Olen viimasel
ajal sattunud mitmele vahvale sünnipäeval ja muidu toredal koosviibimisele. Peo
arenedes pööravad jutud lõpuks ikka Poliitika põiktänavasse, vahe on vaid
selles, kas tegemist on Aasimise alleega või Tümitamise tupikuga.
Noorte pereisade hirmud?
Võite arvata, et
rändarite probleemi „lahendamisest“ ei pääse tänapäeval ükski enesest lugu
pidav seltskond. Üldiselt on minu seltskonnad rõõmsameelsed, optimistlikud ja
naljatujulised, vahel ka sarkastilised, kuid mitte mingil juhul virisejad ega
kartlikud/hirmunud. Vahva juttu veeretada ja nalja üksteisele edasi põrgatada.
Väga vahvad inimesed. Aasimise allee inimesed. Mis on aga huvitav, on see et
kui ennevanasti andsid mõnes teises Tümitamise tupiku seltskonnas tooni vanad virisejad
ja rohelised jorisejad, keda tuli siis tükk aega „hädaorust“ ja
„virisemisviirukist“ välja kangutada, siis nüüd tunduvad kõige murelikumad
olema Aasimise allee edukad kolmekümnendates 2-3 lapsega pereisad.
Just, just:
- edukad
-intelligentsed
-haritud
-maailma näinud
-pereisad.
Nad on oma tööreisidel väisanud tihti nii Rootsit, Soomet,
kui ka Prantsusmaad ja Briti saari nö maailma asjadega kursis ja … murelikud.
Mõned on nii murelikud, et käelaba piirkonnas tekkib iseneselik, reflektoorne
kokkutõmbe reaktsioon. Need murelikud pereisad ei ole meie massimeedias
kujutatud madalalaubalised, poetagused, vihkamist täis eluheidikud, vaid nagu
märgitud, intelligentsed noored ja initsiatiivikad hakkajad inimesed. Just see
on ohu märk, et selline kõige-kõigem rühm meie rahvastikupuust tunneb
ebakindlust … oma laste tuleviku pärast.
Tegemata töö
Just siin ilmneb, et Dr Riik on midagi väga tähtsat
tegemata jätnud. Ma ütleksin, et lausa midagi elutähtsat on jäetud tegemata.
Midagi, mis kuulub Pilvepiiri töökirjelduse põhikomponentide hulka. Midagi sama
tähtsat nagu … hingamine. Kuulge, kui
inimesed tunnevad mingite probleemide pärast ebakindlust, ebamugavust või lausa
hirmu, siis peab ka Pilvepiir sellega tegelema, mitte ainult kirjutama oma
lugulauludesse Uue Põhjamaa
visiooni, mille järgi saab Eestist hästi kaitstud, jõukas, uuendustele avatud
ning kasvava rahvaga maa, kus hinnatakse igaühe panust.
Kogu selle visiooni sõnaline osa – iga
sõna – sellest on õige. Ma kirjutaksin peaaegu kõigele alla, kuid sõna ja teo
vahel on vahe. Tegu ei ole, kui inimesed kardavad. Kus on siis see hästi
kaitstud Eesti, kui inimesed tunnevad midagi muud? Muide pole üldse tähtis, kas
see hirm on tõeline või kujutletav. Hirm tekitab reaktsioonina kas:
- agressiivsuse või
-kapseldumise.
Kumbki ei aita meid edasi, kuna
strateegilise arengu mõttes on kogu ühiskonna areng rajatud teistsugustele
eeldustele. Millistele? Ega minagi tea, kaunissõnalist sõnajada on nii palju,
et raske on selles padrikus orienteeruda. Kui ka teil on raske aru saada, siis
lugege visioone, kuid „Araabia
kultuuri uurijad on märkinud, et see, millesse usub rahvas, isegi kui see on
fantaasia, mõjutab tema elu täpselt samuti, nagu oleks see tõde.“ (E. Tinn
„Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa tupikseisust“
Tammerraamat 2013. Lk 277). Mnjah, on mille üle mõelda, kuidas mittetegelikkus
mõjutab tegelikkust rohkem, kui tegelikkus ise.
Aktiivmeetmetest
ja autopiloodist
Sellest
lähtudes peaks Pilvepiir praegu tulema
oma olümposlikust kõrgusest alla ja aktiivselt tegutsema nagu valimisperioodi finišijoonel: selgitama,
veenma … Nagu öeldakse, kohtuma valijatega, sest teid on valitud. Seda te ju
oskate, ma mõtlen valimisdebatta läbi viia inimesi mittehuvitavatel teemadel?
Nüüd on aeg teha debatt nendesamade inimestega neid huvitavatel teemadel. Kuid … Seda tuleb teha aktiivselt (mitte
välismaa ballisaalides, seal pole vaja kedagi veenda, see on klubiline üritus,
kus kõik on „ühte usku“, seda usku, et neil on õigus). Just koduturul tuleks
inimesi veenda, et see mida tehakse on:
-ME jääme
püsima
-MEIE
ühiskonnale kasulik
-MEILE ei tekki
ega tekitata rändarite kriisist turvariske
-MEIL on kõik
läbi mõeldud ja planeeritud protsesside ohjamiseks
Kui selline
MEIE turvatunne suudetakse viia murelike pereisadeni, siis on kõik korras, kuid
… Probleem on muidugi selles, et veenmiseks on vaja, et inimene ise usuks, seda
milles ta teisi veenda püüab. Vaid siis saab ta teisi veenda. Kui Pilvepiir
kordab järgi vaid teiste öeldut ja mõeldut, siis ta ei saa veenda koduturgu,
kuna ta ise ei tea, mida võiks teha, kuidas võiks teha ja kuidas peab tegema.
Kahju. Kui ei ole ise veendunud, siis ei saa ka vaielda nendega kellel on
teistsugused arvamused ja teistsugused argumendid. Saab vaid silte kleepida. Näiteks
- populist. Kleebid oponendi otsa ette populisti sildi ja arvad, et probleem on
lahendatud? Ei ole, oled saanud ühe probleemi asemele kaks probleemi. Pilvepiir
ei peaks kartma vaielda, ei peaks kartma oma inimesi ja nende arvamusi. Isegi
vastakaid arvamusi mitte. Need „vastakad“ arvamused on hunnitu infobaas
selleks, et teada, kuidas „teised“ mõtlevad, mis neid häirib, millised on nende
argumendid. Sellise infi pealt on võimalik välja tulla tõsise aktiivmeetmete
pagasiga, mis oleks … ka sisukas. Usutav. See, et kirjutada lamedaid artikleid
a´la „Me oleme õigel teel, sest meil on õigus, sest meil on väga õigus, sest
meie õigus on meie väärtus“ on tegelikult sõnamulin, mitte argumentatsioon.
Populism noh! Maalähedase argumentatsiooni puudumine pelutab mind. Halloo, kas
roolis on ikka kedagi või undame edasi vaid autopiloodil? Vägisi tuleb meelde
üks lennuanekdoot, mil lahke naisehääl teatab reisijatele.“Armsad reisijad,
pöörake palu tähelepanu paremale tiivale. Mis te näete? Õige, parem mootor ei
tööta. Nüüd pöörake palu tähelepanu vasakule tiivale. Mida te näete? Vasak
mootor ei tööta samuti. Nüüd pöörake palun tähelepanu alla. Mida te näeta? Te
näete viite langevarju, see on teie lennuki meeskond. Meeldivat lendu soovib …
autopiloot.“ Mnjah, sellisesse olukorda küll ei tahaks sattuda.
Mugavustsooni
ebamugavus
Kui Dr Riik või
KOV jätavad mingid oma tegemised
tegemata, siis kaasnevad sellele ebameeldivused teenuse tellija ehk kodanike
hulgas. Tegemata jätmine on umbes sama, kui me palkamme maja puhtana hoidmiseks
koristaja, kuid see vaid räägib koristamise vajadusest, selle tõhustamisest,
kuid ise … pühib prahi vaiba alla. Paha lugu, selline koristaja ei rahuldaks ju
meid, tekitaks nurinat. Kui administratsioon ei viitsinud/suutnud
suvilaühistute vahelisi teid hallata ja müüs need ära, siis tundus see kasuliku
tehinguna. Avalik võim ei pidanud enam remontima ega lund koristama. Sai
kaelast ära. Puhas kokkuhoid. Mnjah, kuid see kokkuhoid oli vaid administratsiooni
real, kuid ühiskonnala läks see tunduvalt kulukamaks. Nimelt tekkis kohe uus
probleem. Osad maaomanikud (need kes asusid väljapool ühistut) ei saanud enam
ligi oma kinnistutele ja pidid ehitama uued teed. Tee ehitus on teatavasti
kulukas, maad- ja aeganõudev tegevus. Sama lugu juhtus rannateedega, mil maad
müüdi suurte laamadena omanikele koos sinna viivate teedega. Justkui sai jälle
teehoolduse kaelast ära, kuid …Tulemuseks oli see, et erateed pandi kinni. Ja
õige kah, kui keegi on midagi ostnud siis see on tema oma nii õigustes kui
kohustustes. Kuid tõsiasi on, et pikkade lõikude kaupa mereranda ei pääse.
Puhtalt administratiivse laiskuse tõttu. Oma administratiivset laiskust
püütakse nuhelda omanike kaela, et igavesed ihnurid, ei lase oma valdustest
läbi, kuid Dr Riik ise müüs oma õigused ja omanduse maha, mis siis nüüd enam
vehkida. Puhtalt enese tegemata töö tulemus. Avaliku võimu tegemata töö tekitab
alati ühiskonnas keerulisi järelmeid.
Uusim tegemata
töö seondub erakoolidega. On kujunenud kaks kirglikult vaidlevat poolt, kuid
algpõhjus, Dr Riigi tegemata töö on meelest läinud. Eks Dr Riik ise kehutas
ettevõtlikke inimesi erakoole avama, luues selleks ka vastava regulatsiooni ja
rahastusmudeli. Nüüd järsku, kui vanemad näevad erakoolides paremat võimalust
oma lapsi harida, kui riigi pajukil toimivates koolides, on Dr Riik solvunud ja
hakanud nii kooli pidajaid kui ka vanemaid häbimärgistama, et tahate endale
rasvasemat tükki, neetud rikkurid jne. Kuid jällegi, Dr Riik jättis millalgi
oma põhitöö tegemata ja nüüd … võitleb järelmitega. Dr Riigi ainuke põhiline
töö on, prognoosida tulevikku, milline tegevus on meile kogumina parim, mitte
rabeleda. Selleks peab ta suhtlema ja selgitama, ja selgitama ja selgitama, ja
…Ta peab tegemiste mõtte, sisu ja vormi vajaduse ning tõepärasuse viima iga
üksiku inimeseni, vaid niimoodi saab ta oma töö tehtud, mitte koostama vaid
eduraporteid. Paberil. Ups, vabandust, elektroonilise võnkena.
Imelik populism
populismis.
Juhtusin just
kuulma üht raadiosaadet, kus saatejuht rääkis möödunud aasta majanduskasvust,
kus tegelikult meist enestest sõltuvat kasvu polnudki. Oli vaid teatav
statistiline meetod, mis näitas kasvu, kuid see tulenes pigem maailma energia
ja toorainehindade langusest ja veel mitme teguri mõjust maailmas. Kõik „meie“
näitajad olid langustrendis. No tore, et majandus vähemalt statistiliselt hea
välja näeb. Kuid minus tekitas mingi paralleelmaailma tunde väide, et kui PM räägib majanduskasvust, mida ei ole siis (oh
õudust) teda võivad rünnata populistlikud „needsamused“. Eee … nagu ütlevad
soomlased siinkohal „putosin kärryltä“.
Ei saa aru mis on populism ja mis ei ole populism. Kas populism on
rääkida kasvust seal kus kasvu ei ole, või populism on seal, kus rünnatakse (pehmelt
väljendudes) tõega koonerdamist? Mnjah, tundub et populism on üks imelik loom,
mille olemus ilmneb selle kaudu, kes midagi välja ütleb. Tuleb välja, et on
olemas populistlikud populistid ja mittepopulistlikud populistid. Huvitav.
Jutu mõte on
selles, et Dr Riik ei saa lihtsalt kõlavate laustega (mis ongi pesuehtne
populism) „asja siluda“, Dr Riik peab ka tegelikkuses taastama turvatunde neis,
kes tunnevad kõhklusi või lausa hirmu. See ongi Dr Riigi töö. Probleemi, olgu
see tõeline või vaid inimeste peas tekkinud või kuulujuttudest võimendatud, ei
saa vaiba alla pühkida, see tuleb ära koristada.
Abinõud,
abivahendid ja abitud nõud ehk ämbrid
EL on lõpuks
ärganud. Kevad ju. Nüüd on jõutud teatud kokkulepetele Türgiga, et see ei
lubaks suvalisi rändareid „vabalt“ üle mere. Nojah, see on elementaarne. Kuid
vaadelgem probleemi ja abi (või abitust) selle probleemi lahendamiseks
maastikul. Seega ..
Naissaar ja
Lesbos … nagu kaksikõed?
Kaugelt raske
aru saada, kuid vaadakem lähemalt, nö näitlikult. Kui vaadata kaartile ja
lapata natukene teatmeteoseid, siis ilmneb huvitav paralleel: see mis toimub
Vahemerel on sama nagu Naissaar oleks jäänud Rootsi krooni alla ja meie kõik
oleksime tahtnud põgeneda Rootsi. Saite aru, me põgeneme Rootsi, kuid suundume Naissaarele. Täpselt sama pilt ilmneb ka
Vahemeres.
Vikipeedia:
Naissaare pindala on 18,6 km², pikkus
8–9 ja laius 4 kilomeetrit ning ta asub mandrist 8,5 km kauguselIlmneb, et Kreeka suuruselt kolmas saar – Lesbos – asub Türgi rannikust samuti umbes 8 km kaugusel, kuid „Rootsi Naissaarel“ ja Kreeka Lesbosel on veel sarnasusi. Erinevad transpordikalkulaatorid annavad järgmise tulemuse:
Kaugus
liinil Tallinn
— Stockholm ~ 429 km,
Kaugus
liinil Lesbos — Ateena ~ 460 km
Ehk, need
saared asuvad meie näite puhul umbes sama kaugel tegelikust sihtpunktist. Veelgi
vahvam on võrrelda vahemaid, mis eraldavad Türgit Kreeka saarest Samos. Vikipeedia:
Sámos on Kreekale kuuluv saar Egeuse mere idaosas
Chíose saarest lõuna pool ja Pátmose saarest põhja pool. Türgi mandriosast, mis
kuulub Aasiasse, eraldab seda 1,6 km laiune Mykáli väin.Kas panite tähele vaevalt poolteist kilomeetrit? Reisikalkulaator annab tulemuse:
Kaugus
liinil Ateena — Samos ~ 431 km,
Kõik
see näitab, et … Oeh ma ei leia muud viisakat sõnastust, kui et tegemist on kas
organiseeritud segadusega või organiseeritus seadusetusega. Ei Lesbose, Chiose,
ega Samose puhul ei ole muud võimalust, kui et rändarid tulevad Türgist. Seega
oleksi ju loogiline nad kohe Türki tagasi saata, sest nad on ebaseaduslikult
ületanud nii Kreeka, kui ka EL piiri. Kuid millegipärast on EL otsustanud, et
kõigepealt on need õnnetud inimesed vaja väntsutada ligi viissada km Kreekasse
(tavatingimustel ca 10 h) ja sealt mööda pisarate teed Sakasmaale ja Rootsi
(tekitades teel mõõtmatut segadust). Seal selekteeritakse kohalejõudnud … ning
pooled saadetakse tagasi. See pidavat olema hooliv, inimlik ja osavõtlik
käitumine. Vastama meie väärtustele. Kas tõesti? Nojah, mina arveametnikuna
sellisest heateost muidugi aru ei saa. Minu arvates on see rändatite elu ja EL
maksumaksjate raha raiskamine.
Kui
te nüüd niimoodi vaatate, et Türgist Kreekasse pagemine on nagu Paljassaarest
Naissaarele, siis saate ju isegi aru, et … Midagi on nihu, midagi on väga nihu!
Kuidas seda suutmatust/küündimatust ravida?
Metdoniravi
No
nii, nüüd on siis kõrgetes kodades (korraliku andami eest) kokku lepitud, et
need pooled rändarid, kes ei kvalifitseeru kõikvõimalikele “jäämise”
kriteeriumitele, need saadetakse tagasi Türki. Kuid neid ei saadeta mitte
niisama tagasi, vaid selle asemel saadetakse selline rändar, miline
kvalifitseeruks “jäämise” kriteeriumidele. Kas saite aru tehingu kasulikkusest:
ühe anname ära, ühe saame vastu + maksame Türgile turberha. Minu siirad
õnnitlused Türgi diplomaatidele, see oli tõeline maagia. Kasulik ka. Türgile,
mitte rändaritele. Vaadake mehhanism on ju iseenesest imelihtne, nii nagu
enamik asju maailmas, kui nendelt ilus jutuvada maha koorida. Ei saanud aru?
Toome lihtsa olmenäite. Elasid kord kolm omanikku: kraaniomanik, põrandaomanik
ja kraanikausi omanik. Kuid viimane
lahkus koos kausi ja äravoolutoruga (oli nagu reguleeriv piir põranda ja kraani
vahel). Niisiis. Te olete kraani omanik, ning avades kraani tekitades loomulikult
üleujutuse. Võib-olla isegi läbi mitme korruse (no näiteks Kreekast Norrani). Selleks,
et üleujutust esialgu piirata ja seejärel likvideerida olete nõus teatava summa
eest kraani koomamale keerama ja siis (võib-olla) ka kinni keerama. Kuidas asi
lõppeb pole selge, kuid mitte kraani omanik ei korva põrandale tekitatud kahju,
vaid seda teeb põranda omanik ise. Eee …. peale selle paneb põranda omanik
kraani omanikule ise uue põranda ja kui see nõuab siis ka kogu maja. Või ka
kaks. Vahva äri, tundub, et kõik on õnnelikud. Või ei ole? Kõrged kojad
igatahes on. Õnnelikud.
Mulle
isiklikult tundub see rändarite “ümberpistmine” natukene narkomaani asendusravi
moodi. Mida me “ümberpistmise” operatsioonist kasu saime? Üks ravim/meetod
asendati teisega, kuid tegelikku võõrutust ju pole alustatud. Mnjah, niimoodi
vaadates tundub kehva ärina. Pealegi ajutisena. Sest vaadake, ega rändarite
tulv ega tung sellest ei kuhtu, et üks
rada on kinni pandud (jah tõesti on ränne läbi Türgi-Kreeka telje vähenenud),
kuid Itaallased on prognoosinud et nende randa jõuab sel aastal üle 300 tuh rändari.
Seega muutub vaid marsruut ja … ohu aste ränduritele. Võib arvata, et ka peale Türgi näidet oskavad
ka Vahemere lõunakalda riigid Euroopalt väärilist turberaha küsida, muidu … Jah
keeruline lugu, ise aru ei saa ja kedagi arusaadavalt seletamas ka ei ole.
Kahju. Tahaks, et Pilvepiirilt keegi
tuleks ja … Eh, unistada ju ikka võib. Kuigi üks on selge, kuni konfliktipiirkondades korda majja ei saa, niikaua jätkub ka rändarite surve. Hull lugu on selles, et kui see jätkub pikalt, siis muutub see tarvidusest harjumuseks. Siis on juba hilja ... eee ... seletada.
Järgneb
…
Targutusi:
G.
Hamel, C.K. Prahalad „Võidujooks tulevikku” OÜ Fontes kirjastus 2001
Lk 206 „” Oleks
meil rohkem ressursse, küll me siis käituksime ka strateegilisemalt” – see on
arvamus, mida juhtide suust ikka ja jälle kuuleb. Kui aga käsitleda strateegiat
pingutuse ja võimendamisena, on ilmne, et paljude juhtideprobleem ei seisne
mitte ressursside nappuses vaid prioriteetidega liialdamises, väheses
pingutamises ja loova lähenemise puudumises ressursside võimendamisel.”
J. C. Maxwell
„21 vääramatut juhtimise seadust” Thomas
Nelson, Inc
Lk 89 „Usaldus
on nagu vahetusraha juhi taskus. Iga kord kui teed hea juhtimisotsuse, teenid
rohkem vahetusraha. Kui teed kehva otsuse, loovutad osa oma rahast inimestele.
Igal juhil on uude ametisse asudes taskus teatud hulk vahetusraha. Mida iganes
ta ka teeb, see kas kasvatab vahetusraha hulka või kahandab seda. Kui juht teeb
ühe halva otsuse teise järel, tähendab see pidevaid väljamakseid. Siis ühel
päeval, pärast viimast halba otsust on tal taskud järsku – ja pöördumatult –
tühjad. Kusjuures see enam ei loe, kas viimane prohmakas oli suur või väike.
Selles punktis on juba hilja. Kui vahetusraha otsas, oled juhina mängust
väljas.”
„Kõned,
mis muutsid maailma” Pegasus 2006
Lk40
G. Washington Hüvastijätukõne 17 sept. 1796 „ … Vaadates tagasi minu valitsuse
ajal toimunud sündmustele, võin öelda, et ma pole kunagi tahtlikult eksinud.
Sellegipoolest olen liigagi teadlik oma vigadest, mis lasevad mul järeldada, et
olen võib-olla palju vääratanud. Millised need vead ka poleks olnud, palun ma
härdalt Kõigeväelist Jumalat, et ta hoiaks ära selle halva, mis taolistest
vigadest võib kaasneda, või leevendaks seda. Samuti loodan, et riik ei lakka
kunagi olemast mu vigade suhtes salliv ja et pärast seda, kui olen elust
nelikümmend viis aastat pühendanud oma riigi ausale ja innukale teenimisele,
vajub mu väheste oskuste süü unustuse hõlma, nagu ka ma ise taandun peagi
puhkuse häärberisse.
Toetudes
nii selles küsimuses kui ka muudes asjades riigi headusele ja olles ajendatud
selle vastu lõõmavast armastusest, mis on nii loomulik inimese jaoks, kes näeb
selles riigi enda ja eelnevate põlvkondade kodumaad, ootan rahulolevalt oma
taandumist, pärast mida saan nautida segamatult oma kaaskodanike keskel vaba
valitsuse heade seaduste soodsat mõju. Vaba valitsus on mulle alati kõige
südamelähedasem ning see mu uskumist mööda autasu meie ühise muretsemise,
ühiste tööde ja ohtude eest.
J.Tarle.
„Napoleon” ERK 1964
Lk
198 D. Davõdov kirjeldus Vene vägede peakorterist peale Friedlandi lahingut.
„Ma kihutasin 18 juunil peakorterisse, mille moodustas mitmesugust liiki
inimeste mass. Siin leidus inglasi, rootslasi, preislasi, prantslasi rojaliste,
Vene sõjaväe- ja tsiviilametnikke, segaseisuslasi, nii sõjaväelisele kui ka
tsiviilteenistusele võõraid parasiite ja intrigante – ühesõnaga see oli oma
lootustes, plaanides ja kavatsustes pankrotti jäänud poliitiliste ja sõjaliste
spekulantide turg …”
No comments:
Post a Comment