Hüääni tulek V6A: „Nappuseaastad“

 

Nii, et kuum ilm jätkub, jätkuvad ka „dividendijaotuse“ – ups, vabandust - koalitsioonikõnelused. Paljud muudki sündmused jätkuvad, … sealhulgas maailmamajanduse ümberstruktureerimine ja selleks kohanemine.

Nojah, selles uues struktuuris ei sihita esialgu olümpiavõite, vaid pigem   valmistuda tuleb karmiks majanduslikuks paraolümpiaks. Miks majanduslikuks paraolümpiaks? Maailma majandus on tugevalt vigastatud viimastest kriisidest. Seega see võistlus/võitlus, mida me saame pidama ei ole enam olümpiamängud, vaid just paraolümpia (kui me ennast kokku võtame). Mitte, et ma halvustaksin  paraolümpiat, vastupidi, need kes spordivõistlustel silma paistavad on haruldased ja ülimalt tublid inimesed, kuid majanduses … Majanduses peame endale aru andma, et edasised aastad on võistlus … vigastatud majandusüksuste vahel. Majanduslik paraolümpia noh. Pikaajaline paraolümpia. Sõda Euroopa poolsaarel tuleb pikk ja enesevigastuslik.

Ajatelg: „Väljalõiked“  & „Nappuseaastad“

 Kui pikk? Saksa rahandusminister ütles välja (pool?)tõe: «Minu mure on see, et me võime mõningate nädalate ja kuude pärast väga murettekitavas situatsioonis olla. Asi puudutab kolme kuni nelja, võib-olla viit nappuseaastat. Ja selleks peame lahenduse leidma,» (PM 23.06.22). Miks ma kahtlustan, et tegemist ei ole veendumuse vaid eelhoiatusega?

Vaadake, poliitinimesed peavad doseerima oma teadandeid (tõde?) väga tähelepanelikult, et see oleks valijatele „söödav“. Liiga alasti tõde on tihi uskumatu/halvav/šokeeriv ja siis asuvad tegutsema kiirete/lihtsate/imeliste lahenduste pakkujad. Just seepärast püütakse tõde manustada talutaval määral. Aga Saksa minister oli tubli, et selle eelhoiatuse andis, kuid … Kuid pigem usuksin ma majandusinimeste prognoose ja strateegilist planeerimist, selles ei ole sellelaadset kavaldamist.

Nii näiteks (PM 24.06.22): „ Finnairi tegevjuhi Topi Manneri sõnul võib Venemaa ülelennu keeld kesta lausa kümnendi. See aga sunnib lennufirmasid leidma alternatiivseid lahendusi Kaug-Ida marsruudile. Kui varem sai Finnair lennata Helsingi-Vantaast otse üle Siberi Tokyosse, siis nüüd suunatakse Euroopast väljuvad lennud hoopiski üle Pärsia lahe.

Katari pealinna Doha lennujaamast saab aga oluline sõlmpunkt. Yle teatel sõlmisid Euroopa Liit ja Katar mullu oktoobris lepingu“ Niisiis on lennufirma(d)  VF „välja lõiganud“ oma tegevusplaanidest kümnendiks.

Seda ajahorisonti tasub meil teiegagi võtta tõsiselt. Mida tähendab kümnend „väljalõikamist“? Esiteks muidugi „nappuseaastaid“ eeskätt Läänemaailmale ehk neile, kes on saavutanud töö tootlikkusest tuleneva suurema heaolutaseme, sest kohe tuleb teha mitu energiast, toorainest, logistikast ja tööjõust tulenevat ekstrakulu, kuid tulu … Tulu tuleb tulevikus.  Küsimus on selles, kuidas kulu-tulu vahelised „nappuseaastad“ üle elada nii, et need ka rahulikes/laiskades riikides sotsiaalseid korratusi esile ei kutsuks.

Lääs püüab jätkata üha karmimate sanktsioonidega, kuid …

 Veevoolu seadus.

 … sanktsioonid ei toimi nii nagu need peaksid toimima. Nagu inforuum teada annab, siis on sanktsioonide ajal  läände „imbunud“ sanktsioneeritavat ressurssi rekordkoguses. Muidugi on kõigil neil „hea“ juriidiline põhjendus, kuid tõsiasi on, et kaup ja raha liiguvad jätkuvalt. Liikumine toimub vee liikumise seaduse järgi, mis tähendab, et vesi leiab ikka madalama koha, mille kaudu „ära“ voolata või imbuda. Kaup ja raha samuti. Nagu PM 25.06.22 teatab, siis „Euroopa impordib meeletus koguses Vene naftat enne keelu jõustumist“ Ehhee, mis tore „parim enne“ mäng, aga raha läheb ikkagi sinna kuhu on sanktsioonid kehtestatud. Hullem veel, sest kuigi sanktsioonide „parim enne“ pole veel lõppenud, siis sanktsioonide mõju hindadele on juba toimunud ehk osaliselt toimivad sanktsioonid vastupidiselt – raha voolab sanktsioneeritavale rohkem, kui enne sanktsioonide kehtestamist. Sanktsioneerija laseb endale viis korda jalga, kuid „ Venemaa naftatootjad on saatnud Aasia ostjatele, peamiselt Hiinasse ja Indiasse, üha rohkem toornaftat suure allahindlusega, kuna Euroopa ostjad vähendavad ostusid. Riik ei tahtnud Euroopa energiaturult lahkuda, kuid nad on sealt välja tõrjutud ja leiavad selle asemel teisi kliente, ütles asepeaminister Aleksandr Novak eelmisel nädalal.“ (PM 22.06.22) Pealegi „Venemaa gaasitarned Euroopasse on praeguseks eelmise suvega võrreldes poole võrra vähenenud ei saa välistada ka edasist langust, ütles Euroopa energiavolinik Kadri Simson“ (PM 27.06.22)  Ka „Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) hoiatas, et Euroopa peab asuma viivitamatult valmistuma selleks, et Venemaa võib oma gaasivood talveks täielikult kinni keerata“ (PM 22.06.22) Ehk Ida laeb oma majandusvõimekust odava energiaga ja Lääne majandus on energiakriisis. Vaat selline piinlik lugu.

Päris tühja need sanktsioonid pole läinud ja  kuigi VF raporteerib naftatoodangu reipast kasvust, siis on tõsiasi, et mingit mõju sanktsioonid siiski omavad: „Reutersi andmetel oli riik OPEC+ päevasest tootmisplaanist juba mais peaaegu 1,3 miljoni barreliga maas. Lähiaastatel peaks Venemaa naftatoodang vähenema 18 protsenti – tänavu esimese kvartali 11,3 miljonilt barrelilt 9,3 miljonile barrelile päevas 2023. aasta lõpuks.“. Sanktsioonid sunnivad ka VF ümber rivistuma. Kohanema …

 Banaalne kaste(tõrva)tilk

 Ja siis kõrvalpõikena üks veidi banaalsevõitu meeldetuletus sanktsioonide pidavusest. PM 25.06.22 andis teada, et „Vladimir Putini kallim Alina Kabajeva valis NATO liikmesriigi Türgi, et osta kaks uut luksuslikku kinnisvaraobjekti. „ 

„Euroopa Liit kehtestas 3. juunil Alina Kabajevale karmid sanktsioonid, kuna naine on lähisuhtes agressor Vladimir Putiniga. Kabajeval ei ole enam võimalik Euroopa Liidus reisida ja tema Euroopas olevad varad külmutati.“

 Kuid see uudis ei ole banaalne, see on selge märja kaltsuga äsamine Alliansile (nüüd võime vist tõdeda uue Alliansi olemasolu). Inimene, füüsiline isik , kes ei peida ennast mingite keeruliste varifirmade taha/vahele/alla ostab mida tahab. See on nagu maailm kastepiisas. Sanktsioonid toimivad auklikult, valikuliselt ja kohati enesehävituslikult. Sõda tuleb pikk, kõige sellest järelduvaga, sanktsioonid ka. Kuid ärgem unustagem, et sanktsioonid on vahend, mitte eesmärk.

 Tagurpidi konnakeet.

 VF tegevus Ukraina suunal muteerub pidevalt. Muutuvad nii taktikad, transformersõnad, kui kohati isegi strateegia (kuid strateegiline eesmärk – destabiliseerida kehtivat maailmakorda – ei muutu). Kui algselt taheti VF-s (ja usuti selle võimalikkusesse) ära ampsata Ukraina kiirelt ja terviklikult ning siis kui see ei töötanud, siis toodi mängu vaenlasena USA ja edasi kogu „kollektiivne Lääs“, VF pealiku sõda muudeti venelaste sõjaks /naših bjut!!/ Sõda on küll praegu sumbsõda, kuid VF pool on jätkuvalt arenev/muteeruv ja liikuv/massiimbuv jõud.

Lääne strateegiaks oli peatada VF edasitung Euroopas (ja laiemalt maailmas) mille taktikaks oli sanktsioonid. Sanktsioonid … Mnjah, nendega on probleem, sest mõeldes lääne kategooriates, eriti mõeldes ning tegutsedes aeglaselt, pole sanktsioonid efektiivsed. Nende jupitine kehtestamine on andnud VF-le aega kohaneda uute oludega leida uusi riukaid ja lahendusi. Kuid Lääs ei saa oma taktikat (sanktsioonipoliitikat) ka muuta, sest sellesse (sanktsioonide usku) on panustatud juba tohutu hulk majanduskaotust, hingeenergiat, ühtsusekaotuse võimalust. Oleme tüüpilises investeerimislõksus.

Olukord on muutunud nii teravaks meie enestegi seas, et kes „õigeid“ sõnu ortodokside arvates küllalt kiiresti ja valjult ei kasuta, see on „vaenlane“, mis siis rääkida taktika tõhustamisest/muutmisest. Taktika on muutunud … omaette asjaks. Nagu targad inimesed on tõdenud, siis strateegia ilma taktikata on pikaldane sudimine ja taktika ilma strateegiata on lõputu õudus. Igatahes tuleb valmistuda pikaks ebakindluseks ja majandussüsteemide (sh logistika) ümberkujundamiseks ja  „nappuseaastateks“. „Lõpuks“ majandusolukord stabiliseerub uuel tasemel (jalad põhjas) ja uued süsteemid/skeemid/tehnoloogiad genereerivad uut/teistsugust kasvu. Meie …

Mida meil siis oodata on?

 Kõige lähem, autentsem ja usutavam on Eesti Panga kevadine majandusprognoos. Tänaseks küll „vana“, kuid nii see meie kiirel/turbulentsel ajal ongi, iga prognoos, mis valmis saab, juba avaldamisel vananenud, kuid parem see kui ei midagi. Prognoos näitab meie mõtlemisvõimet ja paindlikkust. Küll mudelarutusena, kuid siiski. Niisiis, „Eesti majanduskasvu peatumise või väikese languse põhjusteks on kahanev kaubavahetus, ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu, ebakindluse suurenemine ja ühekordsete suurte tehingute puudumine, teatas Eesti Pank. (ERR.3.03.22)

Eesti Panga kevadprognoosi järgi kahaneb Eesti majandus tänavu 0,4 protsenti. (Kuu aega hiljem avaldatud „konkureeriva firma“ RaMi prognoosis (PM 7.04.22) et: „Kui septembris avaldatud majandusprognoosis hindas rahandusministeerium Eesti SKP reaalkasvuks tänavu neli protsenti, siis värskes prognoosis on hinnang -1 protsenti ehk reaalne SKP võib tänavu veidi väheneda.“ "Seal on mitmed tegurid, mis eelkõige tulevad Venemaa algatatud sõja mõjude kandumisest Eestisse. /.../ Me eeldame, et eksporditegevus Venemaa, Valgevene ja mingil määral ka Ukraina suunas peatub kõikidel lääneriikidel. See toob umbes kaks protsendipunkti sellest langusest /.../ Kartus, et tooret ei saa, pluss ka otsesed raskused mõne kauba kättesaamisel, need me oleme hinnanud samuti umbes kaheprotsendipunkilise, pisut rohkema mõjuna sisse,") Kuid nii EP kui RaMi prognoosid arvestavad muudatusi lineaarselt, mitte kumulatiivselt. Kumulatiivne mõju … Põmm?

Lineaarmudeli järgi „Kuigi majanduse maht eurodes ehk jooksevhinnas mõõdetuna kasvab käesoleval aastal jõudsasti, üle üheksa protsendi, siis hinnatõusu välja taandamisel jääb majanduskasv tõenäoliselt nulli lähedale või väiksesse miinusesse, märkis Eesti Pank.

Kuivõrd Eesti majandus oli juba eelmise aasta lõpuks jõudnud tootmisvõimsuse piir lähedale, siis prognoositi ka varem majanduskasvu järsu aeglustumist. Muutunud geopoliitilised olud ja nende majandusmõju kärpisid väljavaadet veelgi.“ Nii, et prognoosi järgi „tootmisvõimsuste piir“ oleks toonud kaasa nagunii majanduskasvu languse ja nüüd siis veel „geopoliitiliste olude“ mõju. Geopoliitilise komponendiga on asi selge (käib maailmakorralduse ümberkorraldamise katse), kuid tootmisvõimsuste piiri lähedus on nagu … vabandus? Kas see tootmisvõimsuste piir on selles, et meie teiega oleme nii hästi toimetanud, et võimsused on kõik kasutatud ja jahvavad meile teiega rikkust (täie auruga?), või teeme me valesid asju, väga madala tootlikkusega, mis nõuab suurt (mitte eriti kvalifitseeritud) tööjõudu? Ilmselt pigem see viimane ja see on probleem. Tootlikkuse madal tase on probleem. On probleem igal ajal.

 Pealegi … raha kulub mujale

 EP: „Riigirahanduse vaatenurgast laekub ootamatute kulude, nagu täiendavad kaitsekulud ja sõjapõgenike abistamine, katmiseks maksutulu rohkem, kui eelmises prognoosis oodati. Samas peaks ühekordsete kulutuste tegemisel valitsus olema ettevaatlik, lausus Kaasik.

"Kaitse ja põgenikega seotud kulutused on arusaadavad, aga tuleks vaadata, et eelarvedefitsiit liiga suureks ei läheks. Kodumaise nõudluse suurendamine võib tuua kaasa veelgi kiirema inflatsiooni," ütles Kaasik, ning lisas, et lausaliste toetusmeetmete abil peaks kasutama pigem sihitud meetmeid.“ Vaat selline prognoos. Maksutulu laekub rohkem … Mnjah, tuleb meelde eelmine RAMI, kes abipakettide katte osas naeratas kavalalt ja teatas, et katteallikad on meil olemas, sest tulusid laekub … rohkelt. Ülelaekumine. Mingit ülelaekumist ju tegelik ei ole, sest väärtust juurde ei toodetud, lihtsalt protsendipumbad pumpavad ettevõtlusest  ( ja meie teiega taskust) välja elumahla, mida peaks kasutama uues tootmistsüklis. See on nagu … seemneviljast pudrukeetmine. Kord saame kõhu täis ja siis …“nappuseaastad“. Pikad „nappuseaastad“. Inflatsioon on juba kohal ja sööb meie seemnevilja mõnuga.

 Kuidas läheb? Läheb hästi … tuleb kehvalt.

 EP prognoosis, et: „Sissetulekud ja maksutulu suurenevad sel aastal, kuid sissetulekud jäävad hinnakasvule alla ja see tähendab reaalpalga vähenemist,“ Vaat selline lugu. Teatavasti oleme tänaseks tõusnud EL inflatsioonitšempioniks – inflatsioon üle 20%. Ametlikult. Kuid inflatsioon kui keskmine on petlik, sest mõjutab eri tulu ja tarbimisgruppe erinevalt.

Inflatsioon pole mitte 20%, vaid arvestades sundtarbimist siis ilmselt paljude jaoks 30+%. Pealegi … Kõik oleneb sellest, milline on meie tunnetus ja millist perioodi me võrdleme, mida söödab ette meie mälu eelmiste hindade kohta ja kas sissetulekud on kasvanud või on need „keskmiselt kasvanud“

 „Eesti Pank prognoosib, et kiire hinnakasv peaks taanduma lähiaastatel, kui toormehindade tõus peatub. Käesoleval aastal võib oodata tarbijakorvi kallinemist umbes 10 protsenti, millest lõviosa põhjustab energia hinnatõus. Praeguses olukorras on väga keeruline prognoosida, milliseks kujuneb gaasi, elektri ja mootorikütuste hind lähiaastail, märgiti ülevaates.

"Eesti hinnatõus on üks kiiremaid euroalal ja osa hinnatõususurvest on põhjustatud Eesti-sisestest põhjustest. Seega tuleb arvestada, et Eesti turule suunatud riiklike kulutuste suurendamine annab hoogu niigi kiirele hinnatõusule," märkis Eesti Pank.

Hinnatõus peaks järgmistel aastatel langema ühe-kahe protsendi juurde.

Keskmine brutopalk on prognoosi järgi tänavu 1670 eurot, järgmisel aastal tõuseb see 1786 euroni. Keskmine palk kasvab tänavu pea seitse protsenti, mis jääb selgelt alla kümneprotsendisele hinnatõusule. Reaalpalk väheneb prognoosi järgi tänavu kaks protsenti.Venemaa sanktsioonid mõjutavad majandust kaks protsenti Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu sealse eksportturu ärakukkumine kahandab Eesti majandust kahe protsendi võrra, ütles Kaasik. Lisaks seab see ohtu 10 000 töökohta.“

 Ikka olen rõõmus (rida lastelaulust)

 Ups, 10 000 töökohta on ohus!!! See on nagu muuseas mainitud, kuid kui neile töökohtadele ei tekki alternatiivi, siis on ohus ilmselt 10 000 leibkonda? See mõjutab juba üldist ostuvõimet ja kaubandust. Kui paneme siia juurde 40+ tuhat aklimatiseeruvat põgenikku, siis on pilt kurjakuulutav.

Siiski on EP ütleme … optimistlik: "Kui suurelt vaadata, siis olukord väga halb ei ole ja peaksime toime tulema. Suurem on probleem tarneahelatega. On probleeme teatud valdkondades – näiteks energiakandjad, ka toidutootmises on tõrkeid, sest nii Ukraina kui ka Venemaa on väga suured teravilja eksportijad," Nii, et on probleeme üksikutes valdkondades, kuid üldiselt on kõik „vinks-vonks“.  Hea teada, kuid … on üks huvitav ja tunnustamata indikaator, mida tuleks võtta tõsiselt.  Lihtsalt teadmiseks: ÄP 29.06.22 „Homme saabub 30. juuni ehk tähtaeg, mil tuleb üle 272 000 juriidilisel isikul esitada majandusaasta aruanne. Üks päev enne tähtaega on seda teinud 39% kohustuslastest. Aruande on juba üks päev enne tähtaja kukkumist esitanud 107 886 juriidilist isikut.“ Selline vinks-vonks-konks selle majandusprognoosiga, mida „suurelt vaadates“ ei näe, kuid mis tegelikkuses toimib. Enne tsunamit on meri ikka vaikne ja taganenud.

 Pakkumisel: higi, rügamine ja …

 Aeg EP & RaMi prognooside valmimisest on muidugi palju aega (2-4 kuud) möödunud ja olud maailmamajanduses tundmatuseni muutunud. Mitmed EL riigid on välja kuulutanud (või kuulutamas) energeetilise ohuolukorra. Näiteks „Saksamaa peaks valmistuma Venemaa gaasitarnete põhjalikumaks kärpimiseks, sest president Vladimir Putin järgib teadlikku strateegiat tõsta hindu, et kahjustada Euroopa ühtsust, ütles majandusminister Robert Habeck. "Siin ei ole tegemist ebakindlate otsustega, vaid majandusliku sõjapidamisega, mis täiesti ratsionaalse ja väga selge," ütles Olaf Scholzi valitsuse asekantsler Habeck“  (03.07.22). Ühtlasi väga selge seisukohavõtt ja olukorrahinnang. Meie Poliitturg ei adu olukorra kogu karmust. Lisaks sellele „Kreml seab tõenäoliselt tingimused Venemaa majanduse ümberkorraldamiseks, et valmistuda pikalevenivaks sõjaks Ukrainas, kirjutatakse USA Sõjauuringute Instituudi infokirjas.“ (ERR 2.07.22). VF kohaneb oludega. Sõda tuleb pikk ja veniv, majandussõda veelgi pikem.

Kui 10. mail 1940. aastal Suurbritannia peaministriks saanud Winston Churchill ütles inglise rahvale ühed järjekordsed kuulsad sõnad "Mul ei ole teile midagi pakkuda peale vere, rügamise, pisarate ja higi", siis oli see … tõde. Alasti tõde. Kuid mis veelgi hämmastavam, selline alasti tõde – teadmine, et siin me oleme ja teisiti me ei saa – mobiliseeris rahva vastupanuks. Tänapäeval tundub uskumatu, et PM pakub valijatele verd, rügamist, pisaraid ja higi, ning jääb võimule pikkadeks aastateks. Ei paku peretoetusi, energiatoetusi, toetuste toetusi, vaid pakub tugevat eneseületamist. Pakub võidu võimalust. Mnjah, kas meil on täna mõni poliitpealik, kes on loonud sellise baasi, mis võimaldab sellist üleskutset?

Paljud on kritiseerinud Peamist Ministrit tema NATO avalduse pärast, kuid … Olevat justkui mingi saladuse avaldamine? Millise? Kelle jaoks? Kas tõesti naabri Volli ei teadnud NATO kaitseplaanidest? Jabur. See avaldus on väärtuslik, väga väärtuslik, sest tõi reljeefselt välja tegeliku olukorra. Ilmselt andis see ka mingeid tagasilööke (investeerimiskindlus?), kuid meid teiega see pigem mobiliseeris. Tõde mobiliseerib alati. Kui nüüd PM sama tõemeelselt ja „vanawinstonlikult“ avaldaks ka meie majandusolukorra tegelikkuse (mitte viks-vonks-konks muinasjutu) ja kutsuks meid teiega looma kohanemiskeskkonda maailmamajanduse muutumisega, selle asemel, et arutada toetuste üle, siis võib ta enda juhtimisaega lugeda edukaks. Praegune koalitsioonikõneluste toetusmeetmete puselemine on täielik asendustegevus ja poliitmäng. Järgmisel aastal, kui need toetused peaksid kehtima hakkama, peame me (kindlas kõneviisis) arutama hoopis teiste meetmete ja hoopis teiste suurusjärkude üle. Nii lihtsalt on.

 Inflatsioonist rääkides …

 Kõik senised kõrgete analüüsimajade inflatsiooni prognoosid on lihtsalt … soovunelmad. Mudelarvutused. Kuid kriis ei ole mudelimäng, see on kiire käsitsijuhtimine. Neil mudelitel ei ole mingit puutumust tegelikkusega. 2008 aastast alanud finantskriisi „metadooniravi“ ( laksuvajadusega majandusele) ei ole tulemusi andnud. Vastupidi, patsient – majandus – on ravis tagasilöögi saanud, mille tulemusena on turule paisatud üüratu kogus väärtusega tasakaalustamata raha. See raha otsib tasakaalupunkti ja tasakaalupunkt saabub läbi inflatsiooni.  Ainuke mida me võime suure tõenäosusega öelda on see, et täna on kõik odav. Täna veel on kõik neetult odav. Ja kui keegi räägib „kinnisvaramullist“, siis pole ta asjade käigust aru saanud – raha põgeneb turvasadamatesse. Üks selline sadam on kinnisvara. Õigemini pole termin mull seekord õige, sest eelnevad kriisid olid tõesti suuresti spekulatiivset kasu taotlevad finantsvõimendusega skeemid, seekord tuleks olukorda käsitleda pigem kui … pikaajalist „hoiupõrsast“, mida inflatsioon ei söö. Majandus peab oma palaviku läbi põdema. Kahjuks. Kahjuks ei saa seda põdemist ka lihtsalt kõrvalt vaadata, sest järsk toimetuleku (ja heaolu) taseme langus toob kaasa poliitilise turbulentsid.

See et maksud hästi laekuvad … Mnjah, selle koha peal pani, nagu märgitud, imestama MAMI kaval rebasenaeratus, kui ta rääkis toetustest a`la „ raha on küll, maksud on ülelaekumises“, siis küsimus on selles, mis raha see on, kelle raha see tegelikult on, mis selle väärtus on ja mida teevad ülelaekumised ja kompensatsioonid kogumis ettevõtluse jätkusuutlikkusele (mitte enam ainuüksi konkurentsivõimele).  Mitte toetustest ei peaks me arutama vaid selle üle kuidas luua keskkond, mis ei vaja toetusi. Kuid kahjuks on järelreageerimine paremini nähtav Poliitturul ja hädaolukordade ennetamine nähtamatu, seepärast toimubki pigem järelaitamine. Aga võiks ju teisiti.

 Kui Euroopa mattub pimedusse.

 Elame väikeste imede väikeriigis, kui kõigil ümberringi on halb, aga meil on majandus „vinks-vonks“. Tore teada. Samas energia kallineb ja kõik muu ka  „Eurostati andmeil suurenes Euroopa Liidus (EL) elektrivarustus mullu 4,2 protsenti, kusjuures esialgsetele andmetel tõusid fossiilkütused taas juhtivaks energiallikaks, kuigi 2020. aastal toodeti elektrit peamiselt taastuvatest allikatest.“ Elektritootmine kivi- ja pruunsöest aga kasvas märkimisväärselt – 25,6 ja 16,2 protsenti. 7 protsenti suurenes ka tuumaelektrijaamade toodang. Enim energiat toodeti mullu EL-i elektrisüsteemis tuumakütusest, 731 teravatt-tundi. Järgnes maagaas 550 teravatt-tunniga, tuuleenergia 386 teravatt-tunniga, hüdroenergia 370 teravatt-tunniga, pruunsüsi 227 teravatt-tunniga, kivisüsi 193 teravatt-tunniga ja päikeseenergia 163 teravatt-tunniga.“ (PM 2.07.22). Niisiis elektritarbimine kasvab ja gaasitarned vähenevad ning „Saksamaa hoiatab energiaturu kokkuvarisemise eest. Saksamaa majandusminister hoiatas, et gaasitarnete vähendamine Venemaa poolt võib kaasa tuua energiaturgude kokkuvarisemise. Minister tõi paralleeli Lehman Brothersi rolliga finantskriisi vallandamisel ja tõstis riigi gaasiriski “häire” tasemele, kirjutab Bloomberg. Kuna energiatarnijad on sunnitud Venemaa gaasile leidma kallimaid asendusi, kuhjub kommunaalfirmade kahjum, mis võib omakorda üle kanduda ka tarbijatele ja teistele ettevõtetele, ütles Saksamaa majandusminister“ (ÄP 23.06.22).

Kuid Saksamaa oli hädas oma energialast otsuste tulemusel juba enne käesolevat kriisi (R Partanen, J M Korhonen „Must hobune. Tuumaenergia ja kliimamuutus.“ PMK 2022)„Energiewende ehk energiapööre algas juba 1998 aastal, kui sotsiaaldemokraatide ja roheliste uus valitsuskoalitsioon otsustas tuumajaamade sulgeda aastaks 2010. (…) tuumajaamu ehitada ei tohi, olemasolevate jaamade lubatud tööiga 32 aastat ja elektrienergia tootmisele tuumajaamades kehtestati palju piiranguid. Kokkuleppe kohaselt tuleb viimane tuumajaam sulgeda 2022 aastal.“ „Eeldati, et see asendatakse taastuvenergiaga, mida võimestati subsiidiumidega. Kuid varsti mõisteti, et taastuvenergiast üksi ei piisa. Nüüd tekkiski G Schröderi gaasomaanikum, energiaauku püüti täita Nordstreami ehitamise ja Vene gaasiga. Valitsusjuhina oligi tema kohustus leida lahendus enese tekitatud probleemile, kuid ka isiklik kasu (töö toruehitaja juures) oli võimas motivaator. Lisaks anti 2006-2008 a luba ehitada 10 söeelektrijaama. Üllatus? „Kui James Hansen, NASA üks tuntumaid kliimateadlasi päris, miks lubatakse ehitada uusi söeelektrijaamu, vastas toonane keskkonnaminister Sigmar Gabriel, et kuna Saksamaa lõpetab tuumaenergia tootmise, on võimatu samal ajal loobuda kivisöest“ Vaat selline lugu. Kuid kui vaadata primaarenergia tootmist Saksas 2019  a, siis näeme kogu koletuslikku pilti: nafta 36%, maagaas 24%, kivisüsi 18%, tuumaenergia 5%, taastuvenergia 16%, hüdroenergia 1%. Kõik kategoorilised nõudmised ja enda vildakad otsused koosmõjus (rohepööre + VF sõda Ukrainas) tähendaksid, et Saksamaa peaks sel aastal loobuma umbes 70% (oleneb milline saab olema kivisöe, tuuma energia edasine poliitika ning palju naftat on võimalik asendada) primaarenergiast. Kui nüüd lisada siia see (õigemini lahutada), et torugaas lõppeb ära, siis villised võiksid olla Saksamaa valikud?

 Menüüs: süsi või sõda (sisesõda)? Milline keskkonnakahju on kahjulikum?

 Samal ajal (PM 21.06.22) kuuleme EK poolt „võimatu missiooni“ jätkamise nõuet. Nimelt   „Von der Leyen on mures kivisöe juurde naasmise pärast. Brüssel ja vabaühendused väljendasid teisipäeval muret mitme Euroopa Liidu riigi otsuse pärast naasta söeenergia juurde pärast seda, kui Venemaa sissetung Ukrainasse tabas energiavarusid.“

«Peame tagama, et kasutame seda kriisi edasiliikumiseks, mitte räpaste fossiilkütuste juurde naasmiseks,»  „Kõnealuste riikide, sealjuures Saksamaa, otsus õõnestab ELi ambitsiooni saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.“

„Saksamaa, Austria ja Holland on teatanud viimastel päevadel, et leevendavad söeelektrijaamadele kehtestatud piiranguid. Saksamaa kavatseb jätkuvalt loobuda söeenergiast 2030. aastaks, kuid keskkonnaühendused on skeptilised.“ Kuid Saksamaa majandusministri tihe esinemine (nii ajaliselt, kui sisult) näitab, et Saksamaa on hädas. Euroopa majanduslik suurvõim on hädas. Kindlast on vaja leida (ja kiiresti) uusi tehnoloogiaid energia muundamiseks, kuid seda ei saa teha pimesi vana plaani järgides. Uus mäng. Kindlasti pole kiviküte mingi unelm, kuid mingi moment hingetõmbeks on vaja, et jalad uueks äratõukeks põhja ulatuksid. Täna ja praegu, sellel talvel, pole ei uut tehnikat ega tehnoloogiat, kuid on potentsiaalsed külmas ja pimedusse mattuvad suurlinnad. Niigi käärivad suurlinnad. Millegipärast muretseme me Saksa, Austria, Hollandi kivijaamade võimalike keskkonnakahjude pärast kuid me ei pööra üldse tähelepanu Ukrainas toimuvast sõjast johtuvatest keskkonnakahjudele. Megakahjudest, kuni tuumasaastatuseni välja. Isegi kui meie strateegilised suunad on õiged, siis taktikat tuleb pidevalt kohandada vastavalt oludele.

 Hobusesõnnikust ka

 D Heath („Ülesvoolu“ ÄP 2022 Lk 40) on probleemide mitttenägemist ilmestanud järgmise näitega:  „Mõnikord veename end tegelema valede probleemidega. Väljaanne The Times ennustas 1894 aastal, kui Londonis vedas inimesi igapäevaselt rohkem kui 60 000 hobust, et „50 aasta pärast on kõik Londoni tänavad mattunud kolmemeetrise sõnnikukihi alla“. Jätame hetkeks kõrvale selle konkreetse õudusunenäo logistilise usutavuse (…) Ometi ei olnud see kartus täiesti põhjendamatu: need 60 000 hobust „tootsid“ päevas keskmiselt 9-15 kilo sõnnikut. Esimesel rahvusvahelisel linnaplaneerimise teemalisel kohtumisel New Yorgis 1898 aastal oli hobusesõnniku kriis konverentsi peateemaks. Õnneks, nagu me kõik teame, ei tulnud seda kriisi kunagi. Selle kõrvaldas auto tulek. (Ja nüüd põhjustavad meile omakorda suuri probleeme autode väljaheited – CO2 ja tahked osakesed.)“

Praeguses kriisis on kurjast, kui meie teiega veename ennast tegelema valede probleemidega. Nagu D Heath märkis „Allavoolu töö on keremini märgatav. Seda on lihtsam mõõta. Ülesvoolu liikumisega seotud tegevustes on tohutult ebaselgust“ seega on see üks põhjus, „miks me eelistame pigem reaktsiooni: see on käegakatsutavam.“ (lk 15) Just nagu meie energiaturu problemaatika, kui jagada toetusi (allavoolu tegevus) siis on see märgatav, kuid ülesvoolu tegevus oleks olnud see, et turg oleks reguleeritud (või ise toiminud) niimoodi, et toetusi poleks vajagi. Sama olukord tuleb meie hoovi nii ehituses, ühistranspordis, kui ka puidusektoris. Praktiliselt puudutab ahellangemine kõiki sektoreid. Eriti väljapääsmatus olukorras on need firmad, kelle on pikaajalised lepingud Dr Riigiga. Suur osa Dr Riigiga hankelepingutega seotud firmasid seisavad selliste lepingute mittemuutmise puhul krahhi äärel. See pole mingi teoreetiline krahh, vaid mittemuutuste korral hakatakse firmasid kokku pakkima ja töötajaid koondama. Ettevõtjad on kriisiturul kolm aastat oma kasumeid põletanud lootuses kriisi lõppu ära oodata, et siis … Sõda Ukrainas on kõike muutnud, ettevõtjate varud on ammendatud. Kuulda on juba mitmete ettevõtlusvaldkondade ühispöördumistest Dr Riigi poole, kuid … Tundub, et administratsioonid on ennast veennud tegelema „hobusesõnniku probleemiga, mitte tänaste/homsetega. Harilikult ongi niimoodi, et need kes tegelevad süvendatult sõnnikuprobleemidega, need ka sõnniku saavad. Kuid ettevõtjate appihüüdele vastamine … ähvardustega, et kui te ei täida sõjaeelseid lepinguid, siis me teid karistame,  a´la Karistuseadustiku punkt see ja too või see, et EL riigiabireeglid ei luba lepinguid muuta, siis see on küündimatus (küündi+matus). Elame muutuste ajal, kõik peavad muutuma, ka adminstratiivsuutlikkus.

Tähtis on aru saada, mis on strateegia ja mis taktika selle strateegia elluviimiseks. O Varol („Mõelge nagu raketiteadlane“ ÄP 2022 Lk 159/151) tõdeb, et: „Sageli kaotame strateegia silmist, keskendume taktikale ja vahenditele ning muutume nendest sõltuvaks. Aga vahendid, nagu meenutab kirjanik Neil Gaiman, „võivad olla varjatud lõksud.“ Haamer ei ole sobiv tööriist lihtsalt seetõttu, et on teil parasjagu käepärast.“

Ja veel: „“Igal vastusel,“  ütles Harvard Business Schooli professor Clayton Cristensen, „on küsimus, mille abil see üles leida.“ Tihtipeale peitub vastus küsimuses endas, seega on küsimuse sõnastus vastuse saamiseks otsustava tähtsusega. Charles Darwin jääks sellega nõusse. „Tagasivaates, „ kirjutas ta sõbrale, „arvan, et raskem oli näha, milles probleemid seisnesid, kui neid lahendada.“ Vaat selline soovitus.

Kui Dr Riik ei esita õigeid küsimusi ega muuda taktikat ... nüüd ja kohe, siis on ta (st meie teiega) silmitsi üüratu töötusega, katkenud teenustega, lõpetamata ehitustega, lõhkise sotsiaalsüsteemiga ja hääbuvate maksutuludega. Täna veel on võimalik … esitada õigeid küsimusi. Homme …

 

 

Jätkub …

 

Targutusi:

 

F Fukuyama „Identiteet“ PMK 2022

 

Lk 79 „Majanduslikku kitsikust tajuvad üksikisikud tihti mitte kui ressurssidest ilmajäämist, vaid kui identiteedi kaotust. Raske töö peaks andma üksikisikule väärikuse, kuid seda väärikust ei tunnustata – seda mõistetakse hoopis hukka ja inimestel, kes ei soovi järgida reegleid, antakse lubamatuid eeliseid. See seos sissetuleku ja staatuse  vahel aitab seletada, miks natsionalistlikud või religioossed rühmitused on paljudele inimesteleköitvamad kui traditsioonilised vasak-parempoolsed rühmad, mis põhinevad majanduslikul klassil. „

 

F Zakaria „Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale“ PM 2022

 

Lk 117 Matteuse  efekt „Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.“

Lk 125 „2008 aasta finantskriis andis püsivama hoobi. Ameerika ja Euroopa turgude vapustused levisid lainetena üle maailma – kapitali, kaupade ja teenuste voog vähenes järsult kogu maailmas, 9% või rohkem. Majanduse taastudes kasvasid need vood väga aeglaselt. Kaubandus, kapitalivood ja välismaised otseinvesteeringud ei taastunud kunagi 2008 aasta tasemele.“

Lk 49 „Me arvame sageli ekslikult, et inimesed toetavad mingit erakonda sellepärast, et on selle maailmavaate, väärtuste ja loogikaga läbinisti nõus. Tegelikult on enamik teadlasi, kes on seda nähtust uurinud, jõudnud järeldusele, et inimesedkipuvadvalima parteisid pigem samamoodi nagu valitakse seltskondlikku klubi. Nad toetavad enda valitud parteid mitmesugustel põhjustel: peamiselt kuuluvus-, sugulus- identiteeditunde tõttu teiste seal olijatega, millet mõned põhinevad klassil ja rahvusel. Selle tulemusena on nende ideoloogiline pühendumus sageli vähem puhas kui võiks ette kujutada.“