Kui
poliitmaailmas käib praegu kõva sebimine, kes kellega või kes kellele, siis
varjatum ja tähtsam jagamine käib ühes teises maailmas – Tuleviku Maailmas.
Tuleviku Maailma või maailma tuleviku jagamises? Ükskõik, igatahes uued
tehnoloogilised lahendused pakuvad inimkonnale võimalusi ligi pääseda tohutule seni
kasutamata ressursile ja kiirustele, see on nagu Uue Maailma, terve
senitundmatu mandri avastamine. Mnjah, kurbloolisus on selles, et kui me
kujutame ette, et Pilvepiir viib edasi
meie tulevikku, siis tegelikult jagab see suuresti ümber minevikku, tulevikku
….
Tuleviku põhja luuakse hoopis teises kohas ja teises koosseisus. Tulevikku luuakse järgmise tehnoloogiarevolutsiooniga, millest tähtsamad suunad on biotehnoloogia ja arvutilogaritmid. Need on arengusuunad, mis määravad ära meie tuleviku. Asi on isegi tsipake tähtsam (või hullemgi), sest kes sellest avastusretkest õigesti purjesid seada ei oska või need odavmüügil maha müüa, On kvalifitseerunud mahajääjaks, ilmselt igavaeseks. Igavene sõltlane. Kuid ligipääsu Tuleviku Maailmale luuakse praegu kiretu bürokraatliktehnilise jaotuse alusel, mitte avaliku arutelu kaudu. Pole ka märganud, et Pilvepiir oleks Tuleviku Maailma jõudmise osas oma selged sihid seadnud. Seda küll osatakse tahta, et kordistada pensione, kuid see, et uue tehnoloogia tõhus kasutuselevõtt oleks lubaduste võimaks tegelikustaja, see jääb kaugeks ja mõistmatuks. Siiani. Mis „värk“ selle tulevikuga siis on? Lihtsalt võiks öelda, et värkvõrk. Kui tänaste ettevõtmiste edu käib läbi platvormide võtme, siis homseks on tänased platvormid lootusetult vananenud. Tulevik on värkvõrgu arengus. Vaat selline värk
Tuleviku põhja luuakse hoopis teises kohas ja teises koosseisus. Tulevikku luuakse järgmise tehnoloogiarevolutsiooniga, millest tähtsamad suunad on biotehnoloogia ja arvutilogaritmid. Need on arengusuunad, mis määravad ära meie tuleviku. Asi on isegi tsipake tähtsam (või hullemgi), sest kes sellest avastusretkest õigesti purjesid seada ei oska või need odavmüügil maha müüa, On kvalifitseerunud mahajääjaks, ilmselt igavaeseks. Igavene sõltlane. Kuid ligipääsu Tuleviku Maailmale luuakse praegu kiretu bürokraatliktehnilise jaotuse alusel, mitte avaliku arutelu kaudu. Pole ka märganud, et Pilvepiir oleks Tuleviku Maailma jõudmise osas oma selged sihid seadnud. Seda küll osatakse tahta, et kordistada pensione, kuid see, et uue tehnoloogia tõhus kasutuselevõtt oleks lubaduste võimaks tegelikustaja, see jääb kaugeks ja mõistmatuks. Siiani. Mis „värk“ selle tulevikuga siis on? Lihtsalt võiks öelda, et värkvõrk. Kui tänaste ettevõtmiste edu käib läbi platvormide võtme, siis homseks on tänased platvormid lootusetult vananenud. Tulevik on värkvõrgu arengus. Vaat selline värk
Maadeavastajad
ja ettevõtjad kiirustavad … tulevikku
Ega sellele, kes nüüd järsku huvitub teemast,
pole kerge valdkonnast aru saada. Kuidas teha endale selgeks seda, mida veel ei
ole? On plaanid, kavatsused, unistused. Palju kätega vehkimisi, muinas- ja udujutte. Muidugi on ka kõva konkurents turuosaliste
vahel esimesena tulevikku jõudmise nimel. Teadagi, need kes jõuavad esimesena
tulevikku … teevadki tulevikku. Isegi siis teevad nad tulevikku, kui nad
lähtuvad valedest eeldustest. Kõik oleneb suhtumisest, ka avastuse. „Iga
innovatsioon on oletus. Alustad probleemiga ja püüad seda lahendada teadmata,
milline lahendus tegelikult toimima hakkab. Mida rohkem katseid probleemi
lahendamiseks tehakse, seda suurema
tõenäosusega leitakse parim lahendus. Seda lähenemisviisi kirjeldas
Edison oma kuulsate sõnadega: „Ma pole kordagi läbi kukkunud (elektripirni
töölesaamiseks). Ma olen edukalt leidnud need 700 varianti, mis ei tööta. Kui
ma olen kõrvaldanud kõik mittetöötavad variandid, leian selle, mis töötab.” (M.
McKeown „Kogu tõde innovatsioonist” Äripäev 2009 lk 120). Leidiski. Kui Kolumbus oleks teadnud
Maa tegelikku ümbermõõtu (u 40 tuh km), siis poleks ta ilmselt riskinud uue
kaubatee avastamise kavatsusega, kuid ta lähtus Ptolemaiose aegsest planeedi
ümbermõõdu (u 28 tuh km) arvestusest ja komistas Uue Maailma otsa. Komistas
valedest eeldustest lähtuvalt oma aja Tuleviku Maailma otsa. Tegi tulevikku,
kuigi on ka arvamus, et „Kolumbus
oli suur ebaõnnestuja. Kui ta purjed heiskas, polnud tal aimugi, kuhu läheb; kui
kohale jõudis, polnud tal aimugi, kuhu saabus“ (M. Dobbs „Kaardimaja“ L. Liides
& Tänapäev 2016 lk 88)). Ikkagi tasub proovida
Segane värk
Selle nimel, et teha tulevikku (või vähemalt osta ennast tulevikku) rabelevad praegu maailmas paljud turuosalised ja vastavalt on neil ka ennast esiletõstev esitlusviis. See vastuolulisus teeb asjast arusaamise meile veelgi vaevalisemaks. Õigupoolest sain umbes kolmel-neljal korral täiesti valesti aru, vaid valdkonna tippasjatundjatega sidususi üha uuesti ja uuesti üle vaadates, vaieldes, kuulates ja jälle küsides tekkis mul sellest turust ja selle võimalikest arengutest mul oma pilt. Eee … ega ma väga kindel ei ole, et nüüdki „värgile“ pihta olen saanud, kuid eks valdkonna asjatundjad parandavad kui täitsa valesse randa purjetanud olen. Eneseõigustuseks, mainin, et ma ei püüagi vaadata Tuleviku Maalilma jõudmist tehnoloogilise lahendina, vaid süsteemianalüütiku ja konkurentsiinimese vaatenurgast. Ning lisastiimuliks on see, et tundub, et ka asjatundjad (ja turuosalised) on nüüdseks nii kirglikult vaidlusse asunud, et ühtede ja samades sõnadega käsitletakse läbisegi erinevaid probleeme. Nii, et vast aitab see arutlus neilgi korrastada oma maailmavärki (või maailmapilti). Pealegi, kui mina sellest aru ei saanud, mitte et ma nii tark oleksin, et kõigest aru saaksin, vaid seepärast, et mul meeldib asju/protsesse süsteemselt uurida ja neid huvitavaid/vastuolulisi või lausa pööraseid detaile leida, siis enamik kõrgema võimu kandjad ei tea sellest huvi või ajapuudusel poolt pudrunuiagi. Millest? Eks ikka sellest kuidas, kes ja milliseks meie tulevikku kujundab
.
Selle nimel, et teha tulevikku (või vähemalt osta ennast tulevikku) rabelevad praegu maailmas paljud turuosalised ja vastavalt on neil ka ennast esiletõstev esitlusviis. See vastuolulisus teeb asjast arusaamise meile veelgi vaevalisemaks. Õigupoolest sain umbes kolmel-neljal korral täiesti valesti aru, vaid valdkonna tippasjatundjatega sidususi üha uuesti ja uuesti üle vaadates, vaieldes, kuulates ja jälle küsides tekkis mul sellest turust ja selle võimalikest arengutest mul oma pilt. Eee … ega ma väga kindel ei ole, et nüüdki „värgile“ pihta olen saanud, kuid eks valdkonna asjatundjad parandavad kui täitsa valesse randa purjetanud olen. Eneseõigustuseks, mainin, et ma ei püüagi vaadata Tuleviku Maalilma jõudmist tehnoloogilise lahendina, vaid süsteemianalüütiku ja konkurentsiinimese vaatenurgast. Ning lisastiimuliks on see, et tundub, et ka asjatundjad (ja turuosalised) on nüüdseks nii kirglikult vaidlusse asunud, et ühtede ja samades sõnadega käsitletakse läbisegi erinevaid probleeme. Nii, et vast aitab see arutlus neilgi korrastada oma maailmavärki (või maailmapilti). Pealegi, kui mina sellest aru ei saanud, mitte et ma nii tark oleksin, et kõigest aru saaksin, vaid seepärast, et mul meeldib asju/protsesse süsteemselt uurida ja neid huvitavaid/vastuolulisi või lausa pööraseid detaile leida, siis enamik kõrgema võimu kandjad ei tea sellest huvi või ajapuudusel poolt pudrunuiagi. Millest? Eks ikka sellest kuidas, kes ja milliseks meie tulevikku kujundab
.
Pika
jada mõju kogumis
Mida
meie teame sellest imelisest Tuleviku Maailmast? Vaatame. Telia koduka rubriigist Asjade
Internet ehk IoT saame teada, et „Nutikad käekellad,
autod, külmkapid ja isegi köögimööbel pole ju enam midagi revolutsioonilist.
Revolutsioon tekib 5G mobiilsidevõrgu arenemisega, mis võimaldab võrku ühendada
senisest tuhandeid kordi rohkem asju, senisest oluliselt suurema
andmemahuvahetuse, kiiruse ja andmeside olematu viitajaga. 5G võrk võimaldab ka
asjade omavahelist suhtlust, mida ei võimalda 4G võrk.“. Niisiis ootame …
revolutsiooni (asjade suhtluses?) Edasi. Vikipeedia sedastab, et: „ FCC president on öelnud, et 5G saab olema „totaalne
kannapööre“ (inglise keeles „game-changer“) ja 5G-tehnoloogia loomine
peaks olema rahvusvaheline põhieesmärk“ Seega revolutsioon ja mängu muutus.
Edasi . Arenguseire Keskus ( „Tootlikkuse
arengustsenaariumid 2035“ Tallinn 2018
lk 23) sedastab, et: „Uutel
esilekerkivatel tehnoloogiatel on potentsiaal muuta põhjalikult seni toiminud
ärimudeleid ja tervet meie elukeskkonda“ „5G tulek võib sisuliselt mõjutada
kõiki tööstusi; on hinnatud, et see toob kaasa samasuguse muutuse nagu
trükimasinatelt personaalarvutitele üleminek.“
Seega Revolutsioon + mängu muutus + elukeskkonna muutus. Digigeeniuse (23.01.19) toob välja sidususe sageduste
oksjoni ja 5G võrgu vahel välja, märkides, et
Dr Riigi poolt allkirjastatud 5G sageduslubade konkursi korraldamise
määrus annab võimaluse uue põlvkonna mobiilsidevõrgu ehitamist esimeste seas
Euroopas. „Uue põlvkonna 5G internetivõrk viib meid uude ajastusse. Elisa ei
raja 5G võrku ainult tuleviku nutitelefonide ja sülearvutite jaoks, vaid
eelkõige selleks, et ühendada omavahel miljonid seadmed, andurid ja sõidukid.
Sellest tekkiv uus väärtus majandusele on unikaalse potentsiaaliga ja mitte
ainult linnades, vaid kõikjal tööstusaladel ja tootmises.“. “ Tänane globaalne
“game-changer” on vaieldamatult
tehisintellekt ja sellel põhinevad lahendused. Tehisintellekti laialdaseks
toimimiseks on oluline kiire ja kvaliteetne 5G võrk“. Millele Levicom lisab, et
5G võrgud ei ole olulised mitte
tavapärase mobiiltelefoni- või internetiteenuste kasutuse seisukohalt, vaid
omavad oluliselt laiemat tähendust – 5G võrgud on vajalikud asjade interneti ,
tehisintellekti , virtuaal- ja liitreaalsuse, suurandmete, blokiahela jpm
taolistel tehnoloogiatel baseeruvate uute rakenduste ja teenuste turule tulekuks,
millest hakkavad otseselt sõltuma riigi majandus, tervishoid, avalik haldus jm
valdkonnad“. Kokkuvõttes kõikjal. Seega,
me suundume revolutsiooni (õnneks küll järjekordse tehnoloogilise), mängu
muutumise, elukeskkonna muutuse, teaduse (sh biotehnoloogia, arvutialgoritmide
jne) ja ärimudelite muutuse maale. See
ongi Tuleviku Maailm. Vaat selline kogum. Pikk jada arenguid, mille paneb paika
tehniline sageduslubade andmine maapealsetes
süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks (sageduste andmine). Seega tuleks
vaadata turu- ja konkurentsisituatsiooni mitte sageduslubade seisukohalt, see
on üksikakt, vaid hinnata tuleb protsessi kogumis.
Sagedustest
ja segadustest
Nii
nagu ikka on tulevikuvõidujooksul juba tekkinud arusaamatused. Kätte on jõudnud
jagamise aeg. Ilmset teavad paljud meist teiega anekdooti mille peaküsimus oli
kas jagada võrdselt või vennalikult. Sama küsimus on ülesse kerkinud Tuleviku
Maa avastajate ees. See , mis turuosalistes paksu verd tekitab, selle ametlik
nimetus on „Avalik konkurss sageduslubade andmiseks
maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks
sagedusalas 3410–3800 MHz“. Uh, kui ebaatraktiivne nimetus, ei tekita meis
tarbijates kirge. Isegi huvi mitte. Kuid kirg turuosaliste poolt on täiesti
reaalne, sest sagedusi on vähem kui tahtjaid. Konkurss, nagu hangegi, on
konkurentsi erivormiks turgudel, kus ressurss on piiratud või turg ilma
reguleerimata ei toimi. Seega omamoodi eelkonkurents ja konkurentsi tehniline
imiteerimine. Konkurentsi imiteerimise edukus (st kuivõrd lähedane on tema
toime vabalt toimiva turuga) sõltub sellest kuidas hange/konkurss üles ehitada.
Sama ka Tuleviku Maailma jõudmise ja jagamise turu kujundamisel,
see sõltub sellest, kuidas laotakse alust uuele, tulevikuturule ja kuidas
laotaks põhi selle esimesele astmele ehk sageduste jagamisele. Teema on tähtis, isegi ülitähtis (tulevikku
määrav), sealjuures mitte ainult turuosaliste jaoks (kes piiratud ressursi
pealt tulevikku ehitama hakkavad), vaid ka meie kõigi teiste, nii ettevõtjate,
teadlaste, kui selliste tavainimeste jaoks nagu meie teiega. Kuid meie,
tavainimeste (st kõrgema võimu esindajate), jaoks on praegusel hetkel Tuleviku
Maailma ehitamise projekt sama arusaamatu kui KOLE kokkulepped. Tunnetame, et
tähtis, kuid kaasarääkimiseks oleme kas liiga asjatundmatud, mugavad või
valesti asjadest aru saanud (ja ega kedagi eriti ka põhimõtteid lahti seletamas
pole). Umbes nagu vanas anekdoodis, kus „tunnetatakse“, et 1/4+1/4= pool liitrit,
aga seletada … ei osata. Seega mõtleme
oma mugavuses, et .... äh, tegemist on kõrvalise, tehnilise ja justkui kitsa ringi
klubiline tegevusega, las nad siis isekeskis arutavad seda kitsast ja tehnilist värki. Kuid … siin me
eksime. Kumbki, ei minevikusaavutuste poliitiline ümberjagamine ega tuleviku
kujundamine pole kitsa ringi klubiline tegevus, vaid meie tulevikku määravad
otsustuskohad.
Sealjuures
on sageduste „andmine“ pikema vinnaga
ning püsivam otsustuskoht kui neljaaastane poliitkombo. Kuigi, muidugi võib
olla ka vastupidi. Miks? Lihtne iga otsus on õige vaid konkreetses ajas ja
asjaolude kombinatsioonis, seega õige otsus valel ajal on vale otsus. Kui otsus
ei haaku üldise edasiviiva arenguga on see valeotsus. Kui üldist edasiviivat
arenguplaani polegi, siis on see … Browni liikumine. Kas meil on plaan? Ei ole.
Pole plaani, pole tulemusi, otsustest hoolimata. Kui praegune lõdva püksikummi
poliitika tulevikupoliitikate määramisel jätkub, siis kuigi meil on järgmise
nelja aasta pärast võimalik teha uus valik Pilvepiiri koosseisu suhtes, siis
tulevikuotsustamisel pole meil enam midagi kaasa rääkida. Aeg ja olud on
muutunud, oleme tulevikuehitamisel hiljaks jäänud. Konkurendid
tulevikuehitamise valdkonnas on kadunud silmapiiri taha. Me oleme olukorras,
kus meile oleks nagu räägitud kaugest meretagusest maast, kus kõik on võimalik
ja meie kibeleme uut mandrit avastama, kogu selle kasutamata ressursi ja
uskumatute võimalustega. Aga kuidas sinna jõuda? Kes sinna jõuab? Oleme
tänapäeva Kolumbused? Või kuninglikud tindininad?
Kiirus
ja kiirustamine
Majanduses
ja rallisõidus on kiirus üks väärt asi, kuid kiirustamine … Eh, võib põhja alt ära sõita, võib velje
lõhkuda, kõigest sellest johtuvaga. Võidab mitte kõige kiirem, vaid see, kes
esimesena finišijoone ületab. Kuid meie tulevikulgu on haaratud kiirustamispalavik. Nii, kiire, et „ühe hingetõmbega“ räägitakse nii sageduste
jagamisest (millesse püütakse segada nii sigadust kui segadust), 5G
tehnoloogiast, värkvõrkudest, iseliikuvatest autodest ja „nänkupiltide“
(ninnunännu & jänkupildid) kiirlaadimisest. Kuid kõik need on eraldi asjad
ja vajavad ka eraldi või vähemalt õiges järjekorras käsitlemist.
Niisiis,
igal asjal on algus ja lõpp, me peame iga otsuse juures hindama kahte asja,
esiteks esialgset otsust, sest sellest johtuvalt sünnivad teised otsused ehk
kui võtta pilet Narva, siis sama piletiga ja samal ajal Tartusse sõita ei saa. Elementaarne.
Peame tegema valiku. Teiseks peame otsustamisel silmas pidama lõppeesmärki. Kas
me kogemata, kiirustades, ei osta piletit Narva, kuigi eesmärgiks oli sõita
Tartusse. Nagu väidetud on, mammut ei koosne mammutitest vaid rakkudest, rakud
… Ehk kui esmane otsus e. „ehitusmoodul“
on paika pandud, siis saab sellest kasvada ainult mammut, mitte sipelgapesa.
Meie paneme praegu „nännupiltide“ jutu taustal paika esimese ehitusmooduli …
Millele?
Hm, hea küsimus. Õigemini ongi see põhiküsimus. Ühest küljest räägitakse
tulevikutehnoloogiast kui imedemaast, kuid lahendatakse seda tehnilist jagamisülesandena. Imedemaa tehniline
jagamine? Veider. Miks me niimoodi teeme? Harjumus? Või me ei soovigi uut moodi
maailma näha? Pimetähn? „Kuid just selles probleem seisnebki: meie ajudele ei
meeldi teada saada, et neil pole õigus. Kinnituskalduvus on meie ärritav komme
keskenduda lausa laserkiire täpsusega igale tõendikillule, mis toetab seda,
mida me juba usume, ning eirata rahulolevalt vahest palju suuremat hulka
tõendeid, mis näivad viitavat sellele, et oleme asjast täiesti valesti aru
saanud.„. „Võib arvata, et kui oleme
teinud otsuse, hakanud seda ellu rakendama ning tegelikult ära näinud, et asi
hakkab jubedalt viltu kiskuma, siis oleks veidi kergem oma meelt muuta. Aga
paraku mitte. On selline asi, nagu „tehtud valiku heaksmõtlemise kalduvus“ (…)
Oma keerukamas vormis on see põhjuseks, miks valitsuse ministrid kinnitavad
jätkuvalt, et „läbirääkimised kulgevad väga hästi ja on tehtud palju edusamme“
veel ka siis, kui kõigil on selge, et olukord on lootusetu. Valik on tehtud,
seega pidi see olema õige, kuna meie tegime selle.“ (T Phillips „Inimesed.
Lühiajalugu kõige perse keeramisest.“ Tänapäev 2019 lk 30). Vaat niimoodi, meie
ja meie (lõputu) õigus.
Kolumbuse
töökirjeldus
Kuid
valdkonna arengu ja konkurentsi seisukohalt on tegemist millegi enamaga, see
pole ainuüksi tehniline lahend või oksjon, see on küsimus Tuleviku Maailma
ressursside kasutamisest. Kui
Kolumbus suundus uut mereteed avastama,
siis ei hinnatud tema tegevust mitte selle järgi, et ta hiivas ankru ja heiskas
purjed, tema tegevust hinnati siis ja praegu protsessina ja tulemuspõhiselt.
Ilmselt ei kirjutanud ta Hispania kuningale Projekti „Kuidas hiivata
lähtesadamas ankrut“. See oli rohkem selline töökirjeldus, et avastan uue
lühema/kiirema kaubatee Aasiasse, mis toob tema kuninglikule kõrgusele sisse
nii- ja naapalju lisa reaale. Vaid selle peale andis Hispania Kunn Kolumbusele
õiguse ja ressursi avastusretkeks. Ja kuigi ta ei avastanud uut mereteed
Aasiasse, avastas ta Uue Maailma. Meie tänased kõrgema võimu kandjad (kuningad)
peaksime oskama kaasa rääkida rohkem sellesse meie aja Tulevikumaailma
purjetamisel, seda protsessi tuleb hinnata kogumis, mitte üksikkonkursina –
hiivame ankru.
Fordimust?
Dr
Riik valis sageduste (piiratud ressursi) välja andmiseks tehnilise lahenduse,
mida on enne kümneid kordi tehtud, kuid …
Oot-oot, tegemist on ju revolutsiooniga,
murranguga, uute ärimudelitega, elukorralduse muutusega, siis seda menetleda
vana korra järgi on küll , no vähemalt pentsik või mugavuslahend. Kas Dr Riik
ei saanud aru „värgi“ sisust ja tegi mugavusotsuse – teeme nii nagu alati?
„Paljud uusliberaalsed majandus- ja poliitteadlased väidavad, et kõige
parem oleks jätta kõik olulised otsused
vaba turu kätte. Sellega annavad nad poliitikutele täiusliku vabaduse
tegevusetuseks ja võhiklikkuseks, mis tõlgendatakse ümber sügavaks tarkuseks.
Poliitikutel on mugav uskuda, et nad ei saa maailmast aru, sest neil ei olegi
vaja sellest aru saada.“ (Y. N. Harari „Homo Deus. Homse lühiajalugu“ PM 2018
lk 395). Ehk, kui ei saa aru, siis tee kiiresti, käratult, tehnilis-bürokraatlikult
ja lihtsalt. Kui mõningatel juhtudel on lihtsus õigustatud, lausa soositus,
siis mitte alati.
Ilmselt
oleme me kõik mingis kontekstis kuulnud fordilikku ütlemist, et autod võivad
olla ükskõik mis värvi, peaasi et need oleksid mustad. Must oli lihtsalt tol
ajal kõige odavam ja kiiremini kuivav värv ning olenemata sellest, et auto võis
põhimõtteliselt olla „ükskõik mis värvi“, oli valik alati must. Seega olenemata
sellest, milline oleks olnud konkurss, tulemus oli ette teada. Fordimust.
90-date meie riigihangete algaastatel käibis anekdoot, et kõik autotootjad on
konkursile oodatud, kuid neil peab olema ainult X kere, kõik mööblitootjad on
kutsutud, kuid parameetrid vastasid vaid Y tootja spetsifikatsioonile jne. Seda õpetlikku anekdooti analüüsides võib
öelda, et konkurss/hange oli korraldatud tehniliselt „õigesti“ (selles
seisnebki taibuka bürokraatia võlu), kuid see ei taganud konkursi eesmärki (selgitada
välja parim pakkuja), vaid juba (eel)valitud pakkuja. Kuidas sagedustega lood on ei tea, siin
seisavad vastakuti kaks vihast vaenuväge. Kuid meie, kui piiratud ressursi
omanike, jaoks on vaenuväed üles rivistunud valel lahinguväljal. Antud momendil pole tähtis mitte niivõrd küsimus selles, kas
ja kes võidab oksjoni, vaid kuhu me jõuda tahame. Kui me teame kuhu me jõuda
tahame, alles siis tuleb esimene aste ja see on ikkagi kuidas on laotud
sageduste jagamise konkursi alus? Fordimustalt? Mugavuslahendina? Nii, et kogu
vaidlus käibki põhiliselt lubade arvu üle (mitu Kolumbust me reisile lubame,
kellel laseme ankru alla ja kellel purjed üles), mitte kuhu, kuidas ja millal
siirdume. Vale küsimus, vale lahing … vale tulemus
Tehniliselt laitmatu … tuleviku müük
Konkurss on tehniliselt laitmatu, nagu teame, selliseid
konkursse on läbi viidud kümneid, kuid kui me väidame, et uus tehnoloogia on
revolutsiooniline, maailma muutev, kas siis on ikkagi õige sellele uuele
„värgile“ kasutada samu riistu, mis vanadel. Veelkord toonitades, see sageduste
„andmine“ ei ole pelgalt sageduste andmine/jagamine, see on turu ostmine ja
tuleviku ostmine. Nii tulekski seda tulevikutoru ja konkurentsi vaadata.
Kas
on ikka õige, et konkursi ainuke mõõdupuu on raha? Kui raha, siis võidavad (loe
ostavad) selle need kellel raha jätkub. Pole ka paha variant, kuid lahjake. Kuid
kui konkursi mõõtkavas on ka nutikus, kiirus ja avatus, siis paneb see
turuosalisi mõtlema, pakkuma uusi lahendusi, pingutama, konkureerima
nutikuses/kiiruses. See võib tuua turule värskeid tegijaid. Üllatajaid
üllatavate lahendustega. Mõtteviis, et sageduste lubade eraldamise ja meie
tulevikuarengu rütmi määrab ühekordne sissemakse, tundub hirmutavalt vanaaegne. Sageduslubade „andmine“ pole pelgalt tehniline
ülesanne, vaid väga selgelt võitvatele turuosalistele tulevikuturgude müümine.
Enamgi veel, see on arengute määramine aegade lõpuni (või kuni võrgud kokku
kukuvad), sest need kes arendavad välja võrgustiku kasutades selleks eraldatud
sagedusi võivad oma tulevase turujõuga liikuda ka kõrvalturgudele, moodustades
vägagi võimsaid ühendusi. Mis aga peamine, need kes võidavad 5G võidujooksu on
ilmselt ka ainsad konkurentsivõimelised osalejad 6G rallis (mis see siis iganes
ka on). Nii, et väike tehniline lahendus, mille aluseks on lihtne konkurss
polegi nii lihtsake. Kui siin väidetakse, et teenuseid hakkavad arendama teised
teenuseloojad ja pakkujad, siis muidugi on see nii, et sidefirma ei hakka ise
arendama ei iseliikuvat autot, selle tarkvara ega andureid kuid kogu see „värk“
käib läbi selle toru, kellel on
sagedustele rajatud värkvõrk. Ilma
sageduste ja värkvõrguta ei saa mitte kuidagi. Vaat selline värk.
Uute
Maailma jagamine Kolumbus 5G ajal
Vaadake, kui Kolumbus 1492. aastal kobamisi Lääne-India saarteni jõudis,
siis sai ta Ameerika avastamise au endale. Kuigi ilmselt polnud ta esimene Uue
Maailma avastaja, sest näiteks Islandi saagades pajatatakse viiking Leif Eriksonist,
kes seilas 1002(1003?). a meeskonnaga läände, randudes Ameerikas. Kuid nemadki
polnud esimesed, arvatakse, et juba foiniikia
meresõitjad jõudsid Ameerikasse a. 500 eKr. Teisalt on püstitatud hüpotees, et Hiina admiral Zheng He võis jõuda Ameerikasse
1421. Aastal. Kõigil Kolumbuse eelsetel meresõitjatel oli küll avastamisrõõm,
kuid nad ei võtnud uut ressurssi kasutusele. Ei taibanud, et tegemist on
uskumatult mitmekesise ja vähehõlvatud ressursiga. Isegi Kolumbus ise ei
mõistnud oma saavutust vaid arvas olevat Indias (või selle lähedal). Kuid avastatud maad kuulutati olenemata selle nimetusest või olemusest ikkagi Hispania kuninga valdusteks . Siis ... Kuninglik keskvõim võis maade
hõlvamiseks (mis küll polnud tema omad, kuid mida näljased huvigrupis ihalesid
oma äri püstipanemiseks) anda välja lubatähti. Ja nii nad vallutasidki Uue
Maailma. Said õiguse, vallutasid territooriumi, võtsid kasutusele, tekitasid
hunnitud varandused ja osavamad neist said asekuningad. Ja jagatud see oligi ... Uus Maailm nimelt. Kas nüüd toimub tehnilisbürokraatlike kirjatsurade lubatähtede alusel Tuleviku Maailma jaotamine?
Niisiis, kuidas võiks
välja näha tänapäeva Uue Maailma ehk Tuleviku Maailma, hõlvamine?
"Kolumbus liignimega 5G" on jõudnud uude maailma ja kuulutanud kogu uusala
Kõrgeima võimu kandja valduseks. Kõrgeim võim on õnnelik ja asub realiseerima õigust oma
valdustele, teatades, et „Sagedusload on riigile kuuluv väärtuslik ning samas
piiratud ressurss, riigi ja ka tarbijate jaoks parima tulemuse saavutamiseks on
vajalik korraldada võistlevate äriplaanidega konkurss“. (PM 2.11.18). Väga hea
mõte. Siinkohal tuleb vaid vahet teha, et tegemist ei ole mitte 5G lubade või
võrkude lubade jagamisega, mis tihti kõnekeeles segadust tekitab vaid 5G jaoks eraldatava kolm sidesageduse kasutusloaga.
Piltlikult väljendudes on Kunn pannud oksjonile kolm maatükki , mitte seda
milliseid maju (või tehaseid) sinna ehitatakse või millised kardinad kõige
kaunimad ülakorruse verandal välja näevad. Kuna ma pole sidetehnika ekspert,
pigem selline tavahuviline kallakuga konkurentsiinimene, siis meenutab praegune
olukord seisu, kus kunn müüb/eraldab/jagab sageduslubasid (kinnistuid) ilma
üldplaneeringuta, detailplaneeringutest rääkimata. Müüb kui tühermaad. Ühest küljest
on ostjate poolel tegemist riskiga ( nad ei tea kellega neil lepingud või
millised teenused üldse on) kuid samas võib kinnistu osutuda tulevikus kullarikkaks
maardlaks või hinnatud linnasüdame ärikvartaliks. Kuna meil tulevikustrateegiat
ei ole, siis me müümegi (ma tean küll, et mõnigi ütleb, et tegemist ei ole
müügiga vaid firmale eraldatava sagedusalaga mida ESS alusel iga aasta
pikendatakse, siis „andmine“ toimub ju raha eest, ehk müüakse mingit õigust)
oma kroonimaid ilma mingite reservatsioonideta, ilma arenguplaanideta, ilma
äriplaanita, lihtsalt raha eest. Toimub ostu-müügi protsess, mil Dr Riik müüd
tulevikuvõimalusi ja arendajad ostavad endale tulevikuturge. Sellel kohal
ilmneb, et tegemist pole mitte lihtsalt Dr Riigi poolt välja kuulutatud tehnilise
jagamisülesandega, vaid väga selgelt võitvatele turuosalistele tulevikuturgude
müümisega.
Äriplaanide
konkurss või rahahulga konkurss
Mõned
väidavad, et sageduste konkursil ei saagi mingeid tingimusi olla – raha lauale
ja kõik. Hm, veider. Teistes valdkondades me niimoodi ei tee. Kõigele on tingimused ja hanked. Samas on, iga tühisemagi bussiliini (ATL) võitmiseks korraldab Dr Riik konkreetsete
tingimustega konkursi. Esitab terve rea
tingimusi, mida vedaja peab täitma, kui ta liinile kvalifitseerub. Muide ka
siin on Dr Riik kuulutanud et tegemist on piiratud ressursiga, seda isegi
turupõhiste liinide puhul. Vahva, Dr Riik on kuulutanud enda Aja Peremeheks.
Rendib aega soovijatele. Päris pöörane, eks ole? Nali naljaks, kuid Dr Riik sõlmib ATL lepingud (dotatsioonil põhinevad)
või annab välja liiniload (turupõhine
liinivedu) väga täpsetel tingimustel koos trahvidega ning kui vaja ka liini
sulgemisega, kui ei täideta mingit kohustust. Sageduste andmisel selliseid
„segavaid asjaolusid“ ei kehtestata. Nüüd ütlete, aga turuosalised peavad peale
sageduste saamist ju investeerima, palju investeerima, kuid ka bussivedaja peab
liini saades (liin ise ei sõida ju, see on vaid lubatäht veo teostamiseks)
investeerima bussidesse, kütusesse, ühe piiratumasse bussijuhtidesse, IT
arendustesse jne. Kas Dr Riik saab sageduskonkursilt 5-8 milj EUR ja kõik? Aga edasi?
Edasi on nii, et asjatundjate arvates just see probleemiks, et ühiskonnas/riigis ei ole
algatatud diskussiooni värkvõrgu teenuste loomise osas. Nende uute teenuste
arendamise ergutamisel on Dr Riik väga passiivne olnud kuigi peaks olema
innustaja ja juhendaja. Sideettevõtete kiituseks tuleb mainida, et sideettevõtted
võtavad hetkel riski ja ehitavad sidevõrgu enne kui need värkvõrgud neilt neid
(veel ei tea milliseid) teenuseid tellinud on. Seega ettevõtjad tegutsevad, purjed
juba heisatud, nii et mastid lookas, aga Pilvepiir? Milline on Pilvepiiri
strateegia selle täiesti uue ressursi vallutamiseks? Või polegi?
Riiklikult
tähtsusetu?
Nüüd me siis
seisame selle uue imelise Tuleviku Maailma lävel ja … Milline on meie plaan see
„värk“ meie jaoks kõige kasulikumalt tööle panna? Sideettevõtete kiituseks tuleb mainida,
et sideettevõtted võtavad hetkel riski ja ehitavad sidevõrgu enne kui need
värkvõrgud neilt neid (veel ei tea milliseid) teenuseid tellinud on. Seega ettevõtjad
tegutsevad, purjed juba heisatud, nii et mastid lookas, aga Pilvepiir? Uuesti. Milline
on Pilvepiiri strateegia selle täiesti uue ressursi vallutamiseks?
Dr Riik on küll väitnud, et sagedused
jagatakse välja vastavalt äriplaanile, kuid nagu nägime pole see pole õige. Konkursi
tingimused on lihtsad, ei mingit äriplaani, osalejalt nõutakse, et ta peab
olema registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi äriregistris või
Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus Euroopa samaväärses registris,
netovara peab vastama äriseadustikus sätestatud nõuetele ( 25 tuh EUR?), tal ei
tohi olla maksuvõlglane ja , ta peab omama tehnilist kompetentsust
elektroonilise side võrgu loomisel ja haldamisel, sagedusloa alghind 1,6 milj
EUR. Kõik mõistlikud tingimused, kuid … Kuhu jääb mängu ilu? Kuhu jääb nutikus
ja konkurents? See on koht, kus minu kui konkurentsiinimese närv tuikama
hakkab.
Kuid
loodus teatavasti tühja kohta ei salli, kui Pilvepiir seda ei täida, siis
täidab selle keegi muu: ametnikud, ettevõtjad, huvigrupid. Ja huvitatuid on
palju, see on sama olukord kui Kolumbus avastas Uue Maailma. Piiramatu ressurss
ootab jagamist ja kasutamist.
Võiduvalemist
Eduka hanke taga on harilikult asjatundlikkus ja visoon tulevikust. Hea näide julgusest ja asjatundlikkusest pärineb II Ilmasõja eelsest perioodist. "Briti Õhujõudude ministeerium andis 1931.aastal välja nõudliku hävituslennukite spetsifikatsiooni. … Teiseks aga tundus, et esitatud nõudmisi on peaaegu võimatu täita … Esialgne tulemus valmistas pettumuse. … Ministeerium kaalus isegi lennukite tellimist Poolast. … Üks osalenud firmadest oli Supermarine. Üks ministeeriumi ametnikest, õhukomandör Henry Cave-Brownw-Cava otsustas tavapärast hankeprotseduuri ignoreerida ning tellida lennuki huvitava eksperimendina. See lennuk oli Supermarine Spitfire
Targutusi:
Eduka hanke taga on harilikult asjatundlikkus ja visoon tulevikust. Hea näide julgusest ja asjatundlikkusest pärineb II Ilmasõja eelsest perioodist. "Briti Õhujõudude ministeerium andis 1931.aastal välja nõudliku hävituslennukite spetsifikatsiooni. … Teiseks aga tundus, et esitatud nõudmisi on peaaegu võimatu täita … Esialgne tulemus valmistas pettumuse. … Ministeerium kaalus isegi lennukite tellimist Poolast. … Üks osalenud firmadest oli Supermarine. Üks ministeeriumi ametnikest, õhukomandör Henry Cave-Brownw-Cava otsustas tavapärast hankeprotseduuri ignoreerida ning tellida lennuki huvitava eksperimendina. See lennuk oli Supermarine Spitfire
Vaieldamatult esindas Spitfire üht ajalooliselt
olulist tehnoloogilist läbimurret. …"
Kui rääkida selle hanke tulemist kogumis, siis " Winston Churchill tabas märki, kui ütles Spitfire pilootide kohta, et üheski
varasemas konfliktis polnud nii paljud inimesed olnud tänu võlgu nii vähestele
Võib-olla polegi päris liialdus väita, et
Spitfired päästsid vaba maailma. Lennuki prototüüp läks valitsusele maksma
umbes sama palju kui maja Londonis – 10000 naelsterlingit.”
Millist tulu lootis saada Henry Cave-Brownw-Cave
10000-naelane investeering? 430 000 inimest päästeti gaasikambrist ja Hitleri
ilmajätmine tuumapommist. Sellele ei söendaks ükski ökonomist hinda määrata.” (Tim Harford „Kohanemine”. Kirjastus Hermes
2012 lk 75/76). Vaat selline hange.
Uus Manhattani tehing?
Kas Dr Riik saab sageduskonkursilt 5-8 milj EUR? Võib-olla isegi 10-12 milj. Kuid vaevalt. miks peaksid turuosalejad maksma rohkem sest ära on vaja arvata vaid milline on küllalt kõrge ja piisavalt madal hind ühe sagedusala saamiseks ja ... Ja kõik? Uh, sai kaelast ära? Kui niimoodi vaadata, siis tunnen ennast tõelise tobujussina, sellise lihtsameelsena. Põlisasukad Uues Maailmas said Manhattani eest peotäie klaaspärleid ja …. Olid ka rahul. Olid rahul oma teadmatuses ja lähtudes pelgalt momendi ja kohaliku väärtushinnangu mõõtkavast. Ei tunnetanud tulevikku. Nii ka meie, me ei adu, et nendele sagedustele ehitatud võrgud hakkavad genereerima kogumis sadade miljardite eest äri ja … Võib-olla see küsimus on ikkagi strateegilist arutlust väärt. Võib-olla tasub Pilvepiiril endale selgeks teha Uue Tuleviku Maailma jagamise võimalused. Riikliku tähtsusega otsused ja lisavahendid on just seal, … uuel ressursimandril. Ja muide nagu targad inimesed on tõdenud, siis „Iga punkt ajaloos on oma olemuselt risttee. Minevikust olevikku toob üksainus sissetallatud rada, kuid tulevikku suunas hargneb tee lugematuks hulgaks harudeks.“ (Y. N. Harari „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ 2016 lk 310). Mis kinnitab veelkord, et kui me siiani oleme teinud ühtemoodi, siis edaspidi on võimalik (tulevikku teha) väga erineval moel.
Teadmiseks purjelaevade omanikele: tulevik saabus ... eile
Tähelepanu tuleb pöörata hoopis muule, ikka
on juhtunud nii, et kui omad kaklevad siis võtab võidu keegi kõrvaline. Tänapäeval
ei saa kindel olla et kui "meil on mastid" , siis meie võidame. Ka purjelaevade omanikud
arvasid niimoodi, kuni tulid raudlaevad ja aurumootorid, mastid … Mastid saeti
küttepuiduks. Teised tulijad võivad seda turgu näha hoopis teistmoodi Võivad
näha meile paremat moodi või halvemat moodi. Ajal, mil mopsid mõtlevad ikka veel vanades kategooriates, kuid maailm on
pööranud platvormidee usku, pole võimatu, et keegi suudab välja mõelda hiilgava
ärimudeli sageduste kasutamiseks.Tore mõttepojuke, kuid pole tõenäoline, kui konkurss tehakse purjekate mastikategooriatest lähtudes.. Seega
on küsimus siiski pigem selles kas konkurss, kui selline on tuleviku mõttes
heal ja kindlal alusel. Vaadates senist pilti, sellist kindlust ei ole.
Longates
kuhugi …tulevikku. Vist.
Nüüd seame
ennast lonkama tulevikku sama strateegitu tegevusmalli järgides. Tulevik tuli
juba eile, kuid me pole seda veel märganud. samal ajal kui ärimaailmal sülg suunurgast naudinguootuses juba tilgub, kujutame meie poliitmaastikul ette Vanainimeste vabariiki igaühe rahamasinat. Ega sellinegi tuleviku visioniseerimine ju paha pole, kuid selleks tulev otsustada milline on meie strateegia uue tehnoloogia kasutuselevõtul, meie osa ja kasu värkvõrgus. 5G-võrk toob kaasa murrangulise hüppe tehnoloogiamaastikul, mida hakatakse kasutama tulevikus selleks, et ühendada miljonid seadmed, andurid ja
mis tänu suurematele andmemahtudele ja kiirustele annab võimaluse luua uus, seni kujutletamatuid, ärimudeleid. See mulle meeldi, mulle on alati meeldinud kujutleda ette kujutletamatut. Vahva. Kuid ... me läheme üle täiesti uuele arengutasandile, uued kiirused muudavad maailma, kuid meie ei saa väga hästi aru veel tänaseski toimuvast. Teeme tänaseid otsuseid aastakümneid vananenud teadmiste põhjal. Kahjuks.
Uus Manhattani tehing?
Kas Dr Riik saab sageduskonkursilt 5-8 milj EUR? Võib-olla isegi 10-12 milj. Kuid vaevalt. miks peaksid turuosalejad maksma rohkem sest ära on vaja arvata vaid milline on küllalt kõrge ja piisavalt madal hind ühe sagedusala saamiseks ja ... Ja kõik? Uh, sai kaelast ära? Kui niimoodi vaadata, siis tunnen ennast tõelise tobujussina, sellise lihtsameelsena. Põlisasukad Uues Maailmas said Manhattani eest peotäie klaaspärleid ja …. Olid ka rahul. Olid rahul oma teadmatuses ja lähtudes pelgalt momendi ja kohaliku väärtushinnangu mõõtkavast. Ei tunnetanud tulevikku. Nii ka meie, me ei adu, et nendele sagedustele ehitatud võrgud hakkavad genereerima kogumis sadade miljardite eest äri ja … Võib-olla see küsimus on ikkagi strateegilist arutlust väärt. Võib-olla tasub Pilvepiiril endale selgeks teha Uue Tuleviku Maailma jagamise võimalused. Riikliku tähtsusega otsused ja lisavahendid on just seal, … uuel ressursimandril. Ja muide nagu targad inimesed on tõdenud, siis „Iga punkt ajaloos on oma olemuselt risttee. Minevikust olevikku toob üksainus sissetallatud rada, kuid tulevikku suunas hargneb tee lugematuks hulgaks harudeks.“ (Y. N. Harari „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ 2016 lk 310). Mis kinnitab veelkord, et kui me siiani oleme teinud ühtemoodi, siis edaspidi on võimalik (tulevikku teha) väga erineval moel.
Targutusi:
Mary Roach „Reisisiht Mars. Kosmoses elamise
veidram pool” Imeline Teadus 2012
Lk 16 (Juttu on viis kuud enne Apollo 11 starti
alanud protsessist). Ettekande pealkiri kõlas nii: „Kus ükski lipp pole veel
käinud: lipu Kuule asetamise poliitilistest ja tehnilistest aspektidest.”
Äsjamoodustatud Kuulennu Sümboolsete Tegevuste komitee kogunes arutama lipu
Kuule asetamise sobilikkust.”
G. Hamel, C.K. Prahalad „Võidujooks tulevikku”
OÜ Fontes kirjastus 2001
Lk 69 „Konkureerimist tulevikule võiks võrrelda
rasedusega. Nagu tulevikukonkurentsil on ka rasedusel kolm faasi: viljastamine,
kandeaeg ja sünnitus. (….) „Siinkohal peaksid tegevjuhid endalt küsima,
missugusele faasile nad pühendavad kõige rohkem aega ja energiat: kas viljastamisele,
rasedusele või sünnitusele? Meie kogemus näitab, et enamik mänedžere veedab
ebaproportsionaalselt palju aega sünnitustoas ja ootab sünni imet. Aga nagu me
kõik teame, jääb sünni ime olemata, kui üheksa kuud varem ei ole midagi ette
võetud. Niisiis meile tundub, et tegevjuhid tegelevad liiga palju oleviku
ohjamisega ega kujunda tulevikku. Tuleviku kujundamiseks peab aga firma
alustuseks unustama ära osa oma minevikust.”
No comments:
Post a Comment