Uus Jüripäev Riigikogus

Legendist

 23 aprill on rahvakalendri järgi Jüripäev, märkides kevade ja kevadtööde algust. Mõisaajal oli Jüripäev lepingute lõppemise ehk kolimise päev.  Püha Jüri on kirikukalendri järgi ka oluline kunsti/kirjanduse inspireerija ja mis peatähtis -  lohetapja. Legendi Jüri/Georg  lohetapjast on üldteada kuid paeluv on see, et Liibüa Silene  linnas oli vastavalt Vikipeedia andmetele 15 000 elanikku (suur arv oma aja kohta).  Kõik nad olid rahulikult valmis printsessi söötma lohele, peaasi, et nemad saaksid rahulikult edasi oleskleda. Kuid üks sõdalane arvas teisiti, arvas et on vaja võidelda.  Kas sellest legendist on meile midagi õppida?

Varane Jüripäev Riigikogus (RK)

 Sel aastal saabus Jüripäev varem, saabus 14 aprillil, mil RK arutas riigivalitsemise reformi. Kuid varajane Jüripäev ei saabunud iseenesest, vaid ühe teise Jüri - Jüri Raidla – initsiatiivil, kes  aasta algupoolel  Eesti kodanikuna palus võtta  RK  riigireform arutamisele olulise tähtsusega riikliku küsimusena.

Tuleb märkida, et päev ei läinud raisku, nii mõnigi asi sai selgeks. Arutelu  eriti polnud: oli neli monoloogi (Laanet, Rõivas, Raidla, Talve) ja toimus totaalne üksteisest möödarääkimine ja hulk asjasse mittepuutuvaid küsimusi, mis näitas et RK saadikud olid tulnud „tundi“ koolitükke ette valmistamata. Ettekandjatele esitatud küsimustest kumas selgelt läbi, et nad ei olnud enesele selgeks teinud ei VV riigivalitsemise reformi kava ega Jüri Raidla riigireformi „10 käsku“. Piinlik. Piinlik oli ka see, et kohalolek oli nutuselt väike. Kahjuks tundus, et see teema ei huvitanud ka kohalolijaid  just üleliia. Hinnates osalejate igavlevate nägude ja arvuti- ning telefonitöö usinust,  ei jäänud suurt kohta ettekannetele tähelepanu pööramiseks. Ju oli tähtsamatki teha kui riigi arenguga tegelda. Veider. Sellisele arutelule (kuidas riigiga ja riigina edasi toimida) oleks pidanud tulema ettevalmistunult mitte ainult tõbised vaid ka surnunud. Riigireformi, ehk riigi tuleviku küsimus on ju Riigikogu ainukene tõsiseltvõetav ülesanne. Meie tuleviku kujundamine. See, kas tõsta 2x trahve, keelata alkoholireklaami või tõsta ennaktempos aktsiise on kõik saja viienda järgu küsimus, mitte põhiküsimus

Opositsiooni kadunud võimalus

Opositsioon püüdis sisseharjunud malli järgi täiesti asjakohatute küsimustega (välja arvatud paar haldusreformi alast) nii Laanetit kui Rõivast riukalike küsimustega piinlikku olukorda panna. Meil on selline tava, demokraatiamängu tava. Loomulikult ei andnud karastunud vastajad neile mingit šansi eduks. Kahju, et opositsioon andis käest suurepärase võimaluse näidata enese kompetentsust riigi asjade arutamisel ja lahendamisel. Käituda konstruktiivse opositsioonina. Tunda oli et opositsioon ei suutnud ennast välja raputada tavapärase madala kiusu ajajast ja tõusta riigitegelase tasandile. Aga oleks võinud. Kordki.

Möödarääkimise kiituseks ehk kaks reformi, üks nimi

 Muide möödarääkimine  oligi selle päeva suurim väärtus. Paradoksaalsel moel oli see möödarääkimine ilmselt maailma  kõige produktiivsem möödarääkimine. Nimelt pidi RK arutama riigivalitsemise reformi, kuid  ette kanti kahte reformi:  riigivalitsemise- ja riigireformi.

Tavalise tähelepanelikkuse juures tahetakse ühe nime all meil teha kahte erinevat asja: VV riigivalitsemise reformi ja tulevikule mõtlevate inimeste riigireformi. Segadust tekitav on, et mõlemast räägitakse (ja mõistetakse), kui riigireformist. Ilmselt on just seetõttu paljudel meist ( ka saadikutel) raske aru saada, milles reform seisneb: mida soovitakse, mida loodetakse? Nimelisest sarnasusest tuleneb tekitab erisuunalisi ootusi. Ootuste mittetäitumine toodab rahulolematust.  Kaks reformi erinevad teineteisest, nagu paberlennuk ja kosmosesüstik.  Seepärast on ka arusaadav, et need, kes kogu aeg ootasid süstiku ehitamist on paberlennuki voltimise peale pettunud.

Valitsemise reformist

Peaministri enesekindel esitlus oma reipuses oli oma tuntud headuses, kuid … Kuid sellest esinemisest ilmneski, et tegemist ei ole riigireformiga vaid pelgalt riigi bürokraatiliste tegevuste lihtsustamisega, mugavamaks muutmisega, mitte bürokraatia enese vähendamisega ega loovuse suurendamisega. Reibas eksiarvamus, et me teeme valitsemisperioodil 15-20 tegevust ära ja seega on reform tehtud on …  pelutav. Segadusseajav. Valitsuse reformikavas on teatud riigireformi komponente, kuid kahjuks pole suudetud hoomata tervikpilti. Tundub, et VV ei aimagi, et see, mida ühiskond neilt ootab on just riigireform – pikaajaline ühiskonna arengu kava

Nüüd ja igavesti teadmiseks VV ei ole plaanis olnudki süstiku ehitamist ega riigireformi tegemist. Edasiseks  segaduste vältimiseks tuleks nimetada edaspidi riigivalitsemise reform valitsemisreformiks, mis vastaks ka ümberkorralduste sisule. Tehkem vahet, vähem eksiootusi. Rohkem tulemusi

Veelkord Punasest Ämbrist. ehk terminid paika

Me võime asju nimetada erinevalt, neis isegi ümber nimetada, kuid me peame alati teadma, mida selle või teise termini all mõistetakse. Kui me Punase Ämbri nimetame ümber Siniseks Saapaks, siis pole ämbril sellest sooja ega külma,  kuid kui me hakkama Siniseks Saapaks  nimetatud ämbrit kasutama kui saabast, siis … Oeh, tulemuseks on vaid ebamugavus, virin ja  … ämbrikolin. Seepärast peavad ka reformide sisu ja nimetus olema kooskõlas. RK saadikute küsimustest oli aru saada, et nad ei mõista, millist reformi tehakse, nad ei saa isegi aru millist haldus- või omavalitsusreformi tehakse. Vastus on lihtne, omavalitsusreformi ei tehtagi. „Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud kohaliku omavalitsuse reformi eesmärk on tugevad omavalitsused, mis suudavad kohalikku elu terviklikult arendada ja kus inimestele on tagatud heal tasemel ja kättesaadavad avalikud teenused.“ (RM koduleht) Võrdlusmärgi panek haldusreformi ja omavalitsusreformi vahele on sügavalt ekslik, kuna vastavalt põhiseadusele omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes iseseisvalt. Riik võib neile küll  kohustusi panna, kuid  ainult seaduse alusel või omavalitsustega kokkuleppel. Haldusreform võib hädapärast kvalifitseeruda haldusreformiks kuid mitte mingil juhul omavalitsusreformiks. Õigemini on tegemist riigi poolt pakutavate teenuste haldamise tõhustamise reformiga, milles kuritarvitatakse omavalitsusi.

Samuti nagu haldusreformile on külge poogitud omavalitsusreformi nimi, pole ka valitsemisreform  riigireform.

Püha Jüri uus tulemine

Just siis, kui hakkasin kaotama lootust et keegigi selles saalis mõistab, milline on üks õige riigireformi arhitektuur ja  tervikpilt, astus kõnepulti Jüri Raidla. Ja kõik sai selgeks: miks, millal, kuidas – teha tõelist riigireformi, tappa lohe ja päästa kaunitar. Nii rõhuasetused, moderniseerimisvajadus kui ka ajatelg, mis ulatus kaugelt üle valimisperioodi (10+ a) olid mõistetavad ja mõistlikud. J.Raidla on juba aastaid püüdnud bürokraatialohet tappa, nüüd siis jälle, tänu talle, selle väsimatu võitlejahinge eest. Just Raidla mullu välja käidud 10 käsku oleks selleks aluseks, millest võiks riigireform lähtuda. Valitsemise reformist üksi ei piisa, sest riigi valitsemine on vaid üks komponent riigist.

RK  arutelu näitas lõpuks selgepiiriliselt, et valitsemisreform ja riigireform on kaks eri asja, ning nagu ütles J. Raidla, puudu on riigireformi mõiste, mistõttu mitte keegi ei tea täpselt, mis asi see riigireform on. Just. Pole eesmärki

Just seepärast on vaja teha selget vahet valitsemisreformi ja riigireformi vahel. Just selles on Raidla sõnum -  poliitilisel tasandil kokku leppida riigireformi eesmärk, riigireformi mõiste ja sisu ning riigireformi mõõtkava ajas ja ruumis. Just see, mida Raidla on kogu aeg toonitanud riigikogu peab oleme reformi eestvedaja ja mootor.

Edasi … või tagasi?

Valitsemise reformist polegi midagi arutada, see on puht korralduslik mitte strateegiline küsimus, see tuleb lihtsalt ära teha. Senini on selle taktikalise ülesandega kenasti edasi liigutud. Põhiline on see, et ei tekkiks meie (valitsemise) ja teie (riigi) reformi, mida keegi tehku millalgi …hiljem.

.  J R avaldas küll oma ettekandes viisaka inimesena heameelt, et mullu Tuulelohe lennul peaministri kandidaatide debatis võtsid nad  riigireformi mõtte  omaks. Mina nii viisakas ei ole, juba Tuulelohel oli näha, et riigireformi ei tahtnud keegi teha. Selle asemel taheti see tükkideks lõhkuda, ja terviku asemel millegi jõukohasemaga asendada, kleepides kõikvõimalikele tegevustele külge riigireformi sildi. Niimoodi tekkisidki riigireformi aseained : valitsemisreform ja haldusreform, tekitades valed ootused ja eeldused. Riigireformi ei saa teha, millalgi … veel hiljem.

 Me elame nii edukat tänu 25 aastat tagasi tehtud otsustele, 25 a pärast elame me vastavalt täna tehtud või tegemata otsustele. Kas me peaksime nagu Silene linna elanikud ootama üha uusi Lohetapjaid või oskame ka ise midagi otsustada ja ära teha?
Ning lõpetuseks, ärgem unustagem, et Jüripäev on ka kolimispäev, kellele leping ülesse öeldaks ja kes kuhu kolib näitab aeg.

Targutusi:

J.Lynn, A. Jay „Jah, Härra Minister“ Varrak. 1999

Lk 29 Minister Hackeri mõttekene ministrina tööle asudes „Siin ma siis olen, püüdes tegutseda nagu mingi suure ja tähtsa ettevõtte tegevdirektor, ning mul puudub igasugune varasem kogemus nii ministeeriumi tööst kui ka ausalt öeldes igasugusest juhtivast tööst üldse. Poliitikukarjäär ei anna mingit ettevalmistust tööks valitsuses.“

Lk 60 Kntsler sir Hamphrey „Riigiamet, härra minister,“ (…)“ eksisteerib ainuüksi selle jaoks, et viia ellu parlamendis vastu võetud seadusi. Niikaua, kuni parlament jätkab seaduste vastuvõtmist, millega inimeste elu seatakse üha rangema kontrolli alla, peab riigiametnike arv kasvama“.

Lk 62 „Kuid – ministrile peab andma võimaluse paanitseda. Poliitikutele meeldib paanitseda. Nad vajavad tegevust – see asendab neile saavutusi“

A.    Grant „Anna ja võta“ ÄP 2016

Lk 76 „Kolmkümmend aastat tagasi kirjutas sotsioloog Fred Goldner sellest, mida kujutab endast paranoiale vastupidise kogemine – pronoia. Silmapaistva psühholoogi Brian Little´i sõnul on pronoia „luululine usk, et teised inimesed pingutavad teie heaolu nimel või räägivad selja taga teie kohta head.“

Lk 93  „Tasub meeles pidada, et kogu maailm koosneb teistest, välja arvatud üks tühine erand.“ J. A. Holmes endine UDA esindaja ja senaator.

J.van der Kiste „Wilhelm II“ Kunst 2001

Lk 114 „Keiser märkis, et nagu krahv  Metternichil, nii oli ka Bismarckil „õnnetus lavauks silmist kaotada ja liiga kauaks rambivalgusse jääda.““

Lk 197 „Admiral Müller ütles Tirpitzile mornilt, et keiser „pühendab oma elu armetu templivaremetes tuhnimisele ja nõuab kaaskonnalt sama. Mitte keegi ei tee seda sisimast ja vaid mõned üksikud püüavad teeselda, nagu huvitaks see neid.“ Iga kord, kui Wilhelm ja tema kaaskond  Korfult lahkusid, suleti väljakaevamispaigad ning varustati need mujalt kogutud kildudega, et keiser saaks järgmise külaskäigu ajal teha uusi „avastusi““