Miks meid
karistatakse?
Soomes hakkas
kehtima uus karmistatud tubakaseadus. Selle eesmärgiks on suitsetamise
astmeline likvideerimine (kuigi "likvideerimine" on ilmselt liig ambitsioonikas eesmärgipüstitus). Uute keeldudega tahetakse noori hoida eemale
suitsetamisest ja säästa mittesuitsetajaid. Igati sümpaatsed eesmärgid. Peab
tõdema, et nii kontoris, kui söögikohas toimetades nii, et suitsulaama tõttu
pole inimest kõrisõlmest kõrgemalt näha, pole just kõige meeldivam. Samas
tundub mulle et oleme võitlushoos läinud liiga fanaatilisteks, püüdes puhastada
maailma, risustame ise seda mentaalprügiga
Karistamine
valel aadressil
Kas te olete
suitsetaja? Ei ole? Poes käite? No siis oletegi karistusalune. Vanasti
võis igaüks suitsud panna korvi „täiesti
iseseisvalt“, siis toodi suitsupakid läbimüügi parandamiseks kassapidaja pea kohale,
kuskohast klient selle ise võttis. No vahel klient unustas, maksis arve ära ja
siis märkas, et … eee … suitsu oleks ka vaja. Nojah, kassapidaja rütm oli
rikutud, kasulik tööaeg kulus ja järjekord pikenes, kuid kuidagi saadi
hakkama.. Nüüdsel, pahedega võitlemise, ajastul ei saa klient ise enam
suitsupakki kätte, vaid peab näpuga müüjale näitama, mida ta soovid, ikka selle
… eee … saatel. Harilikult saab müüja valesti aru (kas tahetakse punast või
sinist, kui sinist siis kui sinist jne), millele järgneb uus …eee … Aga aeg
kaob. Ma ei saa ainult ühest aru, miks mind, mittesuitsetajat, selle eest
karistatakse, et osa inimesi suitsu osta tahavad? Suitsetaja ostab oma suitsud nii või teisiti,
mina pean järjekorras passima ja laskma oma elu lühendada läbi lõputute …
eee-de. Pange sigaretid riiulile nagu kõik muud kaubad ja laske tublidel kassapidajatel
oma põhiülesannet täita.
Kui reklaam
tapab
Just märkasin poes neid uue kujundusega
jõledaid/hoiatavaid „misteiegakõikjuhtub“ sigaretipakke . Saan aru, et pakid
tahetakse teha nii eemaletõukavaks, kui vähegi võimalik suitsetajatele, kuid
ühiskond ei koosne vaid suitsetajatest (ja ämbriga viina joojatest). Reklaam/hoiatus
peab olema suunatud sihtrühmale, need peavad olema mõõdukad ja asjakohased,
mitte mittesuitsetajaid mentaalselt tapvad. Mittesuitsetajaid on kindlasti
rohkem, miks peavad nemad vaatama iga päev neid ilgusi oma piimapakki ostes (või
ka telerist koguperekomöödiat vaadates)? Kas te kujutate ette milline mentaalne
mõju on sellest neile inimestele, kes ei tarbi kahjulikke aineid? Aga kui tema
lähedane on raske diagnoosiga haiglas
või …? Selliste reklaamide mõju on
selline, et nii suitsetajad, kui mittesuitsetajad vahetavad „nagu üks mees“
kanalit, tuju on rikutud … Eh, kisub lausa jooma. Sama mõttetus on ka
joomisvastaste „reklaamidega“ a´la teile on üks sõnum“ (lapsehääl hukkunud
vanemate telefonis), mis iseenesest on efektsed, kuid pole efektiivsed. Täielik
raha raiskamine ja mentaalruumi risustamine. Kas te olete mõelnud, kuidas mõjuvad
sellised reklaamid neile (milliseid emotsioone ja mälupilte kergitavad ülesse),
kes on oma ( karske) lähedase autoavariis kaotanud? Kes pole eluski napsusena
rooli keeranud? Selline reklaam mõjub just neile, mitte sellele, kellel juba ämberviinast
puupea, klaasistunud pilk ja meri põlvini. Arvate, et siis tuleb rojole see
klipp meelde ja ta ei istu rooli? Jätke reklaamiga tapmine. Sellised
reklaamikampaaniad peaksid olema keelatud.
Ärge
risustage meie ühisruumi ilgpiltidega, see on sama ebatervislik kui
suitsetamine ühisruumides või mõõdutundetu alkoholi pruukimine avalikes
kohtades. Ärge karistage mittesuitsetajaid nende suitsetavate kaaskodanike
ajutiste nõrkuste eest.
Hm, kui sügavamalt järele mõelda, siis on muidugi veel üks võimalik selgitus, miks sellised ilg-sadistlik-ilutsevad "reklaamid" sünnivad. „Üks protsent inimkonnast on psühhopaadid. See on 600 000 britti ja 3
miljonit ameeriklast. Selle profiiliga sobib ligi veeerand Suurbritannia
vanglapopulatsioonist, kuid see on kokku vaid 15 000. Seega viibib enamik
neist vabaduses ja tõenäoliselt õnnestub
sul oma eluaja jooksul vähemalt ühte neist hästi tundma õppida.” (O. James „Kontoripoliitika” Tänapäev 2013. Lk 31). Eee ... peaks vist tihedamini ringi vaatama. Laiemalt vaatama. Sotsiaalse sisuga reklaamid ei ole pesupulbrireklaamid, need puudutavad paljusid inimesi läbi väga mitmetasandiliste võrgustike. Ilgreklaam jääb ilgreklaamiks ükskõik kui ilusat lugu sellele juurde ei luuletataks. Ilge noh. Reostus.
Targutusi:
A.
Beigbeder „17,90 E“ Varrak 2011
Lk
61 Kaupade võidukäik rajaneb nende müügie: sinu tööks on veenda ostjaid valima
toodet, mis kõige kiiremini ära kulub. Töösturid nimetavad seda
„programmeeritud iganemiseks“.
Lk
67 „Tuleb tõdeda, et see, mis toimub selle planeedi pinnal, pole universumi
mastaabis kuigivõrd oluline. Seda, mida kirjuta üks maalane, võib lugeda vaid
teine maalane. Tõenäoliselt ei lähe galaktikatel põrmugi korda teadmine, et
Microsfti käive võrdub Belgia rahvusliku koguproduktiga ning et Bill Gates´i
varandus maksab hinnanguliselt 100 miljardit dollarit.“
J.Lynn, A.
Jay „Jah, Härra Minister“ Varrak. 1999
Lk 62 „Kuid –
ministrile peab andma võimaluse paanitseda. Poliitikutele meeldib paanitseda.
Nad vajavad tegevust – see asendab neile saavutusi“
Lk 349 „ (…)
kas me võime ka tõestada, et see kõik tõele vastab. Ta vastas, et hea kõne ei
ole selline, kus meie võiksime tõestada, et räägime tõtt, vaid selline, kus
keegi teine ei saa tõestada, et me valetame.“
Lk 455 „Ma
ütlesin talle, et ta on kohutav küünik. Ta võttis seda komplimendina ja märkis,
et küünik on vaid väljend, mida idealistid kasutavad realistide kohta.“
No comments:
Post a Comment