Monoteatri menulavastus

Just siis, kui oled lämbumas moosisesse poliitloba lõputusse lubamise, kui oled kaotamas lootust reaalsuse võimalikusse, saabub linna uus rändteater, nagu sõõm värsket õhku, monoetendusega „Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2016.–2017. aastal. Riigikontrolöri kokkuvõte riigi majanduse ja rahanduse väljavaadetest ning riigi varaga seotud probleemidest“ . Soovitan kõigile pilk peale visata ja nautida nii sisu tihedust, struktuuri hõrkust, kui finaali võimsust. Nojah, monoetenduste entusiastidele on see hõrk uuelaadne süžee käsitlus , kuid Dr Riigile, kellele meeldivad rohkem häälekad ja rahvarohked jandid ilmselt segav, irriteeriv ja nörritav. Peaaegu nagu noorema venna trooninõudlus. Kuid ei peaks olema, Riigikontroll on põhiseaduslik institutsioon, kelle tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.  Dr Riik Ja RK peaksid suhe olema kui võrdsete, kui sparringupartnerite suhe. Elementaarne

Tegelikult peaks audiitortegevuses RK positsioon olema isegi tähtsam, kui Dr Riigi positsioon, kuna ta auditeerib ju Dr Riigi tegevust ja kannab selle vastavusest/mittevastavusest ette Pilvepiirile. Vaat selline lugu, täpselt niimoodi nagu toimub auditeerimine ärimaailmas. Auditeeritav ei saa endale lubada ütlemist et audiitor on tobu, tema järeldused on jama, ettepanekud mõttetud. Ja nina viltu. Pole sünnis.  Päriselus  peab auditeeritav tõestama, et tema tegevus on kooskõlas heade tavade ja seadustega

- Kontrollkaaludest

Aga Dr Riigi puhul  millegipärast audiitori-auditeeritava suhe ei toimi. Kui audiitor väidab, et auditeeritav on  oma kulude katmiseks kasutanud ligikaudu 500 milj EUR nende  kätte hoiule usaldatud Eesti Töötukassa (TK) ja Eesti Haigekassa (HK) raha, siis vastus on umbes selline, et ise olete lollid, me toimime kui pank. Hm, kuid milline oleks reaktsioon, kui pank kasutaks reeglitevastaselt hoiustaja raha? Kriminaalne ilmselt. Rahaminister teatab tuimalt, et hoiule antud raha võib Dr Riik kasutada, kuna nii sätestab riigieelarve seadus.  Edasi läheb  äraseletamine juba ludinal, sest riigieelarve seadus on põhiseaduses nimetatud seadus, aga TK ja HK seadused on pelgalt lihtseadused. Saate isegi aru, need on lihtsalt seadused, mida rahandusjupiterid ei peagi täitma. Rahandusjupiteridel on lihtsalt kangem seadus. „Teen mis tahan kõikelubavuse seadus“. Ka Õiguskantsler jõudis RK-a samale arvamusele veidi teise nurga alt,  nimelt et riigieelarve seaduse sõnastus ei arvesta HK ja TK eesmärkide ning neile avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele pandud mitmete piirangutega nende vara kasutamisel ega ole kooskõlas HK ja TK seadusega, mis räägivad üksnes raha hoidmisest riigikassas. Ehk kõike lubavuse seadus ei saa kõike lubada, kui klient seda ei soovi. Kui RAMI-l meeldis ennast võrrelda pangaga, milline lihtsalt pööritab kliendi raha ja maksab välja hoiutasusid, siis see mida auväärsed auditeerivad institutsioonid ütlevad on see, et kui hoiustaja on andnud oma rahad panka ja selle juures on klausel, et see on säilitamiseks, mitte kasiinos mängimiseks. Protseduuride rikkumine viib varem või hiljem kas rahapesu või püramiidskeemini ehk hoiustaja raha kaotuseni. Muide, ka püramiidskeem  maksab välja dividende (esialgu), kuigi põhisumma on juba tuuri pandud. Vaat niiviisi.

Magaja äratamatus

Häirekellad,  viled,  vilkurid kõik huugavad, kuid meie ei märka midagi, oleme enese imenud skandaalikanalite külge ja püüame sellega endast tegelikke probleeme eemale hoida. Ega kõike ju korraga jõua. Piinlik. Me tegeleme (innustunult) asjadega mis pole üldse asjad ja kui on siis pole meie asjad. Miks peaks mind huvitama, et mingil rokkaril on osalus Leedu äriketis või, et kroonitud pead on reisinud paradiisisaartele registreeritud lennukiga. Appi, see on nagu oleksite Danskepanka raha hoiustanud, kuid pank on otsustanud susserit teha ja pesumaja avada, siis pole ju teie seda teinud. Või olete? Eriti piinlik on teadmiste puudumine, vaid üks messimeedik lisas paradiisiskandaali lõppu, et  monarhi käitumine ei olnud seadusevastane.  Mina ei tea monarhide rahaasjadest midagi, kuid „Kui George III sai 1760 aastal kuningaks, ei andnud need valdused palju tulu, nii et ta sõlmis parlamendiga kokkuleppe, et kroonimaade sissetulek anda rahandusministeeriumile, saades vastu fikseeritud aastase makse ehk Civil Listi. Ühtlasi säilitasid tema ja ta järeltulijad sissetuleku omaette investeerimisportfellist, mida nimetatakse Lancasteri hertsogkonnaks.” „1947 aastal andis kroonivaldus valitsusele peaaegu miljon naela lisatuluna … Samal aastal volitas parlament rahandusministeeriumi eraldama 410 000 naela kuningas Georg VI-le, Civil Listi stipendiumina, pluss 161 000 naela pereliikmetele, nii et valitsusele jäi üldkuludeks peaaegu 400 000 naela.” (S. Bedell Smith „Kuninganna Elizabeth. Moodsa monarhi elu.” Kunst 2012 lk 65). Vaat niimoodi. 

Tagasipöördumine reaalsusse.

Arvatavasti pole just üleliia palju neid, kes on lugenud RK auditeid, analüüse, ettepanekuid. Nojah, ega need mingid „südamete kuningannade“ seriaalid just pole, kuid hillitsetud tarkust ja kiremöllu on neid ohtrasti, kui keegi viitsib süüvida. Viimanegi audit oli pehmelt öeldes - mõtlemapanev. Tegemist oli häirekella helistamisega. Järjekordsega. Kahju küll, kuid meie magame edasi. Rahulikult? Sest me ei saa aru? Ega ma teagi, mida RK peaks tähelepanu võitmiseks veel tegema, kas mõistmise kergendamiseks koomiksi koostama või märuliseeria väntama. Seekordne eurotoetuste osa oli küll värvikalt kirjeldatud, kuid reaktsioon? Vaid üksikud artiklid ja vaikus. Kummaline. Sama monotükki on korduvalt esitanud ka Eesti Pank. Sama edutult.  Sama tõrjutult.

Kuid nüüd on esmakordselt arvudes välja joonistatud see, mida paljud analüütikud on peljanud - EL toe kuhtumise mõju on meile nagu täiemõõduline majanduskriis. Me peame ise teenima ja vastavalt ka kulutama hakkama. Õudus? Või reaalsus? Tagasipöördumine reaalsusesse. Nagu kirjutab  Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht K. Oad,  edaspidi sõltub kõik meist endist: „On väga tore, et euroraha olid, ja on ka tore, et see otsa saab. Sest kes ei maksa, see ka ei vastuta. Õige pea ei ole eestimaalastel enam muud valikut kui vaadata senisele riigipidamise viisile kriitiliselt otsa ja küsida: kas paremini ei saa?“ (ÄP 9.11.17).  Väga kiiduväärt vaatenurk.

  Ka riigikontrolör on ettevaatavalt optimistlik, kui me kohe praegu enese tegemised ja kulutamised ümber hindaksime, siis: „Elujõuline ja kestlik riik peab oma funktsioneerimise üles ehitama sellele rahale, mida me ise oleme suutelised oma käte ja ajudega teenima. Ma ei kahtle, et Eesti seda suudab, me ei ole kunagi olnud nii jõukad kui praegu. Me suudame aga oma ühiskonna arengut ja jõukust suunata ning kasvatada paremini ja tulemuslikumalt, kui eluks ilma välisabita piisavalt varakult ja läbimõeldult valmistuda.“ Mnjah, just sellist suhtumist ootaks Dr Riigilt. Oleks ju loogiline, hoiatati ja … Aga ei arvanud ära.  Kas te teate, kuidas G. Washington   Kontinentaalarmee juhina esimese võiduni saavutas? Ta üllatas Briti vägesid. Mõtlete, kah mul üllatus - üllatas vaenlast. Milles siis üllatus seisnes? Üllatus seisnes selles, et üllatust ei oleks tohtinud olla:  „Washington ei oleks  tohtinud aga Briti vägesid üllatada. Lojalistide spioonil, kes püüdis Washingtoni plaanidest raporteerida, ei lubatud Briti komandöriga kohtuda, kuna kolonel ei tahtnud, et teda kaardimängu juures segataks.“ (B Fenster „Inimkonna lolluste ajalugu“ Tänapäev 2003) Tundub, et ajalugu kordub, RK hoiatab, EP hoiatab veel mitmed institutsioonid hoiatavad, kuid Pilvepiir ei lase ennast kaardimängus segada. Mõistmatu, kui just mitte uskuda suurt sõnameistrit:  „Oletame, et olete idioot, „ lausus Mark Twain, „ja oletame, et te olete Kongressi kiige. Kuid ma kordan ennast.“ (B Fenster „Inimkonna lolluste ajalugu“ Tänapäev 2003 lk 133). Kurb, ajalugu kordub farsina

Kui seisukoht oleneb istekohast …

…Just sellist mõttetera lugesin hiljuti, milles on omajagu tõtt. Me oskame ennast ise veenda kõige paremini. Muidugi see kuskohas asuvad HK või TK rahad pole niivõrd seisukoha, kui  suuresti maitse või istekoha küsimus niikaua kuni nende rahade säiluvus on tagatud.

Kurjem lugu koorub välja kui mõtestatult lugeda RK poolt esmakordselt arvudes esitatud  meie perspektiivi (pigem perspektiivitust) seoses eurotoetuste vähenemisega järgmisel finantsperioodil. RK on välja toonud, et vähenemine võiks olla 1,5 milrd EUR. Kui hästi läheb. Harilikult nii hästi ei lähe ehk praegu tundub, et lõiked võivad osutuda veelgi suuremaks. Miks? Esiteks viib Brexit UK välja ühisrahastuse klubist, mis tekitab sinna varem või hiljem korraliku augu. Teiseks,  mõjutab Brexit meid ka teistpidi, meie suhteline SKP võrrelduna  EL keskmise SKP-ga kasvab hüppeliselt. SKP ise muidugi ei kasva kuskile, kuid kui UK lahkub süsteemist, siis meie suhtarv kasvab, mis tähendab meie osamaksu tõusu ehk saame vähem ja maksame rohkem. Vaat niimoodi.

 Mingil müstilisel pimetähni tuulel ei pööra Dr Riik sellele mingitki tähelepanu. Meid paeluvad pigem  Paradiisi dokumendid. Kõik hoiatavad, kuid rahaministeerium laob tuimalt oma pasjansi edasi,  „eraldi strateegiat toetusraha kahanemisest tulenevate negatiivsete mõjude vältimiseks koostada pole vaja, kuna riigi võimalusi ja vajadusi puudutavad analüüsid ning otsused tuleb teha riigi eelarvestrateegiate ja riigieelarvete koostamise raames, käsitledes koos nii välistoetusi kui ka riigi muid tulusid. Seega on Rahandusministeeriumil ootus, et ELi toetuste vähendamisega seotud võimalikud probleemid tõusevad esile riigi eelarvestrateegiate arutelude käigus“. Nii peaksid ettevalmistused  toimuma paindlikult ja vastavalt vajadusele. Oeh.  „ (…) nendel harvadel juhtudel, kui Rahandusministeerium küsimusest aru saab, ei saa valitsuskabinet aru vastusest.“ (J.Lynn, . Jay „Jah, härra peaminister“ Varrak, 1999 lk 187)

Titsimajandusest

See Dr Riigi mõtteke, et lähenevaks majanduskriisiks valmistuda pole vajagi, sellega tegeleme siis, kui see käes, oli küll kohane 19 saj kauboifilosoofiale, kuid meie tingimustes kummastav. RK rõhutab, et oluline osa meie investeeringutest tehakse välistoetuste abiga. Õige, selleks meile ju toetused antigi, et me neid kõige paremal moel kastaksime oma riigi renoveerimiseks, kaasajastamiseks. Toetused olid kui titsid, mida meile hea naaber laenas kuni me oma ümberehitusega järje peale saame. Laenas. Ajutiselt. Välistoetuste osakaal riigieelarve kogukuludes oli suurim aastal 2012 ( 13%), aastatel 2018–2020 peaks see jääma vahemikku 8,2–10,1%  Kuid RK analüüs toob väga selgelt välja, et me oleme ajutist abi hakanud käsitlema kui meie eelarve püsikoostist. Kahjuks. Dr Riigi investeerimisplaanidest nähtub, et  omatulud kuluvad valdavalt fikseeritud kulude katmiseks ja  pikaajalisse arengusse panustavad investeeringud on suuresti välisrahastuse kanda. Dr Riik on integreerinud abi meie kuludesse niimoodi, et kui abi ära langeb, siis laguneb ka pikaajalise arengu finantseerimine. Kuna siiski tuleb teha ka pikaajalisi investeeringidu, siis tuleb need võtta „fikseeritud kuludest“, mis tähendab ka selle sektori teenuste allakäiku. RK küsitlus näitas, et saabuvale kriisile keegi ei mõtlegi. Auditi käigus selgus, et ministeeriumid peavad järgmisel eelarveperioodil vajalikuks jätkata pea kõigi tegevustega, mida praegu viiakse ellu toetuste abil. Valitsemisalade hinnangul on 90% neist tegevustest vajalikud ka pärast aastat 2020. Uskumatu. Vajalik kuid mitte võimalik, raha lihtsalt pole. Kas lollus või laiskus?

Õigus teada

 Nüüd on vaja kiirelt kriisiplaani. Miks? Harilikult on niimoodi et kui ei reageeri muutujale kohe ja usud seda „kohe-kohe läheb kõik paremaks“ (või üle), siis kaotad ka firma. Kiire ümberpaketeerimine võimaldab minimeerida kahjumeid ja luua uue baasi tõusuks. Seega mina, kui omanik, ootan, et Dr Riik esitaks omanikele aruande, kuidas ja mida ta suudab, kui aruandeperioodil tulud vähenevad 1,5 miljardit. Seda juttu, et „võtame eelarvest“ ei tahaks kuulda, maksukoormused on niigi viidud piirini, kus maksulammas on pügatud nii nudiks, et osa nahkagi on ära pügatud. Mingi teistsugune plaan peab olema. Kui plaan on selline, et titsid võtme ära, vaheseinu ei ehita, konstruid ei tugevda, katus kukub kaela, vaadake ise kuidas hakkama saate … Ka selline plaanil oleks jumet. Inimesed teaksid milleks valmistuda. Plaan ikkagi.

Naljanurk V1: Asendustegevus, kui protsess

Nojah oleks muidugi ülekohtune arvata, et Dr Riik midagi ei teeks, et natukenegi aimu saada, milliseid tagajärgi võiks tuua toetuste vähenemine. Ikka teeb, mitte ainult ei uurita vaid RM on alustanud juba 2013 a lausa protsessi, mille eesmärgiks oli koostada terviklik strateegia, kuidas saada edaspidi hakkama vähema ELi toetusrahaga, milliste tegevustega peaks jätkama, kui palju on selleks raha vaja, millised oleksid raha allikad. Täiesti normaalne huvi. Kuid oh häda, ministeeriumidelt saadud teave oli puudulik, ebaühtlase kvaliteediga.  Ikka juhtub, et üks või teine asutus ei saa täpselt aru, mida küsiti või kuidas vastata. Juhtub. Kuid selleks ju administratiivaparaat ongi, et mittemõistjaid avitada ja mittevastajaid kannustada. Seda nimetatakse isegi omaette sõnaga – administratiivne suutlikkus. Kuid selle küsitluse juures läks teisiti, läks suutmatult. Vastused olid ilmselt nii pelutavad, et otsustati otsustamine asendada otsustamatusega, mistõttu ei peetud otstarbekaks koostada eraldi tegevuskava, kuidas valmistuda välistoetuste kahanemiseks.  Ja nüüd tuleb naljanurk: otsustati, et ettevalmistused ELi toetuste võimalikuks kahanemiseks toimuvad muude riigi finantsjuhtimisprotsesside käigus. Niisiis alustati 2013 a mõjude uurimise protsessi, millest sündis „eimidagi“ asendati finantsjuhtimiseprotsessiga. Võimatu missioon?

Naljanurk V2: Seierid nulli

Inimlikult on muidugi täiesti arusaadav, mis oli küsitluse läbikukkumise põhjuseks. Kes siis ikka tahab vabatahtlikult ära anda kümnendikku oma eelarvest.  Kuid varematel kriisiperioodidel pole nii lihtsalt loobutud. Administratiivne giljotiin  lõikas organisatsiooni eelarvest 10-20% maha ja juhi ülesanne oli näidata oma tegevuste maht ja kvaliteet uues tingimustes. See oligi meie kiire taastumise pant, kiiresti kohaneda oludega, nüüd … Nüüd põrutatakse täiega edasi hämajutuga, et l 2017 a minnakse üle tekkepõhisele eelarvestamisele ja 2020 a võetakse kasutusele tegevuspõhine eelarvestamine. Mulle tuletab see meelde üliõpilasaegset absurdanekdooti: „ Kolm jõehobu istuvad puu otsas ja heegeldavad, kaks krokodilli lendavad mööda ja ütlevad „Tere hommikust“, Jõehobud reipalt vastamas „Aga meil on mütsid peas!““.  Saite aru? Muidugi ei saanud, see on ju nali, absurd. Sama absurdne nagu seos 10% väiksema eelarvega toimetuleku ja arvestussüsteemi muutuse vahel.  Meile tõmmatakse lihtsalt müts silmile. Tegelikult on arvestussüsteemi muutmine igivana kaval trikk, see muudab võrdlemise võrreldamatuks. Seierid viiakse nulli ja algab uus ajaarvamine.  See, et RM-i hinnangul on  tegemist riigi juhtimise olulise arenguga ei muuda asjade sisu. tegelikult kogu see kompott, mida loodetakse saavutada seierite nullimisest (uuendused aitavad saada täpsema ülevaate riigi raha kasutamisest,  paremate juhtimisotsuste tegemise eeldus,  tuvastada teenuseid, mis on ebavajalikud või väheefektiivsed,  otsustada, milliste ressursside abil on kõige mõistlikum üht või teist teenust osutada) ajab hirmu nahka. Kas me praegu teeme kõike ebavajalikult, ebaefektiivselt, kehvade juhtimisotsustega ilma omamata ülevaadet raha kasutamisest? Arvestusmeetod ise ei võimalda kriisi juhtida, selleks peab valmistume, kui see on kindlalt teada (lisaks sellele muutuste müriaadile mida me ei tea). Hullem veel, kui me muudame arvestusmeetodeid kriisi sisenemisel, siis saavutame küll …täiusliku tormi

Naljanurk V3: Salaprotokollid

Nii või teisti on Dr Riik oma tulupoolele arvestanud, et tegevuspõhisele riigieelarvele üleminek peaks (mittekindlas kõneviisis?)  looma eeldused valitsemisalade tõhusamaks koostööks, et siduda paremini eesmärgid, tegevused ja ressursid.  No tore on kui puht arvutusmeetodi muutmine ja ressursside parem kasutamine suudab anda miljardi jagu (10%) säästu või kasu. See mulle meeldiks, raha nagu maast leitud. Kuid RK rõõmurikkujana leiab, et tegevuspõhise riigieelarve koostamine ei pruugi olla  efektiivseim viis eesmärgi saavutamiseks, millele viitab ka pilootprojekti kogemus. Loomulikult ei jaga RM Riigikontrolli arvamust, kuid siinkohal läheb asi jälle huvitavaks: „Kuna tegemist on Rahandusministeeriumi prognoosiga ja Riigikontrollile pole tutvustatud terviklahendust, kuidas hakkab täpsemalt tulevikus eelarvestamine toimuma, pole Riigikontrollil tegevuspõhise eelarvestamise otstarbekust võimalik kinnitada.“ Kõik. Punkt. Mõtleme korraks, mida meile öeldi? Salaprotokoll? Kuidas te kujutate ette, et näiteks auditeeritav ettevõtja ei esita audiitorile terviklahendust? Ütletegi audiitorile, et ärge kidisege, mu tulemused on õiged? Milleks siis audiitor? Täpselt samadel põhjustel on RK audiitorliku institutsioonina kutsutud ellu, et see vaataks niiöelda värske pilguga asjadele ja aitaks ennetada või vähemalt minimiseerida vigu. Nagu käesoleva auditi teeb. Dr Riik seda ei taipa.

Naljanurk V4: Kas kõik need 6 inimest?

Kui audiitorile ei näita, kes siis veel võiks Dr Riigi eelarve rehkenduse üle kontrollida? Äkki on rehkendusviga sisse lipsanud? Juhuslikult. Avalikkus? Tädi Maali? Pilvepiir oleks tõesti õige koht, ikkagi meie poolt valitud esmane omaniku esindaja, kes peab igal neljandal aastal oma bilansi saavutatu kohta esitama, et omanikelt uut mandaati nõutada. Nii, et see kõrge kogu oleks tammiks rumala raiskamise ja targa investeerimise vahel? Kuid  siinkohal on aeg sattuda paanikasse. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ülevaatest ilmneb, et  riigieelarve on ka Riigikogu liikmetele raskesti mõistetav. Pange nüüd tähele: selle sisuliselt arusaamiseks on tarvis (1) süvitsi vallata (2) raamatupidamist, (3) rahandus- ja majandustermineid ning (4) leida väga palju aega (5) erinevate materjalide (6) koos analüüsimiseks. Tegemist on tähelepanuväärse dokumendiga, kuna eelnev markeerib, isikute teadmiste ja isikuomaduste ringi, kes on võimelised eelarvest aru saama ja tehtud otsuste järelmeid mõistma.  Ütleme, et kontrolli erikomisjon on sellele tööle esitanud väga kõrged kvalifitseerumisnõuded, ehk tegemist on u 6 inimesega. Kahe „troika“ jagu inimesi? Samas  tunnistatakse, et  raha Eesti arengule parimal viisil kasutamise eelduseks on  see, et nii avalikkus ja Pilvepiir, kes Dr Riigi esitatud kulude plaanile heakskiidu peab andma, mõistaksid, miks, millele ja kui palju avalikku raha kulutatakse. Just-just nii Pilvepiir kui avalikkus (tädi Maali, naabri Ants ja Vanaema Marie) peaksid mõistma, kuidas ja kuhu raha kulub, kuid kui isegi audiitoritele ei esitata arvestuskäiku ja me ei tea kas Pilvepiiri kaks troikat, kes asja jagavad, seda ka viitsivad teha, siis millisest „mõistmisest“ me räägime.  Kuid see pole veel kõik,  RK analüüs näitab, et veelgi võib kahandada  Riigikogu võimalus eelarveotsuseid suunata. Nimelt tegevuspõhisel eelarvestamisel koostatakse riigieelarve tulemusvaldkondade ja programmide kaupa, mille loetelu määrab Dr Riik, kellel on võimalik nende sisu omal äranägemisel ja soovitud regulaarsusega muuta.  Juba praegu  on vähendatud riigieelarve seaduses kulude esitamise informatiivsust: kui varasemate aastate eelarveseadustes eristati kulusid nende sihtotstarbe järgi , siis nüüd on see info toodud vaid üksikute kulude kohta. Tänavu vastu võetud riigieelarve seaduse muutmise kohaselt väheneb aastaeelarve informatiivsus veelgi. Riigikogu ei kinnita enam kulude majanduslikku otstarvet, seda hakkab otsustama iga valdkonna eest vastutav minister. Ministrile teevad ettepaneku … Jah, huvitav kes?  Kõik see viib võimude lahususe nõude tasakaalu tugevale häirimisele. Kõik on POKK, isegi JOKK, kuid see kõik ei aita meil lähenevaks majanduskriisiks valmistuda.

Kui me sellesse kompotti lisame, et Pilvepiir põletab heal ajal raha ennaktempos, reserve ei tooda, elanikkond oma vähenemisega loob uue maksukeskkonna ja tööviljakus on viimase viie aasta jooksul langenud võrreldes EL keskmisega 2%, siis saame kokku üpris pelutava pildi. RK sedastab, et  Eesti tööjõu tootlikkus on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega olnud kuus aastat sisuliselt samal tasemel ja viimasel paaril aastal pigem kahanenud. 2016. aasta lõpu seisuga moodustas tootlikkus 71,3% ELi 28 liikmesriigi keskmisest. Dr Riigi eesmärkides on kirjas, et 2020 a. tahetakse see  tõsta 80%. Mnjah ühest küljest oleks ju tore, kuid ... Kuid täiesti ebapiisav. Meie tootlikkus (muidugi siis, kui me tahame jõuda sellisele elatustasemele, millest me räägime) peab olema, mitte 20% alla EL keskmist vaid vähemalt 20% üle EL keskmise. Eesmärgid on valed, tulemused nadid. Kõik on võimalik, kui tahta.

Naljamängu üleminek kurbmänguks

Niisiis meid on hoiatatud.  ELi toetuste kahanemise kompenseerimine riigi maksutuludest osutub ilmselt  väheneva ja vananeva rahvastiku tõttu, pehmelt öeldes, väga keeruliseks. Kuigi praegu läheb majandusel rahuldavalt, siis oleme ikkagi väga väikese manööverdusvõime varuga, u. 80% riigieelarve kuludest on nö. broneeritud. Just selle koha peal lähebki naljamäng üle kurbmänguks. Kuigi ministeeriumid ei vastanud RK-le kuskohalt raha tuleb (kas sein seest või diivanist?), siis see mis juhtub, kui rahastus väheneb kirjeldati üpris täpselt.  Sotsiaalvaldkonnas väheneks eakate või erivajadustega inimeste hoolekandeteenuste maht. Vaat kui ilusti öeldud. Maht väheneb. Tõlkes tähendab see ilmselt, et need kes „mahtu“ ei mahu, need … Mis nendega tehakse, tõstetakse riita ja kuuse alla? Vaadaku kuidas ise hakkama saavad? Niimoodi või? Plaani ju pole. Kuid see ei saa niimoodi olla vananevas ühiskonnas, see on ebainimlik. MKM tõi esile, et kui transpordivaldkonna rahastamine peaks  vähenema, toob see kaasa teede- ja raudteevõrgu kvaliteedi halvenemise, IT-valdkonnas võib see  viia e-teenuste kvaliteedi langusele ega suudeta  arendata senises mahus teenuseid, mis alandavad halduskoormust. Kiviaeg tulekul? Edasi, paljud ettevõtluse toetustegevused sõltuvad  90–100% ulatuses eurotoest.  Mida see tähendab  teadus- ja arendustegevusele, ettevõtete uuendusmeelsuse ja ekspordivõimekuse ergutamisele?  Kas lõige „vaid“ 90%? Või kõik 100%? Jälle kiviaeg. Haridusala  hinnangul on  tulemuseks hariduse kvaliteedi halvenemine kõikidel haridusastmetel, kuid kõige ulatuslikumalt mõjutab kvaliteedi halvenemine teadust ja kõrgharidust. Normaalne? Normaalne kiviaeg? Teaduse ja elukestva õppe, täiskasvanu õpe laseme ka allavett? Keskkonnaministeeriumi eksperdid ... Selline enesehaletsuslik „vajaduste“ lalin jätkub lõpmatuseni, kuid lalinast asi kaugemale ei arene, sest igaüks usub, et tema valdkond on nii tähtis, et seda küll finantseerimata ei jäeta. Eksite. Uus sogan on: Raha ei ole, raha ei tule.

Kokkukukkumise hind - telklaager

Muide ei maksa arvata, et kärbe on vaid 1,5 miljardit. Ei-ei 1,5 miljardit on nagu tugitits renoveeritavas majas, kui see ära võtta, kukub katus kaela, mis tähendab, et kui meil uue titsi paigaldamise projekti ei ole, siis peame arvestama vana katuse kaelakukkumise, ohvrite, risu koristamise ja uue ehitamise kuludega. Ehhee, seni kuni uue katuse püsti saame elame telgis. Mina sellega nõus ei ole. Olen külmakartlik. Arvatavasti oleks nüüd Dr Riigil päramine aeg võtta tõsiselt mida audiitorid on välja selgitanud ja anda omanikele aru, kuidas niimoodi on juhtunud, mida edasi teha, et olukorda normaliseerida.  Igas organisatsioonis ja ühiskonnas on süsteemi tasakaalu säilitamise, mängu- ja viisakusreeglid. Meie demokraatliku jätkusuutliku süsteemi tasakaalustaja on RK. Just RK on  instrument, milline mõõdab igal ajahetkel tasakaalupunkti ja annab teada nendest hälbimist. Mitte ainult meie viisakusreegel vaid ka enesealalhoiuinstinkt peaks seda väga tähelepanelikult kuulama. Ohutuse mõttes. Elementaarne.

„ Ärge suudelge lõgismadu suule. See on üks elu õppetund, mille võib vabalt läbimata jätta. Pange endale langevari selga enne lennukist väljahüppamist. Lõpetage maksumaksja raha raiskamine sellele, et selgitada välja, miks vangid tahavad vanglast põgeneda. Need tarkuseterad peaksid meile ilma suurema vaevata kohale jõudma. Kummalisel kombel paistame siiski olevat lõgismadusid suudlev liik.“„Sellest ajast peale, kui inimolendid kahel jalal käima õppisid, oleme avastanud tuhat moodust, kuidas uuesti pikali kukkuda.“ (B Fenster „Inimkonna lolluste ajalugu“ Tänapäev 2003 Lk 9). Võiks ju ka teisiti.Lugesin kunagi tuntud füüsikust, kelle labor seoses kriisiga rahastuseta jäi, mille peale ta reageeris umbes niimoodi: Härrased, raha enam ei ole, nüüd tuleb mõtlema hakata!. Väga hea soovitus, nobelist ikkagi. Võiksime ka järele proovida, „nobelit“ ilmselt ei saa, kuid edušansid kasvavad kindlasti.

Targutusi:

Bo Baldersen „parteijuht lahkub surma läbi“ Eesti Raamat 1995

Lk 144 Valimiskoosolekul „Miks valitsus on teovõimetu?“ hüüdis ta. „Miks te midagi ei tee?!“

„Oota, kuni me opositsiooni jõuame!“ hüüdis minister vastu, „Küll te siis alles näete teojõudu! Siis on meil kõikidele probleemidele lahendused valmis. Tänu sellele, et valitsus praegu nii vähe teeb, on tal seda rahkem lubada, mida pärast valimisi teha! Kui ohjad meie kätte jäävad!“

Miks valitsus raha ei säästa?“ karjus vanem naisterahvas. „Kas te ei võiks lasta lihtrahval järele vaadata, kuidas raiskamisele lõppu teha?“

„ooh, meie valitsuses oleme raiskamise eksperdid, „ vastas minister. „Ja me säästame ka. Kas te pole märganud, et me panime postkontorid suveks kinni? Kui asi end õigustab, siis jätame nad ka talveks kinni. Sellega hoiame ilmatu hulga raha kokku!“

Lk 145 Miks valitsus taganes laenuprotsendi tulumaksust mahaarvamise küsimuses?“ (…)

„valitsus ei tagane kunagi, „ vastas minister kavala näoga „Ta marsib vaid teises suunas.“

„Kas need valimiskampaaniad ära ei väsita?“, küsis emaliku moega naine

„Sugugi mitte,“ ütles minister. „Mulle meeldivad valimiskampaaniad. See on ainus aeg, kui makse ei tõsteta. Meile , tarbijatele, on muiugi terve valimisaasta hea, kas te pole märganud? Siis stimuleerib valitsus alati majandust ja suurendab inimeste ostujõudu, et nad oleksid rahul ja rõõmsad. Kui valimised oleksid igal aastal, oleks meil alati hea elu.“

Lk 193 „Kuidas golfimäng edeneb?“ (…) „toredasti. Järgmine nädal hakkan vist palliga harjutama.“

„Ma kuulsin, et sa tahad aknaid värvida?“ (…) Ta ohkas „ Mõtlesin jah. Aga siis lugesin kasutusõpetust. Ei tohi värvida, kui on alla kaheteistkümne kraadi sooja. Ja kui on üle kaheksateistkümne kraadi. Ja ei tohi olla päikest.Ja peab olema täiesti kuiv, eelneva tööpäeva jooksul ei tohi olla sadanud ega kastet langenud. Ja vihma peab vältima ka kakskümmend neli tundi pärast värvimist. See on väga töösäästlik värv“