutusele uued muundamisviisid. Selline kaheteraline mõõk, mis võib mammutipõletajate ajastu kiiremini lõpetada.  Mnjah, meie teiega  oleme selles suures üleminekus kukkunud kahe paadi vahele. Mõned riigid on suutnud kuiva jalaga paadist paati astuda ja naudivad uuenduslike protsesse, kuid meie … me astusime ilmselt hoopis valelt poolt paadist välja, mitte uuenduste poole vaid vana (energia)kaevu täisajamise poole. Nüüd siis oleme tegemas täispööret tuuleenergia poole. Veskiomaniku pojapojana on selline mõte muidugi igati tervitatav, aga …

 Topeltinvesteerimine kui kindlustuspoliis

 Kuid kõik need tuulikud ja muu  on vaid kõrvaline küsimus, need on hõreenergiad, mida kord on hõredamalt ja siis … veel hõredamalt. Kui tuult ei ole, siis … siis tõmmatakse generaatorid käima ja köetakse neid surnud mammutitega.  Tiheenergia …

Mõned aastad tagasi ütles Riigipea „Tuuleohe“ konverentsil, midagi sellist, et ees on huvitavad ajad (nii ongi), tehnoloogia/infrastruktuuride kiire areng, kuid see võib tähendada seda, et tuleb investeerida kahel tasandil, sellesse infrastruktuuri ja tootmisse, mis on eilne, et elu saaks jätkuda ja samal ajal teha investeeringuid homsesse tehnoloogiasse, et mitte elule/arengule jalgu jääda. Võib-olla ei öelnud ta seda niimoodi, võib-olla ei lugenud mina õigesti välja mida ta ütles, kuid mõte ise oli kuldaväärt – mingil ajal me peame tegema topeltinvesteeringuid, et edukas olla ja sealjuures … ellu jääda. Nii ongi. Ainult et millised need uued valdkonnad on kuhu kindla peale investeerida meie piskut raha? . Siinkohal tuleb paralleelina meelde, et  „Iga reklaamitellijat vaevab mõnes mõttes variandis nukker märkus, mida tihti omistatakse USA kaubamajade pioneerile John Wanamakerile: „Pool rahast, mida ma kulutan reklaamile, läheb raisku. Häda on selles, et ma ei tea, kumb pool.““ (A McAfee, E. Brynjolfsson „Masin, platvorm, inimene“ PM 2018 lk 13). Selles faasis  jooksis administratsioonidel rihm veorattalt maha ja otsustati investeerida … mitte kumbagisse.

 Äraseletamisest

 Üllatus, leidsime ennast järsku jäises talivees suplemas. Oleme ehmunud – miks, kes, millal? Segasus. Paanika. Kirumine. Meie teiega ootame vähemalt äraseletamist, kuid administratsioonide äraseletamise oskus jätab igatahes soovida.  Y. N. Harari („21 õppetundi 21 sajandiks“ Postimees 2019 Lk 151) kirjutas: „Preestrite ja gurude tegelik pädevus ei ole kunagi olnud vihmategemine, tervendamine, prohvetlus või maagia. Pigem on selleks alati olnud tõlgendamine. Preester ei ole keegi, kes oskab vihmatantsu tantsida ja põuale lõppu teha. Preester on keegi, kes teab, kuidas õigustada seda, miks vihmatantsust pole tolku ja miks peame oma jumalasse edasi uskuma ka siis, kui näib, et meie palveid ei kuulata.“ Meie „preestrid“ pole osanud hinnatõusu usutavalt ära seletada. Pigem vastupidi. Tänane olukord meenutab enam üht jantlikku lavapilti: Kaks tegelast arutamas, et milleks lennukil propellerid on: „Ma tean“ ütleb esimene “ selleks, et pilootidele tuult puhuda!“. Teine küsib hämmeldunult: „Kas ise mõtlesid välja?“. Esimene vastama: „Ei, kinos nägin, nii kui propellerid seisma jäid hakkasid piloodid higistama“ „???“. Mnjah, administratsioonil on veel tükk maad harjutada äraseletamise (parem oleks küll tegemise) kunsti. Muide -  ära seletamine võib viia ära tegemisele, kuid asendustegevus ei asenda iial tegevust.

 Välenäpp sõrmkübaraid liigutamas

 Praegused administratiivsed äraseletamised on nagu kübaramäng turuväravas, nii kui mõne ärasletamise/sõrmkübara alla piilud nii vaatab vast vaid tühjus. Nüüd siis tõsiasjadest, millest ei räägita, need ei mahu lihtsalt „äraseletamise raamidesse“. Esiteks elektri tarbimisest. Me kuuleme igapäevase äraseletamise käigus, et elektri hind on kasvanud kuna majandus „kasvab mühinal“ (millesse tuleb suhtuda sügava ettevaatusega) ja tarbimine on jõudsalt kasvanud, kuid ... ilmneb, et kasvumühin tuleb põhiliselt madalast baasist, mitte tegelikust kasvust. Lihtsalt statistiline numbrimäng. Vaadake, kui te Iru ülesõidu  alt läbi sõidate ja sel momendil on väljas -1C, kuid teisel pool silda on temperatuur -2C, siis võib ju väita, et Harjumaal on poole külmem. Eks ole? Vahva numbrimäng ja kõik on õige, ainult et … tavatähelepanelikkuse juures eksitav. Sama on ka „mühinal kasvamisega“.

Siinkohal soovitan lugeda Konkurentsiameti värsket/asjakohast energia valdkonna analüüsi, millest ilmneb et: „Seega on tarbimismahu taastumine mõjutanud tõenäoliselt hinnatõusu küll mõningal määral võrreldes 2020 aastaga, samas oli siis ikkagi veidi erandlik aasta pandeemia tõttu, seega suuremas plaanis võime öelda, et tarbimise muutus pikema ajaperioodi vältel, arvestades ka pandeemia eelset aega, on siiski olnud marginaalne järelikult ka antud parameetri mõju hinnatõusule on pikema ajaperioodi lõikes (näiteks võrreldes 2021 aasta hindu 2019 aastaga) olnud vähene. Tabel 4. Põhjamaade ja Baltikumi tarbimine 2019-2021 (Allikas: Nord Pool ) . Tarbimine 2021 vs 2019 Põhjamaades -0,3%, Baltikumis -0,2%, Eestis -0,6%

Teise komponendina analüüsime elektrienergia toomise, kui ühe hinda mõjutava ja ka hinnast sõltuva parameetri muutust Põhjamaades ja Baltikumis. Põhjamaade aasta tootmine on olnud 2019 ja 2020 aastate baasil suurusjärgus 395 TWh, Baltikumis 15 TWh ja Eestis 4TWh ümbruses. Tootmine 2021 vs 2019 Põhjamaades +7,2%, Baltikumis -5,9%, Eestis -13% . Punkt. Tarbimine pole kasvanud. Pole kasvanud kogu Nordpoli „piirkonnas“. Vaat selline lugu.

 Kummaline börs

 Nii, et …mitte tarbimise kasv pole hinnakasvu põhjus vaid tootmisvõimsuste allakäik, lahja ühenduskaablite seis ja vigane börsisüsteem. Vigane börsisüsteem kus viimane pakkuja (kasvõi käsidünamoga) teeb turu hinna on absurdne, mida on usinasti ära kasutama asunud need, kes … (ütleme leebelt) tunnevad süsteemi. Igat süsteemi, kui see „lahti hammustatakse“ on võimalik ära kasutada ja poleks ka ime, kui nii magusal „juhuslikkusel“ lastaks tühja minna. Tühjagi lastakse. Äge edasi-tagasi energia müümine „heade põhjendustega“ ilmestab ilmekalt turu hüppelisust. Ning veel üks tegur, hinnapiirkonna tootmisvõimsuste koordineerimatu (või siis just koordineeritud?) sulgemine/seiskamine hoolduseks/remondiks on kindlasti valdkonna hinnavõngete üks märkimisväärne hooandja. Nüüd tähelepanu, kuna tarbimine pole suurenenud ja tootmine on tegelikult hinnapiirkonnas kasvanud, siis kukuvad ära senised „selgitused“ hinna (mitte turu) liikumiste osas. Kuid kuna kõik tootjad saavad tekitatud või tekkinud hinnatipust (loe: manipulatsioonidest) kasu, olenemata sellest kas nad selles osalevad või mitte, ja ka administratsioonid saavad kasu (kas käibemaksu või aktsiisimaksu absoluutkordistumisel), siis kõik valdkonna osalised teevadki kurbliku näo, laitavad käsi ja … ei tee midagi (no kui mitte arvestada ekstrakasumite vastuvõtmist). Niikaua, kuni riikide valitsused ei viska rätikut ringi ega peata matši valevõtete uurimiseks ja ausa mängu taastamiseks jäämegi maksma üüratuid arveid. Vaadake, see et kartell (OPEC+) on hindu tõstnud on üks asi, see on justkui (millegi pärast?) majandusarhidektuuri sisse kirjutatud, kuid meie börsi mehhanism on täielik kass Basilio ja rebane Alice osavõtul Lollidemaa rahapuu kasvatamisel. Meie teiega muide ei ole ei Basilio ega Alice. Meie oleme Pinociod.

 Põhiküsimus

 Nagu viidatud, siis asi on selles, et kogu energiaturu põhi on vale, sest põhineb kartellileppel (OPEC+), millele on peale ehitatud vigane börsimudel, millele on kõrvale meisterdatud jabur kompensatsioonimehhanism. Tõe hetk saabub paari kuu pärast, kui kaupade/teenuste hinnad hakkavad kordistuma (ja miks need ei peaks kordistuma)  kui energiakomponent kordistub ja palgad kasvavad? Ka „kompensatsioon“ näitab selleks ajaks oma tegelikku mõttetust, sest see ei vääri kogu kulutatud administratiivenergiat. Näiteks kui minu juuksur maksis oma 2 toalise korteri elektri eest oktoobris 5 EUR ja novembris 10 EUR, siis … Eks ole elektri arve ju kahekordistus. Kui ta peaks oma vaesustunnistusele alla kirjutama, siis saaks ta tagasi paar „euronit“. Vahva? Või hale? Saada kompensatsiooniks kahe saiapätsi jagu naabri raha? Oeh!  Muide enamus „mägede“ 2 toaliste korterite elektri arve oligi oktoobris u 10-15 EUR (küte on omaette õudukas). Pange siia kulu-tulu kaalukausile juurde sajad (tuhanded?) lisaametnikud, kes seda vaesusedeklaratsiooni/demonstratsiooni menetlevad (+ kodanike kulutatud aeg ja väärikuse kadu) ja saate kasuteguri teada. Niisiis selline kompenseerimine siis? Aga tööstus/teenindus … saame näha. Kuni energiavaldkonna (mitte turu, sest turg ei toimi) regulatsioone korda ei saa, saame hüperinflatsiooni. Saame sügava majanduse allakäigu ja keskklassi ränga vaesustumise. Ilmset ka … väljarände.

Tegelikult on olukord selline, et kui elektrienergia kui majanduse/teeninduse ühe tähtsama sisendhinda ei õnnestu normaliseerida, siis langeb majandus kivina. Juurprobleem - börsiregulatsioon - tuleb kiiremas korras koos teiste kaaskannatajatega muuta aja vaimule vastavaks. Tähelepanu, mitte börsist loobuda ja ise dünamoid keerutada, vaid börsimehhanism ja ülekandevõimsused tuleb korda teha, pärast seda … ka kõik muu. Energiavaldkonna kiirele ja kvaliteetsele arendamisele tuleb nüüd tegelikkuses keskenduda. Tuumlahendused - uued energia muundamise tehnoloogiad - tuleb Dr Riigi poolt sättida keskkonda, kus neid tahetakse ja on mõistlik teha (mitte tõdeda, et me ei saa midagi teha). Dr Riigi paarikümne aastane praktika raiuda juurelt enamus eraalgetuslikke tuulikuinitsiatiive on meile juba negatiivse energiavoo andnud. Aitab keeldudest, piirangutest ja ettevõtluse vaenamisest, anname hoogu uutele initsiatiividele. Me suudame kui arvestada sellega, et meie tudengid/gümnasistid ehitavad kosmosesateliite ja noorteadurid Kuule elektrijaamu. Vahva!

 Mida teha? Rada vabaks.

 Ainukene võimalus on lõdvendada piiranguid ja  otsida „näljaseid“!!! Otsida neid, kelles on kirge ja tehatahtmist. Tuntud B Shaw ütlemine kõlab umbes niimoodi et inimkond jaguneb kaheks: ühed küsivad „Miks?“, teised „Miks mitte?“. Just neid kes küsivad „Miks mitte?“ me vajamegi. Just neile tuleb keskkond luua (no või vähemalt neid mitte segada)

 „Innovatsiooniuurijad Lars Bo Jeppesen ja Karim Lakhani uurisid 166 teaduslikku probleemi, mille organisatsioonid olid Innocentive´isse postitanud, kuna olid nende lahendamisega ummikusse sattunud. Nad leidsid, et Innocentive´i kogukond suutis neist lahendada 49 ehk peaaegu 30%. Lisaks täheldasid nad, et parimaid lahendusi esitasid suuremad tõenäosusega inimesed, kellel ei olnud probleemi vahetu valdkonnaga mingit pistmist. Teisisõnu tundus, et oli hoopis hea, kui mõne kõva pähkli võttis käsile mõni „kõrvalseisja“, kelle haridus ja kogemused polnud probleemiga vahetult seotud.“ (A McAfee, E. Brynjolfsson „Masin, platvorm, inimene“ PM 2018 Lk 107)

P. H. Diamandis, S. Kotler „Julge“ (OÜ Küppar & Ko 2015 Lk 263/266) toovad sellekohase hea näite, kus  2010 aasta BP naftapuurtorni plahvatusest Mehhiko lahel. Tekkis 6500-10000 km2 e. Havai suurune reostusala. Välja kujunenud kaks näitajat: naftatõrje kiirus (ORR), kogus mida on võimalik minutis koguda ja tõrje tõhusus (ORE), mis väljendab koristatud nafta kogust sõltuvalt vee mahust. Aastakümneid oli ORR olnud u. 1100 gallonit/min. Konkursi eesmärgiks oli tõhusust vähemalt kahekordistada 2500 gallonit/min, nii et ORE oleks vähemalt 70%. Väga kiiresti registreeris ennast osalema 350 tiimi. Seitse tiimi ületasid kahekordselt ületada seni parima ORE. Võitja saavutas ORE 85% ja ületas 6000 gallonit/min.

Kõige üllatavam oli meeskonna tulemus, milline kahekordistas koristuskiirust. Nad olid kohtunud tätoveerimissalongis ja tehnoloogia disainer oli tätoveerimiskunstnik, keda rahastasid tema kliendid ja kes katsetas kavandit mullivannis.  „Meilt küsitakse pidevalt „Kui kaua te olete naftatööstuses olnud?“ ja mina küsin vastu „Kas tänane läheb arvesse?“ See näitab, et innustava konkurentsi puhul võivad lahendused tulla väga erinevatest valdkondadest ja osalejatelt keda keegi ei oska oodatagi. Vaat see on keskkond mida ma naudiks.

 Newcomeni pumbast

 Seega uusi tiheenergia muundamise arendusi pole kuulda olnud (no kui mitte tuuma lõhkumist mitte arvestada). Kuid milline võiks olla uus läbimurdeline selline Newcomeni  pumba laadne energiaallikas, milline käivitas tööstusajastu? Kes oleks uus Newcomen?

J. Lovelock („Novatseen“ PM 2020 Lk 94) maalib sellise mõttepildi: „Kujutage ette, et elektrivõrku on päikesepaneelide asemel ühendatud puud. Mõelge veel taimeliikidele, mis vabastavad elektrone päikeseenergiat kasutades ja talletades neid akudesse, mis puuvilja kombel ripuvad anorgaanilistel puudel“. Tore mõte, mis vajaks uljast teostust.

Tuntud naljalugu pajatab inimesest, kes lambiposti alt kadunud võtmeid otsib, kuigi kaotas need pimedal kõrvaltänaval. Miks ometi? Sest lambi alt on mugavam otsida. Tundub, et samal põhimõttel käib meilgi probleemidele lahenduse otsimine – mitte seal, kus probleem on vaid seal kus poliitmaalimale atraktiivsem. Elektrituru lahendused (võrgutasude/käibemaks alandamine) on ju masendavad ja probleemi mitte lahendav ning turu haiguskolde laialikandmine kogu majandusele ja sealtkaudu kõigile meile teiega, maksumaksjatele. See kus me praegu oleme on administratsioonide tegevuste ja mittetegevuste kogum ja kogemus. Kogemus sellest, et loosungid sooja ei anna.  Ükski neist lahendustest „lühemas perspektiivis“ ega ka „pikemas perspektiivituses“ ei anna meile ju lahendust, vaid ainult peidab probleemide tekkepõhjuseid. Poliitturu soov lahendada süsteemimoonutust uute hinnamoonutustega ainuüksi süvendab moonutust. Probleemi lahendamise võti asub järjekindlas energiastrateegias ja selle hälvete regulatsioonides. Praegune rohepööre on just toimemehhanismide ja planeerimise mittemõistmise tulemusel muutunud roheohkeks. Niigi kolmikkriisis vaevlev ja võnkuva majanduskriisilise osa lükkas just õhinapõhine tulemus ohtlikusse pikeesse. Nii on. Nüüd tuleb leiutada, kuidas sellest pikeest välja tulla ja püüda majandusi tasakaalustada. Esialgne kriisistrateegia, et maksame rahaga kriisikahjud kinni ja siis mõõduka inflatsiooniga korjame üleliigse raha jälle kokku enam ei toimi. Inflatsioonitorm on kohe-kohe käes.  Kui  targemad pead (ja ka lihtsa talupojatarkusega inimesed) hoiatasid juba kolmikkriisi alguses hukatusliku inflatsioonipöörise eest, siis nüüd on see teadmine kohale jõudnud. Inflatsioon ei ole mingi lemmikloom, mida nunnutada, vaid ettearvamatu kiskja, rünnates ootamatult ja valusalt. Toita inflatsiooni ekstrakorras energiakriisiga oleks kurjast.

Üks ülepinge lugu - restart

Meil on praegu analoogiline juhtum, kui maailmamajandus oleks terve ja treeningprogramm jõukohane, siis oleks võib-olla olnudki võimalik saavutada püstitatud eesmärke, kuid nii nagu minu ujumistreeningnäitel (kaks kuud ilma treeninguta ja kurguhädast mitte just kõige stimuleerivamat mõju) lõppes treeningtsükkel  … selle algusest alustamisega.  Minu kunagine ujumistreeninguline ülepinge andis reaktsioonina selle, et kaks nädalat käisin (jälle) arstide manu, taastusin ja alustasin siis treeningutega uuesti. Mitte ei jätnud treeninguid ära, vaid tegin tasa ja targu, kuni vormi taastasin. Restart, öeldakse tänapäeval

Sama ka kolmikkriisi mõjudega, need on maailma majandust nõrgenenud, osa valdkondi lausa kängunud, püsides vaid toetustel nagu kunstlikul hingamisel. Sundida energeetikat nüüd täiskoormusel (lisaks meie poliitrobotite asjatundmatud kilked, et teeme ennaktempos) ei luba treeningplaani sellises mahus jätkata. Kui eelmine majanduskriis oli panganduse nägu, siis seekordne kriis saab olema roheohkest tulenevalt energeetika nägu. Ja ärgem unustagem inimese loomust, nagu kirjutas S. Kean („Ceaseri viimane ohe“ Argo 2018 lk 309):  „„Mulle tundub, et ainus reaalne lahendus on kliimatehnoloogia rakendamine – atmosfääri jahutamiseks teaduslike sammude astumine. Selguse mõttes tuleb öelda, et mis  tahes laadi objektiivses taustsüsteemis näib kliimatehnoloogia ühtaegu meeleheitliku ja hullumeelse ettevõtmisena. Me ei saa seda ideed katsetada  väiksemas kui planeetarses mõõtkavas ning on täiesti arusaadav võimalus, et ajame asjad kuninglikult vussi ja muudame olukorra veelgi hullemaks. Aga ükskõik kui palju ma ka ei usu soovimatute tagajärgede seadusesse, usun ma veelgi rohkem inimloomuse püsivusse. Võttes arvesse, et laiskus ja lühinägelikkus on meie käitumises olnud valdavad minevikus, ei näe ma põhjust, miks need ei peaks need olema valdavad ka tulevikus. Ma ei taha rääkida inimestest nii süngelt – mõni mu parimatest sõpradest on inimene. Aga meil on omad puudused, ja püüdluses kliimamuutustega hakkama saada toovad esile neist kõige hullemad. Seevastu probleemile tehnoloogilise lahenduse leidmine, kuigi see pole kerge, võiks aidata ära kasutada kõike seda, mida inimesed teevad hästi – panevad seljad kokku, kui olukord lootusetuks kisub, ja seejärel leiavad mõne niru lahenduse.“ Üks „niru“, kuid jõukohane ja toimiv  lahendus oleks väga teretulnud lahendus.

 Targutusi:

Thilo Sarrazin „Soovmõtlemine“ EKSA 2017

 Lk 365   „Riigid peavad teenima ennekõike oma kodanike huve. Nad teevad isegi palju, kui nad sealjuures ei kahjusta teisi riike ja rahvaid. Neid ei saa süüdistada teiste hädades ja lahendamata probleemides.“

 Max Jacobson „Tulevik?” Tänapäev 2006

  Lk18 „Soome poliitilised juhid järgisid – nagu mitmete teiste maade juhid sajandite vältel – Machivelli nõuannet: „Maa päästmiseks ei tohi ära põlata ühtegi vahendit. Rooma julgeolek sõltus sõjaväest ja sõjavägi tuli säilitada iga hinna eest; maa kaitsmine on alati õige, sõltumata sellest, kas selleks kasutatakse ausaid või ebaausaid võtteis. Kui sõjavägi päästetakse, võib Rooma kunagi häbi maha peata; kui sõjavägi kaotatakse, ehkki see langes väga austusväärselt, kaotakse Rooma ja ka selle vabadus.”.

 

N Machiavelli „Valitseja“ Vagapund 2001

 

Lk 119 „Seega, kui valitsejal pole võimalik ennast kahjustamata helde inimese väärtuslikke omadusi kasutada – nii et neid ka märgataks -, ei tarvitse ta, kui ta on arukas ja taibukas, ihnuskoi kuulsusest hoolida, sest aja jooksul hakatakse teda ikka heldemaks pidama – kui nähakse, et tänu kokkuhoidlikkusele tuleb ta toime olemasolevate sissetulekutega, jaksab end kaitsta sõjas vaenlase eest ning suudab kodanikke koormamata viia läbi julgeid ja ohtlikke ettevõtmisi; nii jõuab valitseja selleni, et näitab heldust üles kõigi nende vastu, kellelt ta ei võta midagi ära – neid on tõesti palju – ja kitsidust kõigi nende vastu, kellele ei anna midagi juurde – neid on vaid mõni üksik.“

„Meie päevil oleme näinud suuri tegusid korda saatmas vaid neid, keda on peetud kitsiks, kõik teised on hääbunud.“

Lk 121 „Ja pole olemas asja, mis kulutaks ennast nii palju kui heldus: sedamööda, kuidas sa seda kasutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või – püüdes vältida vaesumist – aplaks ja vihatuks.“

Lk 128 „Ütlen niisiis armastatud ja kardetud olemise juurde lõpetuseks seda, et kuna inimesed armastavad omast tahtest ja kardavad valitseja äranägemise järgi, siis tuleb targal valitsejal tugineda sellele, mis on tema, mitte teiste otsustada; tal tuleb vaid näidata üles leidlikkust, et hoiduda vaenust, nagu öeldud.“